Obsah (6)

§ 208§ 619§ 692§ 76§ 659§ 669

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-133 Tsi

§ 208) tunnustele, st et poolte vahel eksisteeris alates 01.10.2007.

a müügilepingust tekkinud kohustus, mistõttu tuli jätta rahuldamata hageja nõue õigussuhte puudumise tuvastamiseks poolte vahel enne 01.08.2009. a. Lepingus puudus igasugune viide selle kohta, et lepinguga oleks seotud mõni kolmas isik (haldusfirma vms), kelle suhtes kuulunuks teostamisele arveldustoimingud ja/või kelle kasuks tulnuks leping täita, mistõttu ei esine

§-s 80 või §-s 81 sätestatud asjaolusid. Seetõttu oli eksitav ja ebaõige hageja hinnang selle kohta, et soojusmüügil põhinev õigussuhe eksisteeris hageja ja haldusfirma vahel. Hageja ei tõendanud soojusmüügilepingu tingimuste seotust käsundus- (

§ 619

) või komisjonilepinguga (

§ 692

). Kuigi hageja esindaja oli viidanud eelnimetatud soojusmüügilepingu tühisusele KÜ sellekohase volituse ja lepingule allakirjutanud isikul pädevuse puudumise tõttu, ei ole hageja esitanud kohtule nõuet lepingu tühisuse tunnustamiseks, mistõttu puudus hagejal õiguskaitsevõimalus tugineda kohustuse puudumisele tehingu tühisuse tõttu. Hageja väitis, et KÜ polnud andnud haldusfirmale nõusolekut soojusmüügilepingu nr 07S00157 sõlmimiseks. Asja materjalidest nähtub, et KÜ Valga X 42 ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus (hilisema ärinimega OÜ Valga June) vahel on 24.10.

1. a sõlmitud haldusleping nr 3, millise lepingu p 3 sätestab, et töövõtja on volitatud sõlmima tööandja 3 nimel lepinguid elamu kindlustamiseks kõigi vajalike kommunaalteenustega, elamu ja selle tehnosüsteemide hooldustööde, prügiveo, sanitaarpuhastuse ja korrashoiu ning muude teenuste osutamise ning hoone kindlustamise kohta, kooskõlastades need enne tööandjaga. Seega oli hageja andnud OÜ-le Valga Kinnisvarahaldus volituse tahteavaldusega kolmandatele isikutele. TsÜS § 127 lg 1 sätestab, et kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. Kuigi halduslepingu p 8 sätestab lepingu lõppemistähtajana 31.12.
2. a, oli hageja põhikirjajärgne esindaja (tl.104) ja tunnistaja E. U. (tl.107) kohtule kinnitanud, et nimetatud lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi täitsid lepingupooled kuni
3. a augustikuuni. Siit johtuvalt omasid halduslepingu täitmise raames teostatud õigustoimingud õigusmõju kogu lepingu kehtivusaja vältel. Arvestades KÜ Valga X 42 ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus vahel välja kujunenud pikaajalisi (alates
4. a oktoobrist) majandussuhteid ning asjaolu, et AS Eraküte on antud haldusterritooriumil ainus soojatootja, võis ja pidi hageja olema teadlik nii haldusfirmale antud volituse kehtivusest kui ka viimase poolt hageja nimel sõlmitud lepingutest (s.h. 05.10.
5. a sõlmitud soojusmüügileping) ja sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest. Siit johtuvalt asus kohus seisukohale, et OÜ Valga June omas halduslepingust tulenevat volitust sõlmida KÜ nimel lepinguid, mis olid vajalikud halduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit K. P. volituse puudumise kinnitamiseks. Hageja taotletud tunnistaja E. U. avaldas, et
6. a sügis kuni
7. a juuni ei kuulunud ta OÜ Valga June juhatuse liikmete hulka (oli äriühingu osanik) ning 05.10.
8. a lepingu sõlmimisel tegutses äriühingu juhatuse liikmena K. P. (tl.106-107). Ka kostja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et K. P. tegutses lepingu allkirjastamisel KÜ nimel OÜ Valga June juhatuse liikmena (tl.103,108). Eeltoodud tõendite põhjal asus kohus seisukohale, et K. P. tegutses soojusmüügilepingu allkirjastamisel KÜ nimel OÜ Valga June seadusliku esindajana (juhatuse liikmena), mistõttu kohus ei lugenud tõendatuks hageja väiteid sellel isikul äriühingu esinduspädevuse puudumise kohta.

