2-10-9483 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-9483 Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2011.a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A S kaebus kohtutäitur Krista Järveti otsuse pe

) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt

§ 218

lg 1 kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtule esitatud kohtutäituri

1. veebruari 2010 otsusest nähtub, et avaldaja palus vabastada temale kuuluv korteriomand aresti alt ning anda talle võimalus võlgnevuse tasumiseks osade kaupa mõistliku aja jooksul. Kaebuses kohtutäituri otsuse peale palub avaldaja tühistada teostatud täitetoimingud. Kohus palus
2. veebruari 2011 ja
3. mai 2011 kohtunõuetes avaldajat täpsustada, milliste täitetoimingute tühistamist ta nõuab. Avaldaja kohtunõuetele ei vastanud. Kuna kohtutäiturile esitatud kaebuses palus avaldaja vabastada temale kuuluv korteriomand aresti alt ning anda talle võimalus võlgnevuse tasumiseks osade kaupa mõistliku aja jooksul, siis vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi nende nõuete piirides, mille ulatuses oli esitatud kaebus kohtutäiturile. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohtule esitatud kaebuses leiab avaldaja, et otsuse tegemisel ei võtnud kohtutäitur arvesse seda, et avaldaja viibis kohtutäiturile esitatud kaebuse läbivaatamise ajal haiglaravil Narva haiglas alates 2

§ 217lg 4 kohaselt kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja.

Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Kohtutäitur oli avaldajale asja läbivaatamise aja teatavaks teinud ning täituri poolt määratud ajaks avaldaja asja läbivaatamisele ei ilmunud. Mõjuvast põhjusest asja läbivaatamisele ilmumata jätmiseks avaldaja ei teatanud. Haiglas viibis avaldaja kuni

1. veebruari 2010 hommikuni kella 09.35-ni, mida ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, kuna asja läbivaatamine kohtutäituri juures toimus 14.00, s.o ligikaudu neli ja pool tundi peale haiglast vabanemist. Nii haigla kui ka kohtutäituri büroo asuvad Narva linnas ning avaldaja oleks tavapärase hoolsuse juures jõudnud asja läbivaatamise ajaks kohtutäituri büroosse kella 14.00-ks. Avaldaja viitas, et kohtutäitur keeldus asja läbivaatamise tähtpäeva muutmast ehkki asja läbivaatamine toimus
2. veebruaril 2010, samas kui kohtutäituri otsus oli tehtud
3. veebruaril
4. Lähtuvalt

§ 217

lg 3, kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Täitemenetluse seadustik ei näe ette kohtutäiturile õigust pikendada enda poolt antud tähtaega. Kohtutäitur peab kaebuse läbi vaatama 15 päeva jooksul arvates kaebuse esitamisest ning seejärel tegema 10 päeva jooksul peale läbivaatamist otsuse. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile

1. jaanuaril
2. Kohtutäitur pidi seega kaebuse läbi vaatama 15 päeva jooksul, s.o hiljemalt
3. veebruaril 2010, kohtutäitur vaatas kaebuse läbi
4. veebruaril
5. Otsuse pidi kohtutäitur tegema 10 päeva jooksul arvates asja läbivaatamisest, s.o hiljemalt
6. veebruaril
7. Seega on kohtutäitur asja läbi vaadanud ja teinud otsuse tähtaegselt. Kuna avaldaja ei teatanud kohtutäiturile mõjuvast põhjusest asja läbivaatamise edasilükkamiseks, ei ole asja läbivaatamise edasilükkamata jätmine täitemenetluse normide rikkumine ning seega ei ole ka võimalik avaldaja õiguste rikkumine täitemenetluses. Avaldaja viibimine haiglas enne asja läbivaatamise tähtaega ei ole mõjuvaks põhjuseks asja läbivaatamise edasilükkamiseks, kuna avaldaja lahkus haiglast paranenuna ja ajaliselt piisava varuga, et jõuda asja läbivaatamisele. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund ei võimaldanud asja läbivaatamisel osaleda. Kohus leiab, et kaebuse läbivaatamine avaldaja juuresolekuta oli seadusega kooskõlas ning kaebuse läbivaatamine ilma avaldaja juuresolekuta ei riku avaldaja õigusi täitemenetluses.. Kohtutäiturile esitatud kaebuses palus avaldaja anda talle võimalus võlgnevuse tasumiseks osade kaupa mõistliku aja jooksul. Seega sisuliselt esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse ajatamiseks.

