lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja viitab töövõtulepinguliste suhete raames koostatud võlakirjale. Muud tõendid hagejal puuduvad. Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2010 otsuse nr 2-089206 järgi ei ole üksnes hageja viide, et ühe summa ülekandmine on toimunud, piisav järeldamaks, et vaidlusalused summad ei olnud tasutud kostja ja hageja vahelises töövõtusuhtes. MAAKOHTU LAHEND
Tunnistaja ütlustena saab kohus aga arvestada üksnes tunnistaja poolt tsiviilasjas peetud kohtuistungil antud, protokollitud ja allkirjastatud ütlusi. Kohus võib küll määrusega kohustada tunnistajat kirjalikult vastama esitatud küsimusele teatud tingimustel (
lg 1), kuid antud juhul kohus seda teinud ei ole, sest hageja pole taotlenud A .G. tunnistajana menetluses osalemist ning sellisel kujul menetlustoimingu tegemise eeldused polnud ka täidetud. Kohus leidis, et kolmanda isiku (A .G. ) ja hageja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille pooleks kostja ei olnud. Tegemist võis küll olla ka hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepinguga teatud kindla töö(de) tegemiseks, kuid kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et kolmanda isiku, kostja ning hageja vahel oleks sõlmitud eraldi töövõtulepingud või, et töövõtjaks olid nii kolmas isik kui kostja. Eelarve olemasolu kostjal ei tähenda seda, et kostja oli töövõtulepingu pooleks. Isegi kui eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, ei tõenda kostja väiteid, et ka enne oli hageja andnud ettemaksu ja nõudnud võlakirja, seda, et vaidlusaluse võlakirja alusel kostjale antud raha oli ettemaks töövõtulepingu alusel. Isegi töövõtulepingu olemasolu korral poolte vahel ei välista see ka teiste võlasuhete olemasolu, antud juhul hageja poolt kostjale laenu andmist. Kuna hageja on tõendanud nõude olemasolu kostja vastu (laenu andmine, võlakiri) ja kostja pole tõendanud seda, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, siis ei saanud hageja tasuda vaidlusalust summat kostjale töövõtulepingu alusel ettemaksuna. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et töövõtja A .G. oleks hagejaga kokku leppinud, et töö eest tasutakse ositi või tehakse ettemakseid.
Samuti pole tuvastatud, et töövõtja oleks hagejaga kokku leppinud ja andnud käsundi kostjale ettemaksu vastuvõtmiseks hagejalt. Kuna üks töövõtulepingu pooltest ei viibinud ka raha üleandmise juures, siis ei ole tegemist töövõtulepingu alusel töövõtjale tellija poolt tehtud ettemaksuga. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et poolte vahel polnud töövõtulepingut sõlmitud ning töövõtuleping oli sõlmitud kolmanda isiku A .G. ja hageja vahel, millest järeldub et hageja ei ole teinud kostjale ettemaksu töövõtulepingu alusel. Hageja tugineb oma nõudes võlatunnistusele kui lepingule, kuna hageja andis kostjale laenu, mille viimane pidi tähtaegselt tagastama ja tähtaegselt tagastamata jätmise korral pidi kostja tasuma hagejale viivist 0,01 % võlgnetavalt summalt päevas. Hageja esitatud dokument kinnitab, et hageja on juba andnud kostjale laenuks 10 000 krooni. 3 Kohus leidis, et võlatunnistusega ja kostja seletustega on tõendatud kostja võlgnevus hagejale. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 10 000 krooni ja viivis 150 krooni hageja kasuks, menetluskulud jätta kostja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Igor Orlov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista menetluskulud välja vastustajalt. Kaebuse põhjenduste järgi on maakohus rikkunud materiaalõigusnorme ning kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et apellandil tekkisid kohustused 20.02.2009 laenulepingu järgi. Kohus on jätnud ebaõigesti tuvastamata asjaolu, et tegemist oli töövõtulepinguga, mille objektiks oli vastustaja korteri remont. Kohus ei ole võtnud seisukohta apellandi väite osas, et töövõtulepingu raames saadud raha summas 10 000 krooni ei pea apellant vastustajale tagastama, kuna täitis nõuetekohaselt töövõtulepingu järgsed kohustused. Kohus on jätnud tähelepanuta, et apellant reageeris koheselt vastustaja pöördumistele ja informeeris vastustajat nii suuliselt kui tähitud kirjadega oma seisukohtadest ja põhjendustest. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et asjas ei oma tähtsust A .G. ütlused, kuna ta ei viibinud laenulepingu sõlmimise juures ja tema ütlused olid antud peaaegu aasta hiljem pärast laenulepingu sõlmimist.
lg 1 järgi on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult jäädvustatud dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul.
Maakohus on õigesti jätnud tähelepanuta A .G. kirjaliku selgituse.
-i tõendite regulatsiooni kohaselt tuleb isik, kelle ütlustega soovitakse faktilist asjaolu tõendada, vande all kohtuistungil üle kuulata. Seadus sätestab sellest reeglist erandid
§-des 251 lg 2; § 253, § 255, kuid käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis oleksid takistanud isiku üle kuulamist. Apellant ei ole taotlust tõendi esitamiseks maakohtule esitanud ning ei ole seda taotlenud ka ringkonnakohtult. Apellandi väide, et A .G. kirjalik seletus on käsitletav dokumentaalse tõendina
Kui menetlusosaline soovib esitatud asjaolu tõendada isiku ütlustega, siis on sellise tõendi sobivaks vormiks tunnistaja ütlus. Kirjalik seletus võib põhimõtteliselt olla lubatav dokumentaalse tõendina, kui see on ajaliselt eelnevalt koostatud või muul juhul.
lg 4 alusel tähelepanuta vastustaja poolt vastusele lisatud uued tõendid, kuna vastustaja ei ole põhjendanud uue tõendi lubatavust ning vastaspool ei ole teatanud, et ta on tõendi vastuvõtmisega nõus. 11. Ringkonnakohus jätab
Üllar Roostoja Viivi Tomson 5 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.