§ 208lg 1 ja § 213 sätestavad ostja kohustuse tasuda asja ostuhind rahas.

Kohus ei lugenud põhjendatuks hageja väiteid selle kohta, et hagejal puudus soojusenergia tarbimisvõlgnevus selle tasumise tõttu haldusfirmale OÜ Valga June.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Soojusmüügilepingu p 4 sätestab tarbija (hageja) kohustuse tasuda kasutatud soojuse ja soojuskandja eest ning muud lepingust tulenevad maksed vastavalt tüüptingimustele ja soojusettevõtja (kostja) poolt esitatud arvetele hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast (tl.36). Seega lasus hagejal lepingujärgselt kohustus tasuda tarbitud soojusenergia eest kostjale ning ainult sel viisil maksmist saab lugeda kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Kohus märkis, et kuigi KÜ võib kasutada oma majandustegevuses ja eesmärkide saavutamiseks haldusfirma teenuseid (antud juhul OÜ Valga Kinnisvarahaldus), ei vabastanud see teda kohustusest täita oma lepingujärgseid kohustusi lepingupartneri ees ega –vastutusest lepingujärgse kohustuse rikkumise korral. Kohus lisas, et poolte vahel sõlmitud soojusmüügilepingu p 8 kohaselt lõpevad lepingu sõlmimisega kõik tarbimiskoha soojusega varustamiseks eelnevalt sõlmitud lepingud (tl.36), mistõttu ei olnud asjakohane hageja esindaja viited varem väljakujunenud arvelduskorrale ja ebaõige sellel põhinev järeldusotsustus maksekohustuse kohase täitmise kohta. Eeltoodust johtuvalt asus kohus seisukohale, et tarbitud soojusenergia eest korteriomanike ja/või KÜ poolt sellekohaste maksete tasumine haldusfirmale (OÜ Valga June) ei olnud käsitletav soojusmüügilepingu 4 nõuetekohase täitmisena. Hageja kostja väiteid (et hagejal oli tekkinud kostja ees võlgnevus summas 174 229.05 krooni) ümber ei lükanud ega tõendanud vastupidist. Kuna hageja ei ole tarbitud soojusenergia eest kostjale tasunud, rikkus hageja lepingujärgset kohustust. Kuna soojusmüügilepingust tulenev kostja rahaline nõue oli muutunud sissenõutavaks ja eksisteeriv, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue selle võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Kohus leidis, et kuna lepingulise õigussuhte olemasolu ja kostja võlanõude õiguspärasus või nende puudumine ning nõude olemasolu korral rakendatav sanktsioonimeede (soojusvõrgust tarbija väljalülitamine) sõltub asjas tehtavast kohtulahendist, on mõistlik ja põhjendatud varemkohaldatud hagi tagamise abinõu säilitamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. KÜ Valga X 42 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus, jättes vastamata kõigile hagiavalduses tõstatatud küsimustele ning andmata hinnangut kõigile menetluse käigus esitatud tõenditele, rikkus kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet TsMS § 436 lg 1 alusel. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-41-07 p 10 kohaselt ei ole otsus muuhulgas seaduslik ja põhjendatud, kui kohus ei ole võtnud seisukohti kõigi esitatud tõendite ning faktiliste väidete osas. Samuti peab kohus põhjendama, miks üks või teine asjaolu ei oma õiguslikku tähendust. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas 05.10.2007. a sõlmitud soojusenergia müügilepingu järgi oli ostjaks Valga X 42 KÜ (või Valga June OÜ). Apellant leiab, et maakohus tõlgendas valesti Valga June OÜ ja vastustaja vahelist soojusenergia müügilepingut (tl 36). Vastavalt

