) § 1361 lg 1 alusel 27.06.2011 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks - anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks: 1) R.I. nimel registrisse kantud kinnisasjale - registriosa nr XXX, elamumaa X maakond, X vald, X küla, XX 3/30, suurusega 1598m2, summas 23 791,42 eurot; 2) J. D.nimel registrisse kantud kinnisasjale - registriosa nr XXX, korteriomand X maakond, Tallinn, X tn 8 korter 49, üldpinnaga 77,5m2, summas 23 791,42 eurot Eesti Vabariigi kasuks PMTK kaudu.
¹ lg 1 kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu-ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik.
Kehtib eeldus, et kahjuliku tagajärje on põhjustanud juhtorgani liikmed ühiselt, vaatamata sellele, et juhtorgani liikmed võisid omavahel äriühingu juhtimist puudutavad ülesanded jaotada ning sellest tööjaotusest tulenevalt ei põhjustanud kahju kõik juhatuse liikmed koos. Kuna äriühingu juhtorgani liikmelt eeldatakse aktiivset osavõttu äriühingu juhtimisest, vastutab ta solidaarselt teiste juhtorgani liikmetega ka siis, kui ta jäi kahjuliku tehingu tegemise ajal passiivseks või koguni ei võtnud üldse osa äriühingu juhtimisest. 4.
lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.
lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.
lg 1 järgi: kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Taotleja on OÜ Darrand Kinnisvara maksumenetluses kogutud teabele tuginedes alates 15.06.2011 käesoleva taotluse koostamisega väidetavalt algatanud R. I. ja J. D. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse kaudu maksuvõla sissenõudmine kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja (OÜ Darrand Kinnisvara) kohustuste täitmise eest. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur solidaarse nõude R. I. ja J. D. vastu, tasuda OÜ Darrand Kinnisvara maksuvõlg, mis seisuga 15.06.2011on 23 791,41 eurot. Maksuhaldur on seisukohal, et R. I. ja J. D. tegevus on tahtlik (kaudne tahtlus), kuna iga mõistlik inimene oleks pidanud aru saama, et tagatiseta laenude väljastamine suures ulatuses, viib äriühingu majandusraskuste ja maksuvõla tekkimiseni. Tagajärje saabumist kirjeldab ilmekalt asjaolu, et N. K., kui laenusaaja suri peale laenu saamist ning tänu tagatise puudumisele on laenu tagasisaamine osutunud vähetõenäoliseks. Maksuhaldur on tuvastanud, et andmete alusel e-kinnistusameti elektroonilisest andmebaasist ja ehitisregistrist, ei oma Darrand Kinnisvara OÜ registervara. Taotleja kinnitab, et vastavalt Patendiameti elektroonilisele andmebaasile ei ole Darrand Kinnisvara OÜ nimel registreeritud kaubamärke, patente või leiutisi. Taotleja on seisukohal, et OÜ Darrand Kinnisvara maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda, kuna äriühing ei oma rahalisi vahendeid ega registervara ning vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikmete vastu on põhjendatud. Taotleja on 15.06.2011 käesoleva taotluse esitamisega, algatanud R. I. ja J. D. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
Arvestades isikute varasemat käitumist, kus isik oma kohustuste mittetäitmisega on põhjustanud maksuvõlgade tekkimise ning osalenud maksupettuses, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on R. I. omanduses: 3 - registriosa nr XXX, elamumaa Xmaakond, X vald, X küla, X 3/30, suurusega 1598m
¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui R. I ja/või J. D. on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 23 791,42 eurot ja valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule.
¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED: 5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 29 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lõike 2 kohaselt taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Vastavalt HKMS § 29 lõikele 3 isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel.
maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist ette ei näe. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 6. PMTK on esitanud kohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks – R. I. ’i ja J. D. ’i registrisse kantud kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks PMTK kaudu. Haldustoiminguks loa andmine toimub kiireloomuliselt ja seega mingil määral piiratud informatsiooni tingimustes. Loa andmine on erandlik toiming (analoog esialgsele õiguskaitsele kaebuste puhul). Sellest järeldub, et niisugune taotlus peab olema veenev ja selles märgitud asjaolud, millele taotleja tugineb, tõendatud (vt ka HKMS § 15 lg 3 ja § 16 lg 2). Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et antud juhul see nii ei ole. Täitmist tagavate toimingute sooritamine eeldab
lg 1 kohaselt põhjendatud kahtluse olemasolu, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda 4 oluliselt raskemaks või võimatuks. Sisulise põhjendamise vajadus tuleneb ka
Vastasel korral võiks alati enne vastava haldusakti vormistamist taotleda täiendava garantiina täitmist tagavate toimingute luba, kuid nimetatud regulatsioon peaks olema pigem erand kui reegel. Lähtuvalt HKMS § 29 lg 2 esimesest lausest eeldaks taotlus lisaks faktiliste asjaolude kirjeldusele seonduvalt määratava rahalise kohustuse eeldatava täitmata jätmisega ka mõningate sellekohaste tõendite või seletuste esitamist. Antud juhul taotleja on vaid nimetanud kuupäevaliselt toimingud ja haldusaktid, mida maksuhaldur on maksuvõla sissenõudmisega seonduvalt teinud. Samas ei ole kohtule nimetatud dokumentide koopiaid esitatud, seega ei ole võimalik kontrollida PMTK väidete paikapidavust ega anda ka hinnangut maksuhalduri toimingute põhjendatusele maksuvõla sissenõudmisel. Taotlusest ei nähtu, millel põhineb taotleja kahtlus, et isikud võivad asuda haldustoiminguks loa andmata jätmisel sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Kohtule taotluse lisana esitatud dokumentide, sh 11.12.2008 sõlmitud laenulepingu alusel ei ole võimalik hinnata OÜ Darrand Kinnisvara edaspidist maksevõimelisust, seda enam, et laenulepingjärgne laenu tagastamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Taotleja väide, et tänu tagatise puudumisele on laenu tagasisaamine osutunud vähetõenäoliseks, on antud juhul paljasõnaline. Eeltoodust tulenevalt leiab, kohus, et taotlus on sisuliselt põhjendamata.
ei välista vajaduse korral taotluse kordamist hilisemas menetlusjärgus, kuid esialgu on see sisuliselt põhjendamata ja jääb seetõttu rahuldamata. Hurma Kiviloo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.