lg l esimese lause kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huvi. Avalik huvi võimaliku õigusrikkumise kindlakstegemiseks ja kahju tekitanud isiku vastutusele võtmiseks on pankrotimenetluses kaalukam endise juhtorgani liikme huvist vältida kohtus käimist. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega põhjuslikku seost kostjate käitumise ja väidetava kahju tekkimise vahel. Hagis pole tuginetud sellistele erandlikele asjaoludele, millised õigustaksid mittevaralise kahju hüvitamist
§-s 1045 sätestatud deliktilise vastutuse aluseks olevad kohustuslikud eeldused täidetud, samuti ei ole hageja tõendanud hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid.
lg 6 kohaselt võib kohus otsustada kahju suuruse ja hageja peab tõendama kahju tekitamise. Hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist ega selle sisu. Mittevaralise kahjuna x esinemist saanuks hageja tõendada kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise kaudu saadud eksperdi arvamuse kui tõendiga. Ekspertiisi määramine oli ka rahuldatud, kuid kohtuliku vaidluse käigus hageja sellele tõendile tugineda enam ei soovinud, leides, et Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-152-09 järgi ei peagi ta seda tegema.
lg 6 kohaldub juhul, kui hageja suudab tõendada kahju olemasolu, kuid pole võimeline tõendama selle suurust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-152-09 leidnud, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju olemasolu küll eeldatakse, kuid teises Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-19-08 märgitakse, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Seega ei ole vaja hagejal tõendada, kui suur on tema kahju, vaid ta peab tõendama kahju aluseks olevad asjaolud. Käesolevas asjas on hageja esile toonud kahju tekkimise asjaoluna x, kuid ei ole 3 seda tõendanud, seega ei saa kohaldada
Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-11-04 leidnud, et mitte igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, kuivõrd kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks. Hageja oleks pidanud tõendama kahju tekitamise eest vastutava kostja teo, kahju ning põhjusliku seose. Hageja ei ole tõendanud õigusvastast käitumist ning seetõttu ülejäänud deliktilise vastutust kaasaatoovate elementide tõendatuse uurimine ei ole otstarbekas. Kohus nõustus kostjatega, et hagi esitamise õigus tuleneb seadusest ning kas ja millise lahendi esitatud hagi saab kohtumenetluse käigus, ei muuda hagi esitamist kui tegevust õigusvastaseks. Hagi oli esitatud haldurite poolt äriühingu nimel ning võimalik hagi rahuldamine ei oleks toonud rahaliste vahendite suurenemist mitte halduritele isiklikult, vaid oleks moodustanud pankrotivara. Ajakirjanduses avaldatud artiklitest tulenev nõue on aegunud ja artiklitega seonduvalt on hagi esitatud vale kostja vastu. Ei ole tõendatud, et kostjad oleksid käitunud õigusvastaselt ja kuna kostjate õigusvastane käitumine on tõendamata, pole võimalik tuvastada põhjuslikku seost teo ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Isegi kui eeldada, et hagejal tekkisid hingelised valud ja üleelamised seoses tema poolt nõukogu liikmena juhitud äriühingu suhtes toimuva pankrotimenetlusega, siis ei ole neid põhjustanud kostjad oma tegevusega. Nõukogu liikmena pidi hageja arvestama teatud kõrgendatud taluvuskohustusega ja avalikkuse poolt tema tegevusele omistatava tähelepanuga. Samuti oli avalikkusel õigustatud ootus teada saada AS-ga Tamsalu Terko (pankrotis) seonduvat läbi ajakirjanduses avaldatu. Kui hageja leiab, et ajakirjanduses avaldatu teda riivab ja kahju tekitab, siis tuleb nõue pöörata ajakirjandusväljaande väljaandja vastu, mitte aga avaldatud artiklis nimetatud ja tsiteeritud isikute vastu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Halti Jaansoo esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 3. juuni 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjaolu, et pankrotihaldur S. Tael AS Tamsalu Terko (pankrotis) juristi vahendusel nõudis pistist 10 miljonit krooni; 2) ei ole hageja vaidlustanud pankrotihaldurite poolt esitatud hagiavaldust kui sellist, vaid sellist pankrotihaldurite poolt hagiavalduse koostamist ja esitamist, milles on välja toodud väljamõeldud faktilised asjaolud, mis ei vasta tegelikkusele ning on hageja au ja head nime teotavad. Kostjate väide, et hagiavalduse esitamise otsustamisel tugineti ekspertide arvamusele, on paljasõnaline. Väljamõeldud ja tegelikkusele mittevastavate faktiliste asjaolude esitamine menetluse alustamiseks on vastuolus seadusega. Pankrotihaldurid on käitunud õigusvastaselt ja kahjustasid hageja isiklikke õigusi (