§-le 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Lõike 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Apellant märgib, et mõistet „samadel asjaoludel“ tuleb sisustada tinglikult ka kui „samal ajal“, st lepingu sõlmimise ajahetkel teada olevaid asjaolusid arvestades, mitte vaidluse tõusetumise või lahendi tegemise ajal teada olevaid asjaolusid arvestades. Apellant on seisukohal, et maakohus pööras põhjendamatult suurt tähelepanu viidatud lepingu grammatilisele tõlgendusele, jättes samal ajal tähelepanuta lepingu poole (vastustaja) muud toimingud, mis olid antud õigussuhtega seoses, samuti käesolevas menetluses maakohtus üle kuulatud E. U. tunnistuse, kes (olemata küll Valga June OÜ juhatuse liige) osales vastustajaga 05.10.

1. a lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistes Valga June OÜ esindajana. Apellant leiab, et kohtu käsitlus, et korteriühistu ei saanud tõendina kasutada tunnistaja E. U. seletusi, sest tunnistaja ei kuulunud sel ajaperioodil OÜ Valga June juhatusse, ei ole õige ning tunnistaja ütluste analüüsimata jätmine on käsitletav menetlusnormi rikkumisena. Maakohtu menetluses ei olnud vaidlust, et tunnistaja E. U. , hoolimata asjaolust, et ta ei olnud OÜ Valga June juhatuse liige, pidas OÜ Valga June nimel AS-ga Eraküte läbirääkimisi soojusenergia müügilepingu sõlmimiseks. Vastavalt TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Muuhulgas tunnistas E. U. , et läbirääkimiste eesmärk oli muuta
2. a OÜ Valga Kinnisvarahaldus ja AS Eraküte vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingut sedavõrd, et välistada vahendustasu võtmine OÜ Valga June poolt. E. U. tunnistusest nähtuvalt ei olnud lepingu muutmise eesmärgiks lepingu poolte väljavahetamine. Antud seisukohale vastustaja vastu ei vaielnud ning mingeid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. 5 Tunnistaja seisukohta toetab ka kostja käitumine. AS Eraküte on kohtuistungil kinnitanud (tl 104), et arved esitati OÜ Valga June nimele (mitte KÜ Valga X 42 nimele), samuti esitas AS Eraküte Valgas X tn 42 soojusenergiaga varustamise eest tasumata summa nõude OÜ Valga June pankrotipessa. Maakohus on jätnud andmata ka hinnangu teistele relevantsetele tõenditele, sh AS Erakütte nõudele OÜ Valga June pankrotipessa (tl 78), AS Erakütte ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus (hilisem ärinimi OÜ Valga June) vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingule 05S05401 (tl 110jj), mis kogumis tõendavad apellandi seisukohta, et vastustaja ei käsitlenud apellanti soojusenergia ostjana. Apellant esitas seisukoha vastustaja vastusele. Apellant on seisukohal, et kaugkütteseadusest ei tulene keeldu, et haldusfirma ei või enda nimel tarbijapaigaldise valdajana (mitte omanikuna) sõlmida soojusenergia ostu-müügilepingut enda hallatava elamu korteriomanike kasuks. Samuti märgib apellant, et AS Eraküte ei ole vaidlusaluse summa osas apellandile arveid esitanud. Apellant esitas 18.03.2011 taotluse kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Valga June OÜ (pankrotis).
3. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Apellant eksib, et OÜ Valga June osutas kõiki kommunaalteenuseid elamule enda nimel. Elamu ei vaja kommunaalteenuseid, sooja ja vett vajavad korteriomanikud, kes enda ühiseks esindamiseks on moodustanud korteriühistu, kes omakorda oli 24.10.
4. a OÜ-ga Valga June sõlmitud halduslepingu nr 3 p 3 kohaselt volitanud OÜ-d Valga June sõlmima korteriühistu nimel lepinguid elamu kindlustamiseks kommunaalteenustega. Halduslepingu ja sellest tuleneva volituse kehtivust kuni 1.08.
5. a, mil vormistati ümber soojusmüügileping vastustaja ja apellandi vahel, ei ole apellant vaidlustanud. Soojusmüügilepingu ümbervormistamise põhjuseks oli apellandi poolt lepingulise esindaja muutmine. Seega sai OÜ Valga June sõlmida soojusmüügilepingut ainult apellandi nimel, mitte enda nimel. Lisaks ei olnud OÜ-l Valga June mingit vajadust enda tarbeks X tn 42 soojusenergiat osta. Apellant ei täpsusta, millistele hagis tõstatatud küsimustele maakohus ei vastanud ning millistele tõenditele hinnangut ei andnud. Seega on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja alusetu ega vasta TsMS § 633 lg 3 p 1, 2, 3 nõuetele. Vastustajale jääb arusaamatuks apellandi väide, et vaidlus maakohtus oli 05.10.
6. a sõlmitud soojusmüügilepingu tõlgendamise või poolte tuvastamise üle. 5.10.
7. a sõlmitud soojusmüügileping on selge sisuga, täpselt samadel tingimustel sõlmis apellant 4.08.
8. a vastustajaga tänaseni kehtiva soojusmüügilepingu. Apellant on valesti aru saanud lepingu tõlgendamise mõttest. OÜ Valga June ei ole X 42 hoones tarbija ega Valga linnas võrguettevõtja, mistõttu ei saanud ta olla soojuse tarbija ega müüja X tn 42 asuvas hoones. Seega ei vaidle pooled lepingupoolte tahte üle, vastustaja müüs ja müüb tänaseni apellandile soojusenergiat. Paljasõnaline on apellandi väide nagu oleks OÜ Valga June omanik osalenud 5.10.
9. a lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistel. Soojusmüügileping on aastaid olnud tüüpleping, mille olulisemad punktid tulenevad seadusest. Soojusmüügilepingu sõlmimisele ei eelne sisulisi läbirääkimisi. 6 Vastustaja leiab, et on seadust järgides ja kehtivaid lepinguid arvestades sõlmitud soojusmüügilepingust tulenevad kohustused täitnud tähtaegselt ja kohaselt, mistõttu puudub alus lepingu tühiseks tunnistamiseks või õigussuhte puudumise tuvastamiseks poolte vahel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et poolte vahel oli õigussuhe ja hageja ei ole täies ulatuses oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendusi.
11. Apellandi väide, et maakohus on lepingute tõlgendamisel ebaõigesti rakendanud

