KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2011; Tallinn Haldusasja number 3-11-567 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A. L. väljasaatmi

) § 7 lg 1, § 72 lg 2 p 8 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 07.03.2011 (Vt PPA taotlus, tl 3).

1. 08.03.2011 andis Tartu Halduskohus oma määrusega haldusasjas nr 3-11-567 PPA Ida Prefektuurile loa A. L. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.05.
2. Kohus leidis, et vabaduses viibides võib A. L. hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma (tl 8-10).
3. 11.03.2011 edastas PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna migratsioonijärelevalve büroo Välisministeeriumile tagasivõtutaotluse A. L. suhtes isiku tagasivõtmiseks Vene Föderatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahel sõlmitud tagasivõtulepingu art 2 lg 1 alusel (Vt PPA taotlus, tl 4).
4. 02.05.2011 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse A. L. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra

§ 25alusel, sest ilma kehtiva reisidokumendita ei oleks väljasaatmine võimalik.

1. Kohtuistungil jäi taotluse esitaja oma kirjalikult esitatud taotluse juurde kindlaks. Samuti selgitas taotleja, et vastav dokumentatsioon ei ole nendeni veel jõudnud, kuid esialgse informatsiooni kohaselt on tagasivõtutaotlus Vene Föderatsiooni poolt rahuldatud ning A. L.-le vormistatakse vastav reisidokument ning isik antakse Vene Föderatsioonile üle. A. L. vaidles taotlusele vastu ning väitis, et soovib jääda Eestisse (kohtuistungi protokoll, tl 24-25). KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A. L. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on

§ 2

lõike 1, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 25

kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni

§ 24lõigete 11, 2 või 3 järgi.

Olukordades, kus määrusi väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmise kohta ei ole vaidlustatud või need on jäänud kaebuse esitamise järgselt muutmata, kontrollib kohus edasises menetluses peamiselt seda, kas esinevad isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise (

§ 25

) või isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise (

§ 24

) alused ning kas isiku väljasaatmine ei ole osutunud vahepealsel perioodil ilmselgelt perspektiivituks. 8. Käesoleval juhul väljasaatmine ilmselgelt perspektiivituks ei ole muutunud. Vastupidi, taotleja selgitas kohtuistungil, et nende informatsiooni kohaselt on Vene Föderatsioonile edastatud tagasivõtutaotlus sisuliselt juba heaks kiidetud, kuid dokumentide vormistamine ning edastamine võtab veel aega. Lähtuvalt eeltoodust tuleb Politsei- ja Piirivalveameti taotlus rahuldada ning pikendada A. L. väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaega kahe kuu võrra. See ei tähenda seda, et A. L. peab ilmtingimata veel kaks kuud väljasaatmiskeskuses viibima. Väljasaatmise täideviimise võimalikuks osutumise korral vabastatakse isik ühtlasi koheselt ka väljasaatmiskeskusest (

§ 24lg 1).

Enno Loonurm Kohtunik 2