← Eesti

3-11-1238/4

Obsah (5)§ 11§ 10§ 7§ 15§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1238 Haldusasi Tehnomet Survey OÜ kaebus Politsei- ja Piirival

§ 11lg 3, lg 31 p 5).

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale esindaja Andres Aavik’u kaudu ja vastustajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul kohtumääruse ärakirja kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (

§ 11lg 8; § 471).

ASJAOLUD:

  1. I. G. ja Tehnomet Survey OÜ esitasid 18.05.2011 kohtule ühise kaebuse, milles taotlevad Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna (PPA KMO) 10.05.2011 otsuse nr 15.3-04/166 tühistamist. Nimetatud otsusega tunnistas PPA KMO kehtetuks I. G. elamisloa töötamiseks nr 2022575320/TE alates 10.06.
  2. Kuna

§ 10

lg 7 kohaselt iga isik esitab kohtule individuaalse, seaduse nõuetele vastava kaebuse, kuid antud juhul eraisik I. G. ja äriühing Tehnomet Survey OÜ esitasid kohtule ühise kaebuse, siis esmalt kohus registreeris kaebused eraldiseisvate kaebustena järgnevalt: I. G. kaebus - haldusasi nr 3-11-1229, Tehnomet Survey OÜ kaebus – haldusasi nr 3-11- 1238. 3. 01.06.2011 määrusega võttis kohus I. G. kaebuse (haldusasja nr 3-11-1229) menetlusse. Kuna Tehnomet Survey OÜ kaebus (haldusasi nr 3-11-1238) ei vastanud

§ 10nõuetele, siis jättis kohus kaebuse 01.06.2011 määrusega käiguta.

Muuhulgas märkis kohus määruses: „

§ 7

lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuses taotletakse PPA KMO 10.05.2011 otsuse nr 15.3-04/166 tühistamist. Nimetatud otsusega tunnistas PPA KMO kehtetuks I. G. elamisloa töötamiseks nr 2022575320/TE alates 10.06.2011. Seega on otsuse adressaat I. G., kelle õigusi ja huve eelkõige võib otsus puudutada/rikkuda. Kaebusest ei selgu, kuidas PPA KMO 10.05.2011 otsus nr 15.3-04/166 rikub just äriühingu Tehnomet Survey OÜ õigusi (

§ 10lg 2 p 4).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajal kaebust täpsustada ja selgitada oma kaebeõigust.

§ 15

lg 3 ja § 16 lg 2 kohaselt kaebuse esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega.“ Et Tehnomet Survey OÜ oli küll tasunud 18.05.2011 riigilõivu 15,97 eurot, kuid selgituseks oli märgitud - I. G. eest, siis kohus luges riigilõivu tasutuks haldusasjas nr 3-11-1229 I. G. kaebuse eest. Seetõttu tuli kaebajal tasuda Tehnomet Survey OÜ kaebuse eest riigilõiv vastavalt RLS § 57 lg-le 13 ja esitada kohtule sellekohane tõend. Kohus andis kaebajale aega 15 päeva kaebuse puuduste kõrvaldamiseks arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

  1. Kaebaja on 01.06.2011 määruse kätte saanud 02.06.
  2. Seega oli kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 17.06.
  3. 07.06.2011 on kaebaja elektronposti vahendusel teatanud, et kõrvaldab kaebuse puuduse: kaebaja on edastanud kohtule tõendi, millest nähtub riigilõivu tasumine summas 15,97 eurot. KOHUS LEIAB:
  4. Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, halduskohtumenetluse seadustiku §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada nii

§ 11

lg 3 kui ka sama paragrahvi lg 31 p 5 alusel.

§ 11

lg 3 kohaselt, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale. Sama paragrahvi lg 31 p-st 5 tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

  1. Kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oli 17.06.
  2. Kaebaja on 07.06.2011 esitanud kohtule ainult tõendi riigilõivu tasumise kohta, samas ei ole kaebaja tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kõrvaldanud teist olulist kaebuse puudust - selgitanud (ega ka tõendanud) oma õiguste rikkumist (kaebeõigust). Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7

, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seetõttu peab isik kaebusesse vastavalt

§ 10

lg 2 p-le 4 märkima, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab, mida kaebaja aga ei ole teinud. Seega esineb alus kaebuse kaebajale

§ 11lg 3 alusel läbivaatamatult tagastamiseks.

7. Arvestades eelmärgitut kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud asjaolud on tõendatud ning põhjendab kaebuse esitajal kaebeõiguse puudumist ning kaebuse tagastamist

§ 11lg 31 p 5 alusel alljärgnevalt.

Asjast nähtuvalt Vaidlustatud otsusega oli I. G.’le antud tähtajaline elamisluba töötamiseks OÜ-s Tehnomet Survey kehtivusega 04.11.2009 kuni 15.10.