§-s 29 sätestatud tõlgendamise reegleid, ei ole õige. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel oli müügileping, millele kohaldub kestvuslepingu regulatsioon. Hageja esitas maakohtule nõude, et kohus tuvastaks hagejal võlgnevuse puudumine kostja ees. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja nõuded jätnud põhjendatult rahuldamata. Hageja ja kostja vahelist õigussuhet reguleerib kaugkütteseadus, mis ei piira võrguettevõtja õigust sõlmida soojuse müügilepingut. Teenuse osutaja võib lepingu sõlmida iga tarbijaga eraldi, või korteriühistuga või kellegi teisega. Käesolevas asjas esitatud lepinguid ei ole alust tõlgendada hageja poolt soovitud viisil, st et lepingu pooleks, sõltumata poole selgest nimetamisest ja teenuse saamisest lepingus märgitud isiku poolt, tuleb siiski lugeda poole esindaja. Hageja ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus (hilisem ärinimi OÜ Valga June) vahel sõlmiti 24.10.2001 haldusleping. Lepingus nimetati teenuse osutajat OÜ-d Valga Kinnisvarahaldus töövõtjaks ja lepingu p-i 3 kohaselt oli töövõtja volitatud sõlmima tööandja (hageja) nimel lepinguid elamu kindlustamiseks kõigi vajalike kommunaalteenustega, elamu haldamise, selle tehnosüsteemide hooldustööde, prügiveo, sanitaarpuhastuse ja korrashoiu ning muude teenuste osutamise ning hoone kindlustamise kohta kooskõlastades need enne tööandjaga. (lk 32). Toimikus on kostja ja hageja vahel 05.10.2007 sõlmitud soojusmüügileping nr 07S00157 (lk 36). Nimetatud lepingu kohaselt oli tarbija KÜ Valga X 42 ja lepingu p-i 4 kohaselt kohustus tarbija tasuma kasutatud soojuse ja soojuskandja eest soojusettevõtja poolt väljastatud arvete alusel. Lepingus oli märgitud tarbija kontaktisikuks OÜ Valga June. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus (OÜ Valga June) vahel sõlmitud lepingutest ei tulene OÜ Valga Kinnisvarahaldus õigus tegutseda oma nimel ja olla iseseisvaks õigussuhte pooleks. Kostja ja hageja vahel sõlmitud soojusmüügilepingus on pooleks hageja ning OÜ Valga June märkimine hageja kontaktisikuks ei muutnud teda lepingupooleks. Soojuse müügilepingu sõlmis enda nimel korteriühistu, kes vastutab võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. 8. Apellandi väide, et kostja sõlmitud lepingute pooleks ei olnud hageja vaid kolmas isik, tõendab kostja ja Valga Kinnisvarahaldus OÜ (hiljem OÜ Valga June) vahel 8.06.2005 sõlmitud soojusenergia vahendusleping, ei ole õige. Nimetatud lepingus on OÜ Valga Kinnisvarahaldus nimetatud „vahendaja“ -soojusenergia edastamist ja tarbijatele müüki vahendav lepingupool, kes tegutseb suhetes müüjaga tarbijate 7 esindajana vastavalt vahendaja ja tarbijate vahel sõlmitud lepingutele.“ Toimikus olevas lepingus on lepingu kehtivuse aeg piiratud 30.06.2006. (lk 110). Ringkonnakohus märgib, et kostja ja OÜ Valga Kinnisvarahaldus vahel sõlmitud lepingule saab kohaldada maaklerilepingu sätteid, kuna lepingu p-s 8.4 leppisid kostja ja vahendaja kokku vahendustasu suuruse ja maksmise korra.

