3-10-2959/20

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2959 Otsuse kuupäev

1. juuli 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi J. R kaebus Viru Vangla 27.01.2010 käskkirja nr 6-3/174-D tühistamiseks ja vaide lahendamisega viivitamises seisnenud tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Kohtuistung 30.06.2011 Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: J. R /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta J. R kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 08.08.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 27.01.2010 koostati Viru Vanglas käskkirja nr 6-3/174-D (tl 25-26), millega karistati kinnipeetav J. Rt vangistusseaduse § 67 p 1, vangla sisekorraeeskirja § 60, Viru Vangla kodukorra punktides 8.1.1 ja 7.5 sätestatud nõuete rikkumise eest kolme ööpäevase kartserisse paigutamisega ning piirati vangistusseaduse § 22, § 30-32, § 34-38, § 41, § 43, § 46 ja osaliselt § 48 kohaldamist. 22.10.2010 koostatud vaideotsusega nr 6-12/59-1 (tl 39-40) jättis Viru Vangla käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide (tl 36-38) rahuldamata.
4. 12.11.2010 esitas J. R Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2) ning palus tema karistamise kohta tehtud käskkiri tühistada ja selle peale esitatud vaide lahendamisega viivitamine õigusvastaseks tunnistada. Kaebaja seadis kahtluse alla vangla väite kartserikambrite eelneva läbiotsimise kohta ja väitis, et kuna tema süü jäi distsiplinaarmenetluse käigus tõendamata, ei saa karistamine olla seaduspärane. Vaide lahendamisega viivitamise kohta esitatud nõude osas väitis kaebaja vangistusseaduse § 1’ lg 7 tuginedes, et vangla on rikkunud tema õigust saada vaidele 30 päeva jooksul lahendus ja viitas riigivastutuse seaduse § 7 lg 2 tulenevale kahju hüvitamise võimalusele.
5. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 23-24)) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti määratud karistust õiguspäraseks ning väideti mitmetele sarnastele rikkumistele viidates, et J. R on isik, kelle puhul on lubamatute esemete omamine kartserikambris tavapärane. Veel väideti, et käskkirja koostamisel arvestati kaebaja vastuväidetega ning lisati, et kartserikambri läbiotsimine pärast kinnipeetava vabastamist või ümberpaigutamist on tavapärane toiming, sisetrellid on üheks praktika käigus vanglaametnikele teatavaks saanud keelatud esemete leidmise kohaks ja on välistatud, et need jäeti kontrollimata. Vaidemenetluse osas tunnistati, et vaiete suure hulga tõttu pole suudetud neid tähtaegselt lahendada, kirjeldati olukorra parandamiseks rakendatud meetmeid ning leiti, et kaebaja paljasõnaline väide kahju hüvitamise nõude kohta ei ole piisav ja tal puudub õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi.
6. Kohtuistungile kumbki menetlusosalistest ei ilmunud. Selle toimumise aeg ja koht olid neile teatavaks tehtud (tl 53-54 ja 57-58). J. R oma mitteilmumise põhjuseid kohtule teatavaks ei teinud. Viru Vangla saatis taotluse (tl 63), kus palus kaebust ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Vaidlustatud käskkirjaga (tl 25-26) on Viru Vangla karistanud J. Rt selle eest, et 28.12.2009 leiti läbiotsimisel tema kartserikambri sisetrellide ülemise raami pealt isevalmistatud sigaret ja poolik tikk. Kartseris lubatud asjade loetelu on kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 60 lg
8. Tuletikke või nende osi ning sigarette selles nimetatud ei ole. Vangistusseaduse § 67 lg 1 sätestatu kohaselt peab kinnipeetav täitma vangla sisekorraeeskirju. Täpselt sama põhimõte sisaldub ka Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.
