Edasikaebamise kord 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (
KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt
lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.
lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kuna eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole määrusega, mis oleks vaidlustatav halduskohtus, siis kaebus 16.08.2010 väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamise taotluse osas kuuluks kaebajale tagastamisele läbivaatamatult. Selles osas oli kaebajal oma õiguste kaitsmiseks vastavalt VTMS § 76 lg-le 2 õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile 15 päeva jooksul alates koopia kättesaamisest, millist õigust kaebaja on ka kasutanud 08.09.2010 ja 24.11.2010 (korduvalt) ja saanud vastuse kaebusele 14.02.2011. Kaebuse teise taotluse - kohtu äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmine, ametiisikute poolt kaebajale vastamisega viivitamisega tekitatud mittevaralise kahju eest, osas märgib kohus järgmist. Üldjuhul reguleerib avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamist riigivastutuse seadus (RVastS). Seaduse § 7 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 kindlaks tegema, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ning õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub seaduslik alus kahjunõude rahuldamiseks. Kaebuses on kaebuse esitaja jätnud välja toomata, milles väidetav kahju seisneb, kes ja milliseid norme on rikkunud. Kaebajal tuleb täpsustada, kes on see avaliku võimu kandja, kelle õigusvastase tegevusega on kaebajale väidetavalt kahju tekitatud. Nimetatud asjaolust sõltub, kes on esitatud kahjunõude osas vastustajaks. Kaebusest nähtuvalt on selleks ilmselt Maa-amet. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kas ta nõustub kohtuga vastustaja määratlemise osas. Kui kaebajal on antud küsimuses teine seisukoht, siis tuleb kaebajal sellest kohut viivitamatult teavitada. RVastS § 9 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju rahas vaid juhul, kui on toimunud süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumine või sõnumi saladuse rikkumine või au ja hea nime teotamine ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega peab olema tegemist intensiivse õiguste rikkumisega, et isikul tekiks õigus saada kahju rahalist hüvitamist. Moraalse kahju hüvitamise nõude puhul tuleb märkida, kuidas kaebaja kavatseb moraalse kahju tekkimist tõendada, esitada tõendid, millest nähtub kaebajale kahju tekkimine, tõendada põhjuslik seos tekkinud kahju ja seda põhjustanud haldusakti või toimingu vahel. Juhul, kui kaebaja taotleb moraalse kahju rahalist hüvitamist, tuleb kaebuse esitajal selgitada, miks ta leiab, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahaliselt, arvestades riigikohtu seisukohta (3-3-1-27-02, p 13), mille kohaselt tuleb lähtuda põhiseaduse (PS) § 25 eesmärgist ja mittevaralise kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest. Silmas tuleb pidada, et PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees, mida Maa-amet oma 14.02.2011 vastuses kaebusele ka juba teinud on. RVastS §-de 17 ja 18 kohaselt kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja on esitanud 11.04.2011 kaebuse kohtule. Kaebajal tuleb teatada, kas ta on väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks pöördunud kohtuväliselt kahjutekitaja (kaebusest nähtuvalt Maa-ameti) poole, kui jah, siis esitada kohtule sellekohased materjalid ja teavitada, millise vastuse on kaebaja oma pöördumisele saanud. Kui kaebaja ei ole kohtuväliselt kahju hüvitamiseks samme astunud, siis kohus selgitab,
lg 4 kohaselt on kaebaja esitanud kahjuhüvitamise taotluse teoreetiliselt tähtaegselt, samas peavad olema täidetud aga ka teised kahju hüvitamise eeldused (kahju tekitaja õigusvastane tegu, kahju tekkimine kaebajal, põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase teo vahel). Kuna nimetatud eeldused on kaebuses märkimata, siis tuleb kaebust vastavalt täiendada. Kaebaja on tasunud kaebuse eest riigilõivu 15,97 eurot. Kuna kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, siis riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 15 kohaselt kaebuse esitamisel mittevaralise kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 319,55 eurot. Kuna kohus on eelnevalt selgitanud, et taotlus 16.08.2010 väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks kuuluks kaebajale tagastamisele, siis juhul kui kaebaja soovib esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse edasist kohtulikku menetlust jätkata, vaatamata sellele, et Maa-amet on vastusega viivitamise pärast juba kaebaja ees vabandanud, tuleb kaebust täiendada ja esmalt märkida kahjunõude rahuldamise eeldused ning tasuda seejärel täiendav riigilõiv vastavalt RLS § 57 lg-le 15”. Kohus andis kaebajale aega kaebuse taotluse täpsustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks (sh täiendava riigilõivu tasumiseks) 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et Maa-ameti 16.08.2010 väärteoasjas nr 4.1-4/806 väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks kaebuse esitamiseks on ette nähtud teistsugune kord, mida kohus on eelnevalt juba selgitanud, ja seda ei saa taotleda kaebuse esitamisega halduskohtule. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus tühistamistaotluse osas tagastada selle esitajale läbivaatamatult. 9. Kaebaja on kinnitanud, et ta soovib loobuda oma teisest taotlusest - mittevaralise kahju hüvitamise taotlemisest –, ja nimetatud taotluse osas ei ole kaebaja kõrvaldanud ka kaebuse puudusi. Kuna kaebusest loobumist selles menetlusetapis kohus ei saa vastu võtta (kaebust ei ole veel menetlusse võetud), siis kohus tõlgendab, et kaebaja loobub kaebuse puuduste kõrvaldamisest ja ta ei soovi jätkata kohtulikku menetlust ametiisikute poolt kaebajale vastamisega viivitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse osas. Seega selle nõude osas tuleb kaebus tagastada
Et tühistamistaotluse osas kuulub kaebus kaebajale tagastamisele, sest selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ning kahju hüvitamise taotluse osas loobub kaebaja puuduste kõrvaldamisest, siis kuulub kogu kaebus kaebajale läbivaatamatult tagastamisele. 10.
lg 4 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale
lg 3 ja 4 alusel, siis on kaebajal õigus taotleda 11.04.2011 tasutud riigilõivu 15,97 euro tagastamist RLS § 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastav avaldus. 11. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult ja ei jätka seetõttu asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise toimingutega, siis ei määra kohus kohtuistungit ning puudub vajadus taotluse V. V. tunnistajana ülekuulamiseks sisuliseks lahendamiseks. Kohus tagastab selle mõtteliselt kaebajale. Samuti jätab kohus tähelepanuta esitatud väljavõtte pöördumisest Riigikogu õiguskomisjoni poole kui asjassepuutumatu. Hurma Kiviloo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.