§ 659

kohaselt võib maakler tema poolt vahendatud või osutatud lepingu poolte nimel vastu võtta makseid ja lepingust tuleneva muu kohustuse täitmist, kui ta on selleks eraldi volitatud.

§ 669

lg 1 kohaselt ei vastuta maakler tema poolt vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest.

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole kostja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Asjaolu, et nii hagejal kui kostjal võivad olla nõudeõigused kolmanda isiku vastu, ei oma käesoleva tuvastushagi lahendamisel tähtsust. Hageja ja kostja nõuded kolmanda isiku vastu tulenevad erinevatest õigussuhtest. Apellandi väide, et kostja on kolmanda isiku vastu esitanud nõude pankrotimenetluse käigus, ei anna samuti iseseisvat alust hagi rahuldada.
2. Ringkonnakohus määras 15.12.2010 asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning menetlusosalistele aja avalduste ja seisukohtade esitamiseks kuni
5. Apellant esitas 18.03.2011 taotluse kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna OÜ Valga June (pankrotis). Apellant ei märgi taotluses, kelle poolel tuleks kolmas isik kaasata. Kaasamise põhjusena märgib apellant, et juhul kui tema kahjuks tehakse kohtulahend käesolevas asjas, siis saab ta esitada vara välistamise hagi OÜ Valga June (pankrotis) vastu. Ringkonnakohus jätab apellandi taotluse TsMS § 329, 330, 647 lg 1 ja § 331 lg 1 alusel läbivaatamata. Ringkonnakohus leiab, et apellandi põhistused ei anna alust kolmanda isiku kaasamiseks, samuti ei ole apellant märkinud, kelle poolel tuleks kolmas isik kaasata, millest sõltub muuhulgas, kelle kanda jäävad kolmanda isiku võimalikud menetluskulud. Kolmanda isiku kaasamine on õigustatud, kui esineb tõenäoline võimalus, et kohtuotsus võib sellele isikule kaasa tuua TsMS § 216 lg-s 1 nimetatud tagajärgi. Praegusel juhul on esitatud tuvastushagi ja hageja ei ole selgelt esile toonud, milles seisneb kolmanda isiku huvi hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise vastu. Apellant ei ole taotlust esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul ja ei ole põhistanud, miks ta taotluse hilinemisega esitas. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas menetlusetapis kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamine põhjustab menetluse viibimise ning seetõttu ringkonnakohus taotlust TsMS § 331 lg 1 alusel ei menetle. Ringkonnakohus märgib, et kolmanda isikuna apellatsiooniastmes isiku kaasamine ei mõjuta võimalikke hageja ja/või kostja nõudeid kolmanda isiku vastu. Hageja nõudeõigus vara välistamiseks ei saa tuleneda käesolevast kohtulahendist, vaid hageja ja pankrotis oleva isiku vahelisest õigussuhtest. PankrS § 123 lg 6 kohaselt on vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg üks aasta pankrotiteate ilmumisest arvates, kui aga nõudeõigus tekkis hiljem, siis üks aasta selle tekkimisest arvates.
6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas muutmata ja märgib, et kohtuotsuse jõustumisel kaotab hagi tagamise abinõu kehtivuse. KKütS § 17 sätestab erinormi soojavarustuse katkestamiseks. KKütS § 17 lg 41 kohaselt, kui tarbija on jätnud võrguettevõtjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu maksmata, võib eluruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse ajavahemikus
7. oktoobrist kuni
8. aprillini katkestada 8 üksnes pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise saamisest on möödunud 90 päeva ja tarbija ei ole soojusvarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-111-04 märkinud, et kui tarbijad vastutavad sooja eest tasumisel osavõlgnikena, ei ole kõigi tarbijate suhtes soojavarustuse katkestamine üldse lubatud ja võrguettevõtja saab võlglaste vastu kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kuna võrguettevõtja osutab tarbijatele teenuseid tavaliselt tüüptingimustega sõlmitud lepingute alusel, alluvad sellised lepingud ka

§-s 42 sätestatud erinõuetele, st näiteks kokkulepitud sanktsioonid tarbijate vastu ei või neid ebamõistlikult kahjustada. Lisaks peab lepingust tulenevate sanktsioonide rakendamine tarbijate vastu ka KKütS § 17 järgi vastama TsÜS §-st 138 ja

§-st 6 tulenevale hea usu põhimõttele ning soojavarustuse katkestamise õigust ei tohi kuritarvitada, eelkõige kasutada seda juhul kui tarbijate võlgnevused ei ole pikaajalised ega suured. Omavahelises suhtes kehtivad korteriomanike vahel KOS § 13 ja AÕS § 75 ning sama eeldus tuleneb ka

§-st

1. Korteriomanike õigusi võlgnikust korteriomaniku suhtes tagab mh KOS §-s 14 sätestatud võimalus nõuda korteriomandi võõrandamist. Riigikohus on samas lahendis märkinud, et kui menetluse ajal oli elamu soojusenergiaga varustamine tagatud hagi tagamise korras, tuleb seda lugeda tarbimiseks õiguslikul alusel, mille eest saab võrguettevõtja arvestada tarbijatele tasu sarnastel alustel müügilepinguga. Tarbimist ei saa seega lugeda omavoliliseks KKütS § 16 lg 1 p 3 tähenduses, mis õigustaks võrguettevõtjat nõudma KKütS § 16 lg 2 järgi tasu tarbitud soojuse eest soojuse koguse kuni kolmekordses ulatuses.
2. Ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 9 Andra Pärsimägi