lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud A N esitas Viru Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt K N isa V N suri. Pärast isa surma jäid pensionifondi osakud. Poeg K N on esimese järjekorra pärijaks. Avaldaja palub kohtu nõusolekut pärimisse astumiseks. Viru Maakohus jättis avalduse käiguta ning palus avaldajat täpsustada oma nõue. Kohus selgitas, et kuna pärandaja surmast on möödunud kolm kuud ja pärija ei ole selle aja jooksul pärandist loobunud, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Avaldaja esitas kohtule täpsustatud avalduse, milles palub kohtu luba üle kanda pensioni osakud surnud V N kontolt lapse K N arveldusarvele. Viru Maakohus jättis avalduse veel kord käiguta, selgitades, et kohus ei anna luba osakute ülekandmiseks. Kohtu pädevuses on anda luba väärtpaberite võõrandamiseks või omandamiseks, kohus palus avaldajat veel kord oma nõue täpsustada. Avaldaja esitas 04. juulil 2011 avalduse, milles palub kohtu luba V N kuuluvate pensioniosakute võõrandamiseks pojale K N. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 6 alusel lahendatakse hagita menetluses nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) §-des 187 ja 188 ei ole sätestatud, et pärandi vastuvõtmiseks on vajalik kohtu luba. See tähendab, et pärandi vastuvõtmiseks tuleb avaldajal kui lapse seaduslikul esindajal pöörduda notaribüroosse pärimismenetluse algatamiseks ja dokumentide vormistamiseks. Surnud isikule kuuluvaid pensioniosakuid ei saa ka võõrandada (seda ka kohtu loal) avalduses toodud asjaoludel. Surnud isikule kuuluvat vara on võimalik pärida, milleks kohtu luba pole vaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avalduses taotletavat eesmärki pole avaldajal võimalik saavutada. Seega keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest. Vastavalt
lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Kooskõlas
lg-ga 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-21134 tuleb jätta avaldaja kanda. Kristel Vedro Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.