1046 ja 1047). Pankrotihaldurite õigusvastase tegevuse tõttu pankrotistus AS Tamsalu Veskid. Pealegi muutsid kostjad AS Tamsalu Terko (pankrotis) maksejõuetuks; 3) ei ole hageja ekspertiisiga tõendatud x esinemise asjaolule tuginemisest loobunud. Hagejal ei olnud vajadust ja põhjust loobuda ekspertiisile tuginemisest. Ekspertiisiaktis p-s 2 on kirjutatud, et ärevuse ajutised sümptomid ja peavalud võisid olla põhjustatud hageja suhtes menetletud tsiviilasjast, milles teda kahtlustati AS Tamsalu Terko (pankrotis) maksejõuetuse põhjustamises ja 33 miljoni krooni suuruse kahju tekkimises, mis kõik möödusid soodsa kohtuotsuse teadasaamise järel; 4 4) jääb arusaamatuks, miks äriühingu organi liige peab taluma pankrotihaldurite poolt väljamõeldud ja tegelikkusele mittevastavate faktiväidetega koostatud ja esitatud hagiavaldusest tulenevaid kohtuvaidlusi. Õigusvastased on hinnangud, mis on kujundatud ja esitatud ilma põhjenduseta või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega; 5) ei ole kohus tuginenud Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-152-09, milles on ümber hinnatud ja vaadatud senise moraalse kahju hüvitamise põhimõtted. Hageja esitas kohtule oma arvamuse, et kohus peaks kaaluma, kas pankrotihaldurite poolt väljamõeldud ja tegelikkusele mittevastavate faktiväidetega hagiavalduse esitamine 33 miljoni krooni väljamõistmiseks, millest tulenevalt on hageja pidanud taluma kolm aastat kohtumenetlust, negatiivseid emotsioone, ärevust ning kas au ja hea nime teotamisega ning isiklike õiguste rikkumisega on hagejale tekitatud kahju samas ulatuses ehk 33 miljonit krooni. 7. AS Tamsalu Terko (pankrotis), pankrotihaldur S. Tael ja pankrotihaldur M. Krupp vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on 22.09.2003 e-kiri saadetud AS Tamsalu Veskid juristi poolt oma kliendile selgitamaks võimaliku kohtuvälise kompromissi sisu ja olemust AS Tamsalu Veskid ja AS Tamsalu Terko (pankrotis) vahel ning ei oma mingisugust puutumust käesoleva tsiviilasjaga. Hageja süüdistused pistise küsimises on väga tõsine ning kostja 1 sügavalt solvav; 2) esitas AS Tamsalu Terko (pankrotis) hagiavalduse muuhulgas ka hageja vastu, kuna esines põhjendatud kahtlus, et ettevõtte maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku juhtorganite tegevus ning seetõttu paluti anda tsiviilõiguslik hinnang võlgniku juhtorganite tegevusele ja esitati kahjuhüvitise nõue. Kostja 1 ja 2 ei ole tsiviilasjas nr 2-05-16933 hageja vastu hagi esitanud ja AS Tamsalu Terko (pankrotis) õiguste ja kohustuste automaatne ülekandmine kostjatele 1 ja 2 ei saa toimuda hageja poolt kirjeldatud viisil. Apellatsioonkaebuses ei täpsusta hageja, millised on kostjate poolt tehtud õigusvastased toimingud. Hageja ei selgita, millised esitatud asjaolud on väidetavalt välja mõeldud ning millised ei vasta tegelikkusele. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on vajalik nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Asjaolu, et AS Tamsalu Terko (pankrotis) esitas hagiavalduse hageja vastu, ei saa olla hageja nõude aluseks käesolevas asjas. Hagi esitamist kohtule ei saa võrdsustada andmete avaldamise või väärtushinnangu andmisega. Olemuslikult on hagi näol tegemist palvega lasta kohtul kontrollida, kas hagis esitatud asjaoludel on nõue õigustatud või mitte. Hagi esitamise õigus tuleneb seadusest. Seda enam, et PankrS § 55 lg 3 p-st 1 ja §-st 28 tulenevalt on juhtorgani liikme kohustuste rikkumise kahtluse olemasolu korral vastava hüvitushagi esitamine haldurile kohustuslik. Hagi esitamine ei ole seadusega keelatud, mistõttu ei ole see käsitletav õigusvastase tegevusena. Samuti väidetavalt hageja au teotatavad andmed esitati kohtule menetluse läbiviimiseks ning väidetavalt valesid faktiväiteid või väärtushinnanguid ei adresseeritud kostjate poolt avalikkusele.
lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Enne hagiavalduse esitamist analüüsiti AS Tamsalu Terko (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ja küsiti vastavate asjaolude kohta mitme erineva asjatundja arvamust. Andmeid kontrolliti piisava põhjalikkusega, mistõttu ei ole hageja hüvitusnõue aktsepteeritav. Kahtluste põhjendatust kinnitab ühtlasi asjaolu, et prokuratuur algatas AS Tamsalu Terko (pankrotis) endiste juhtorganite liikmete vastu kriminaalmenetluse. Isegi kui eeldada, et andmed oleksid olnud avaldatud avalikkusele, siis ei toimunud see õigusvastasel viisil.