  1. 30.03.2011 teatas PPA kirjaga nr 15.310/15907, et 25.03.2011 algatas ta I. G. tähtajalise elamisloa töötamiseks nr 2022575320/TE kehtetuks tunnistamise menetluse VMS § 135 lg 2 p 2 ning § 189 p 2 alusel, kuna PPA andmetel ei ole 2 Tehnomet Survey OÜ I. G.’le maksnud VMS § 178 lg 1 nimetatud tingimustele vastavat töötasu. Muuhulgas palus PPA esitada oma arvamuse elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse kohta. Arvestades asjaoluga, et I. G. viibib Ukrainas, esitas 27.04.2011 Tehnomet Survey OÜ avamuse, kus selgitas Maksu- ja Tolliameti andmetes kajastuva I. G.’le makstud töötasu suurust ja selle vastavust VMS § 178 sätestatud töötasu suurusele. OÜ Tehnomet Survey on lisanud oma arvamusele ka I. G. avaldused, kus ta põhistas töölt puudumise asjaolusid. 10.05.2011 otsusega nr 15.3-04/166 tunnistas PPA I. G. tähtajalise elamisloa kehtetuks. PPA on oma otsust motiveerinud sellega, et I. G. tööandja Tehnomet Survey OÜ ei ole I. G.’le maksnud VMS § 178 lg 1 sätestatud tasu. Kuna Tehnomet Survey OÜ ei maksnud I. G.’le seadusega nõutavat töötasu, on PPA kohustatud tulenevalt VMS § 189 p. 2 tunnistada tähtajaline elamisluba kehtetuks. I. G. ja Tehnomet Survey OÜ on seisukohal, et PP otsus on seadusevastane.
  2. Kohus eelnevalt juba tõdes, et halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine (tuvastuskaebusega halduskohtu poole pöördumise eelduseks aga kaebuse esitaja põhjendatud huvi). Kaebuse tagastamine

§ 11

lg 31 p 5 alusel on õigustatud, kui kaebusest nähtub, et vaidlustatav haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa, nagu käesoleval juhul. Vastupidist ei ole kaebaja talle kohtu poolt antud puuduste kõrvaldamise tähtajal väitnud ega tõendanud. Kohus leiab, et vaidlustatud PPA KMO 10.05.2011 otsus nr 15.3-04/166 ei saa kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi mingil moel rikkuda, kuna kaebaja ei ole vaidlustatud haldusakti adressaat. Otsuse adressaat on I. G., kelle õigusi ja huve eelkõige võib otsus puudutada/rikkuda. Kaebaja ei ole ka kohtu poolt kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajaks kaebust täiendanud ega oma õiguste rikkumist selgitanud. Kohus on seisukohal, et kuna kaebusest ei nähtu ja kaebaja ise ka ei ole selgitanud, miks ta leiab, et PPA KMO 10.05.2011 otsus nr 15.3-04/166 on õigusvastane ning milles tema õiguste rikkumine seisneb, siis ei saa ka kohus selliseid kaebaja subjektiivseid õigusi ise välja mõelda ega peagi seda tema eest tegema. Nähtavasti ei ole ka kaebaja suutnud oma väidetavalt rikutud õigusi kirjeldada. Kuigi kaebuses on formuleeritud tühistamistaotlus, märgib kohus siiski, et

§ 11

lg 31 p 5 kohaldamiseks oleks alus ka juhul kui esitatud oleks vaid taotlus vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Nimelt eeldab õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine isiku põhjendatud huvi olemasolu ning sellise nõude esitamisel kuulub

§ 11

lg 31 p 5 kohaldamisele juhul, kui isikul vastavat põhjendatud huvi ilmselgelt olla ei saa. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab sellisel puhul hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks saab isikul toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul kui isikul on selle toiminguga mingisugune isiklik puutumus, teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel, sealhulgas näiteks mõne uue nõude esitamisel. Käesoleva kaebuse pinnalt on ilmne, et isegi kui kohus vaidlustatud otsuse õiguspärasust kontrolliks ning selle õigusvastasuse tuvastaks, ei saaks see anda kaebuse esitajale mitte mingisugust õiguslikku kasu. Huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses pelgalt veenduda, ei ole aga põhjendatud huviks

mõttes. Samuti ei ole kaebaja ise oma võimalikku põhjendatud huvi näidanud ning lisaks ei kaebuse esitajal vaidlustatud otsusega isiklikku puudumist – see ei puuduta kuidagi kaebuse esitaja õigusi, vabadusi ega kohustusi. 9.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse eelkõige kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. 3 Hurma Kiviloo Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.