§ 44

ja 45 kohaselt kohtutäitur võib täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel, täitemenetlust peatada või täitmist pikendada või ajatada võib võlgniku avalduse alusel kohus. Täitemenetluse ajatamine on üksnes kohtu pädevuses. Kohus leiab, et kohtutäiturile esitatud võlgnevuse tasumise ajatamise avalduse rahuldamata jätmine on seadusega kooskõlas. 3

§ 55

p 4 alusel korteriomandi arestimine on tühine, kuna võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumine.

§ 52lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse.

Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Vastavalt

§ 55

arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Viru Maakohtu 20. aprilli 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-90989 mõisteti kostjalt A S välja elatis laste V, V ja J ülalpidamiseks summas 2631,75 krooni iga lapse kohta. Kohtuotsus jõustus 26. mail 2009.

§ 2

lg 1 p 1 alusel täiedokumendiks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohtutäitur Krista Järvet algatas sissenõudja V S avalduse alusel eelnimetatud kohtuotsuse täitmiseks täitemenetluse täiteasjas nr 167/2009/1821 ja 19. jaanuaril 2010 saatis võlgnikule täitmisteate, milles on märgitud ka võlgniku õigused täitemenetluses. Kohtule esitatud kinnisasja arestimise aktist nähtub, et avaldaja viibis kohal kinnisasja arestimise hetkel. Seega avaldaja oli teadlik temale kuuluva korteriomandi arestimisest. Kohus ei tuvastanud kohtutäituri poolt täitemenetluse normide rikkumist ja seega on kinnisasja arestimine kehtiv. Kohtule esitatud kaebuses väidab avaldaja, et kohtutäitur on rikkunud

§ 132

lg 1, kuna pööras sissenõuet sissetulekule, mis ületa ühe kuu eest ettenähtud kuupalga alammäära. Kohtutäituri vastuse kohaselt, väide selle kohta, et kohtutäitur võttis võlgnikult viimase töötuabiraha, on vale. Kohtutäitur ei ole Töötukassasse mingeid akte suunanud, on arestinud võlgniku konto, kust laekuski raha. Võlgnik esitas kohtutäiturile oma kontoväljavõtte, kust oli näha, et tal olid arvel enne rahalised vahendid, pank jättis talle nõutava miinimumi ning ülejäänud summa kandis elatise katteks kohtutäituri arvele.

§ 217

lg 1 ja lg 6 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohus tuvastas, et vara kontol arestimise akt on koostatud

1. juulil
2. Avaldaja on ise avalduses märkinud, et kohtutäitur võttis ära kogu võlgnikule määratud töötutoetuse alates
3. märtsist 2009 kuni
4. detsembrini
5. Kohus palus avaldajal esitada täiendavaid tõendeid asjaolude kohta, millal ja milliselt pangakontolt olid kohtutäituri poolt tehtud kinnipidamised, kuid avaldaja kohtule ei vastanud. Kohus loeb, et avaldaja pidi saama konto arestimisest või raha kontolt ebaseaduslikult kinnipidamisest teada hiljemalt
6. detsembril 2009, kuna see oli viimane tähtpäev, kus kohtutäitur pidas kinni avaldaja pangakontolt rahalised vahendid. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitas avaldaja kohtutäiturile
7. jaanuaril 2010, s.o rohkem kui 10 päeva peale täitetoimingust teada saamist. 4

§ 217

lg 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust kohtutäiturile konto arestimise või raha kontolt ebaseaduslikult kinnipidamise osas ning seega on avaldaja kaotanud õiguse tugineda hilisemas kaebuses asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses, s.o konto arestimisele või raha kontolt ebaseaduslikult kinnipidamisele. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 172 lg 10 ja lg 10, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus jätab avalduse rahuldamata ja kõik menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Menetluskulud riigi kasuks Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 11. juuni 2010 kohtumäärusega oli avaldajale antud menetlusabi – avaldaja vabastati riigilõivu tasumisest avalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise kohtumäärusega peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Aarne Lõhmus Kohtunik 5