lg 2 lause 1 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja 5 kolmandate isikute või avalikkuse huvi. Avalik huvi võimaliku õigusrikkumise kindlakstegemiseks ja kahju tekitanud isiku vastutusele võtmiseks on pankrotimenetluses kaalukam endise juhtorgani liikme huvist vältida kohtus käimist; 3) tuvastas kohus tsiviilasjas nr 2-05-16933, et hageja täitis temale pandud kohustusi nõuetekohaselt ning ta ei ole süüliselt käitunud ega ole AS-le Tamsalu Terko (pankrotis) kahju tekitanud. Nimetatud resolutsioon peaks hagejale pakkuma piisava rahulduse – AS Tamsalu Terko (pankrotis) kahtlused ei leidnud kinnitamist ning avalikkus on sellest teadlik. Keegi ei saa pärast kohtuotsuse jõustumist hagejale ette heita nõukogu liikme kohustuste rikkumist ja äriühingule kahju tekitamist. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-11-04 leidnud, et igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivseid tagajärgi; 4) peab hageja põhjendama hüvitamise nõuet, kui ta tugineb au õigusvastase teostamisele. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Ei hagiavalduse tekstist ega sellele lisatud materjalidest ei selgu, milles hageja füüsiline või hingeline valu seisnes ning seega ei kuulunud hagiavaldus selle tõendamatuse tõttu rahuldamisele. Samuti ei sisaldu hagis ja tõendites selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid mittevaralise kahju hüvitamist
Kuna hageja ei ole näidanud, millist konkreetset õigusnormi rikkusid kostjad hagi esitamisel, siis ei saa ka hetkel hinnata
S § 63 lg 1 ja
Kostjad järgisid käibes vajalikku hoolsust hagi ettevalmistamisel ja esitamisel ning ei ole hagejale väidetavalt tekkinud kahjus süüdi. Nimetatud asjaolu välistab hagi rahuldamise täielikult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
Viidatud sätte teisest lausest tuleneb, et isiku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab väärtusotsuse tegemist, mille käigus tuleb arvestada rikkumise liiki (st seda, millist isiklikku õigust ning millisel viisil rikuti), rikkumise põhjust ja ajendit (nt seda, kas rikkumise on põhjustanud või ajendanud kannatanu enda tegu ning kas kahju tekitaja tegu, mille õiguspärasust hinnatakse, on adekvaatne ja lubatav reaktsioon sellise kannatanu teo suhtes), samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Juhul, kui on isiku mainet kahjustatud faktiväidetega, tuleb lisaks
§-ile 1046 kohaldada ka
.
lg 3 järgi hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. 11. Hageja väitel teotasid pankrotihaldurid tema au ja head nime sellega, et kohtule tsiviilasjas nr 2-05-16933 esitatud hagiavalduses on välja toodud väljamõeldud faktilised asjaolud, mis ei vasta tegelikkusele. Kuigi asjas ei ole esitatud tsiviilasjas nr 2-05-16933 esitatud hagiavaldust, on hageja seisukoha kohaselt hagiavalduses esitatud asjaolud, et ta oma tegevusega äriühingu nõukogu liikmena rikkus seadust, põhikirja ja hoolsuskohustust ning seetõttu põhjustas kahju äriühingule, on väljamõeldud faktilised asjaolud ning teotavad tema au. Seega hageja leiab, et hagiavalduses hagi alusena märgitud faktilised asjaolud on ebaõiged ja teostavad tema au. Ringkonnakohus leiab, et pankrotihaldurid, esitades maakohtule äriühingu nimel hageja kui äriühingu nõukogu liikme vastu kahju hüvitamise nõude, ei ole käitunud õigusvastaselt ning ei ole ka seetõttu hageja mainet õigusvastaselt kahjustanud. Vastavalt Põhiseaduse (PS) §-le 15 on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Pankrotihaldurid, esitades äriühingu nimel hagi kohtusse, realiseerisid PS §-st 15 tulenevat õigust. TsMS § 363 lg 1 p-le 2 järgi märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Antud juhul ongi kostjad täitnud TsMS § 363 lg 1 p-st 2 tulenevat nõuet ning hagiavalduses märkinud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Enne hagiavalduse esitamist on kostjad kontrollinud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid vajaliku põhjalikkusega ning seetõttu ei saa lugeda
MS § 442 lg-le 5 märgitakse muuhulgas kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohtuotsus, millega hagi jäetakse rahuldamata, omab kostja suhtes sisuliselt
Kuna tsiviilasjas nr 2-05-16933 on jäetud hagi rahuldamata, siis vaatamata sellele, et hagi aluseks olnud asjaolude esitamine kostjate poolt oli 7 õiguspärane, on asjaolud jõustunud kohtuotsusega ümber lükatud ning H. Jaansoo jaoks saabus sellega
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.