p 1 ja § 37 lg 1 ning Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks ning piirati talle karistuse kandmise ajal täielikult
24.11.2010 vaideotsusega nr 6-12/424-1 (tl 56) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 30) rahuldamata. 2. 29.12.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. B kaebus (tl 1-2), milles ta palus vangla tema õiguste rikkumise eest vastutusele võtta. Puuduste kõrvaldamise korras 18.03.2011 esitatud täienduses (t 40-42) palus ta tuvastada Viru Vangla toimingute õigusvastasus distsiplinaarmenetluses ja tühistada 10.06.2010 käskkiri nr 6.3/1196-D.
lg 2, vangla sisekorraeeskirja § 98 p 3 ja haldusmentetluse seaduse § 5 lg 2 tuginedes märkis kaebaja, et tema tööle määramise käskkirja on andnud ametnik, kellel polnud selleks õigust, vangla pole andnud vastust 26.05.2010, 27.05.2010 ja 30.05.2010 esitatud pöördumistele, hilines vaidele vastamisega, ei andnud võimalust distsiplinaarmenetluse protokolli peale kaevata ega selle kohta seletusi ja kirjalikke märkusi esitada ning protokoll toodi tutvumiseks nelja päevase hilinemisega.
p 1 ja § 37 lg 1 ning Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.1 toetudes süüks pandud seda, et 10.05.2010 ei allunud ta korraldusele asuda koristama eluosakonda. Kaebaja ise pole seletuskirjades (tl 55 ja 57), vaides (tl 53) ja kaebuses (tl 1-2) töötamisest keeldumist eitanud, kuid peab niisugust käitumist tööle vormistamise vigade ja oma õiguste rikkumise tõttu õigustatuks. 6.
p 1 ja Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud vanglas täitma sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.
lg 1 tulenevalt peab kinnipeetav reeglina töötama ning juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Aleksandr Borissov pole väitnud ega tõendanud, et mõni neist esineks ka tema suhtes.
lg 22, § 39 lg 3 ja § 41 lg 2 kohaselt toimub kinnipeetava tööle võtmine justiitsministri poolt kehtestatud korras, töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid, sealhulgas ka töölepingu, tööriiete ja muu sarnase kohta kehtivaid, kohaldatakse vaid väljaspool vanglat töötamise korral ja majandustööle rakendatakse kinnipeetav vanglateenistuse äranägemisel. A. Bt ei ole rakendatud tööle väljaspool vanglat. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg 1 on loetletud, mida peab kinnipeetava tööle vormistamise dokument sisaldama. A. B majandustööle määramise kohta 07.05.2010 antud käskkiri nr 6-2/366-T (tl 58) vastab kõigile neile nõuetele, sest sisaldab kinnipeetava ees- ja perekonnanime, sünniaega, töökohta, tööle asumise aega, töötasu suurust ja töötamise tähtaega, on antud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 12 tuleneva volituse piires, käskkirjale kirjutatud kaebaja allkiri kinnitab, et see on talle ka teatavaks tehtud ning kohtuistungil esitatud väidetel (tl 104) pole ta käskkirja vaidlustanud. 7. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise kord on reguleeritud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’. A. B puhul on kõik neis sätestatud menetlus- ja vorminõuded järgitud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (tl 50) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 55 ja 57), menetluse käik on protokollitud (tl 48), karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires ning seda on käskkirjas põhjendatud. Seejuures on 2 käsitletud süüteo asjaolusid, karistatu seletust ning on põhjendatud, miks on kartserisse paigutamine tema puhul kõige otstarbekam karistus. Kuna
lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni 45 tööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab varasemalt karistamata kinnipeetava kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine tema isikut, töötamisest keeldumises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule, pole ülemäärase raskusega ja võib teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige paremini kaasa aidata suuri rahalisi kohustusi omava kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel. 8. Kaebuse täienduses (tl 40-42) viidatud
lg 2 ja „Vangla sisekorraeeskirja“ § 98 p 3 nõuavad, et distsiplinaarmenetluse käik oleks protokollitud, protokoll menetluse läbi viinud ametniku poolt alla kirjutatud ning lisatud kinnipeetava seletused ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Antud juhul on ametniku poolt allkirjastatud protokoll (tl 48) olemas, selle lisaks on märgitud kaks reaalselt olemasolevat A. B seletuskirja (tl 55 ja 57) ning miski ei kinnita väiteid, et tal pole olnud võimalust protokolliga tutvuda ja see esitati talle koos käskkirjaga neile tegelikult märgitud ajast erineval kuupäeval. Vangistusalased õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette võimalust kaevata distsiplinaarmenetluse protokolli peale nagu sooviti seda kaebuses (tl 2). Protokolli kohta kirjalike märkuste esitamise õigus ei tähenda, et karistuse kohta käskkirja andmisega peab tingimata mõne päeva ootama ja on igati õiguspärane, et juhul, kui kinnipeetaval pole midagi olulist öelda või kui ta jätab vastava võimaluse üldse kasutamata, vormistatakse karistuse määramine veel samal päeval. A. B pole oma distsiplinaarmenetluse protokollile mingeid seisukohti kirjutanud ja sellele koostaja poolt tehtud märke kohaselt keeldus ta ka allkirja andmast (tl 48 pöördel). Protokolli koostanud vanglaametik on vangla direktorile adresseeritud õiendis selgitanud, et kaebaja ei andnud ka suuliselt täiendavate selgituste andmisest teada, keeldus allkirjastamast hiljem samal päeval tutvustatud käskkirja ning kõik see juhtus just 10.05.2010. Kohtul pole vähimatki põhjust kahelda protokolli koostaja niisugustes väidetes ega uskuda, et nii protokoll kui käskkiri vormistati ja tutvustati tegelikult hoopis neli päeva hiljem, siis kui karistuse määramiseks
9. A. B on
lg 2 kohaselt informeeritud sellest, milles teda süüdistatakse (tl 50) ja ta on saanud anda kahel korral oma süüasja kohta selgitusi (tl 55 ja 57). Seetõttu ei oma tema karistuse õiguspärasusele tähendust, kuna ja kuidas täpselt vastati tema 26.05.2010, 27.05.2010 ja 30.05.2010 koostatud taotlustele (tl 23-25). Neis soovis kaebaja, et teda teavitataks asja käigust, antaks võimalus kasutada oma õigusi ja selgitataks neid. Tähendust ei ole ka sellel, kuna lahendati käskkirja peale esitatud vaie (tl 53). Kohtuistungil ei osanud kaebaja kuidagi põhjendada kaebuse täiendusse (tl 40-42) kirjutatud tuvastamisnõude esitamiseks vajalikku huvi ja väitis, et tema ainsaks eesmärgiks on distsiplinaarmenetluse karistuse tühistamine (tl 104). 10. Eeltoodud järeldustel jääb A. B kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 79) vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.