Asjaolud
Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 58 lõikele 1 tasutakse kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest riigilõivu 0,63 eurot iga lehekülje eest. RLS § 58 lg 2 kohaselt tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 0,31 eurot iga lehekülje eest. Vastavalt RLS § 9 lõikele 1 tasutakse riigilõiv enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. O. B. ei ole kohtule riigilõivu tasunud. 3.
lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel ta määrusega täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastada, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. O. B. on Tallinna Vangla kinnipeetav, kellel vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt puuduvad rahalised vahendid taotletud koopiate eest riigilõivu tasumiseks. Ka taotleja eesmärk, pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, on printsiibis mõjuv põhjus maksejõuetule isikule kohtuotsustest ja määrustest koopiate tegemiseks, kuivõrd Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatav avaldus peab muuhulgas sisaldama koopiaid asjas riigivõimu organite poolt tehtud otsustest, mida avalduse esitajale ei tagastata. Kuna kohtule ei nähtu, et vastavad otsused ja määrused peaksid olema esitatud kahes keeles, piisab O. B.-le taotletud otsuste ja määruste koopiate tegemisest ühes keeles. Samas märgib kohus aga seda, et Tallinna Ringkonnakohtu
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel muu hulgas õigus tutvuda toimikuga ja teha sellest ärakirju. Toimiku materjalidega tutvumise täpsema korra näeb ette TsMS § 59. TsMS § 59 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kohtutoimikuga on võimalik tutvuda ka pärast haldusasja menetluse lõppemist. Ka Riigikohus on oma praktikas jätnud koopiate tasuta väljastamise taotluse rahuldamata, kui menetlusosalisel on olnud võimalus kohtutoimikuga tutvuda. Nii selgitas Riigikohus 04.04.2011 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-7-11 järgnevat: „S. J.-l oleks olnud võimalik oma eesmärk (selle ülekontrollimine, kas ta oma kaebuses oli välja toonud ka kartserikambri betoonpõrandaga seonduvad väited) saavutada ka
Ärakirjade väljastamine tema enda esitatud kaebustest ei olnud tema õiguste kaitseks 2 vajalik“ (otsuse p 17). Kohus meenutab taotluse esitajale, et ka käesolevas haldusasjas jättis Riigikohus O. B. taotluse tasuta koopiate väljastamiseks sel põhjusel rahuldamata (Riigikohtu halduskolleegiumi 17. märtsi 2011 kohtumäärus asjas nr. 3-7-1-3-116-11, t. lk. 153). Kuivõrd kaebuse esitajal on võimalik enda koostatud kaebustest ja avaldustest teha käsitsi ümberkirjutusi ning tal on võimalik taotleda ka haldusasja toimikuga tutvumist, puudub kohtu hinnangul taotlejal vajadus riigilõivust vabastamiseks. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus menetlusabi taotluse ja taotluse koopiate tegemiseks rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.