9. J. R pole oma kaebuses (tl 1-2), seletustes (tl 32-33 ) ja vaides (tl 36-38) keelatud esemete olemasolu kartserikambris eitanud, kuid väidab, et ei ole neid sinna pannud ega vajanud ja on avaldanud arvamust, et enne tema kartserisse paigutamist ei otsitud seda korralikult läbi. Rikkumise kohta koostatud ettekanne (tl 29) ja akt leitud eseme kohta (tl 30) tõendavad, et kambrist nr 1274 leiti tõepoolest käskkirjas nimetatud esemed ning järelevalve osakonna valvur Urmas Ilvese õiendi (tl 41) kohaselt on just akna sisetrellid üks kohtadest, mida kontrollitakse esmajärjekorras. Kohtul pole mingit alust seda väidet mitte uskuda ja seega on kaebaja süü eelnimetatud ettekande, akti ja õiendiga tõendatud. Viru Vagla vastuse väidetel paigutati J. R kambrisse nr 1274 juba 24.12.2010 (tl 24). Seega isegi juhul, kui eelnev läbiotsimine oli puudulik, on väheusutav, et mitu päeva hiljem toimunud läbiotsimise ajaks ei teadnud ta veel midagi oma kambris asuvatest lubamatutest esemetest. Kartserikambris keelatud eseme seal hoidmine on rikkumine, mis ei eelda tahtlikku tegu ega eseme kasutamise soovi ning seetõttu ei oma mingit tähendust kas kaebaja kavatses neid esemeid kasutada ja kas ta üldse on suitsetaja või mitte.
10. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise kord on kehtestatud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’. J. R puhul on kõik neis sisalduvad nõuded järgitud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (tl 31) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 32-33), menetluse käik on protokollitud (tl 28), karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires ning seda on käskkirjas põhjendatud. Seejuures on käsitletud nii süüteo asjaolusid, kui karistatu seletusi ja on põhjendatud, miks on kartserisse paigutamine tema puhul kõige otstarbekam karistus. Kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni 45 tööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab varasemalt korduvalt karistatud kinnipeetava kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine 2 tema isikut, rikkumise tähendust vangla julgeolekule, ei ole ülemäärase raskusega ja võib teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige paremini kaasa aidata kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Distsipliinirikkumise eest konkreetse karistuse määramine on vastava ametiisiku kaalutlusotsustus, mille suhtes on halduskohtu kontrolliõigus piiratud. Antud juhul kinnitab kõik asjas esitatu, et karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse üldisi põhimõtteid.
11. Lisaks enda distsiplinaarkorras karistamise käskkirjale on J. R vaidlustanud veel ka viivituse selle peale esitatud vaide lahendamisel ning soovib riigivastutuse seaduse § 7 lg 2 tuginedes niisuguse tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. Nimetatud säte reguleerib otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamise üldisi aluseid ning kehtestab, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvtamist saab nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Vangistusseaduse § 1’ lg 7 kohaselt tuleb kinnipeetava poolt esitatud vaie lahendada 30 päeva jooksul arvates selle edastamisest. Viru Vangla on 31.01.2010 koostatud ja 02.02.2010 vastu võetud vaiet (tl 36-38) alles 22.10.2010 lahendades (tl 39-40) seda nõuet küll oluliselt rikkunud ning vaideotsuse pikk ootamine oli J. Rle kindlasti ebamugav, kuid vaide koostamise ajaks oli talle määratud distsiplinaarkaristus juba täitmisele pööratud (tl 35) ja vaideotsusega viivitamisest ei saanud kuidagi tekitada riigivastutuse seaduse alusel hüvitatavat kahju. J. Rl ei saa vaideotsusega seonduva tuvastamisnõude suhtes olla ka preventiivset huvi, sest 03.06.2011 vabanes ta kinnipidamiselt ning Viru Vangla edasine tegevus vastavas valdkonnas ei mõjuta enam tema õigusi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada ainult isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, J. Rl selline huvi puudub.
12. Eeltoodud järeldustel ei ole J. R kaebus kummagi selles esitatud nõude osas põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 6) alusel vabastatud 250 krooni ehk 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3