3-11-645/13

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-645 Otsuse kuupäev

1. juuli 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi J. R kaebus Viru Vangla 06.01.2011 korralduse nr 1.1-4/24 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks Kohtuistung 30.06.2011 Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: J. R /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta J. R kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 08.08.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 06.01.2011 koostati Viru Vanglas korraldus nr 1.1-4/24D (tl 13-), millega suleti tagasiulatuvalt alates 05.01.2011 S10 kambrite uksed kuni asjaolude väljaselgitamiseks. Korraldust põhjendati väitega, et 05.01.2011 avastati kahel selle osakonna kinnipeetaval kehavigastused ning on alust arvata, et nende tekitamisega on seotud mitmed teised selle osakonna kinnipeetavad. 21.02.2011 otsusega nr 6-16/2636-1 (tl 21) jäeti J. R poolt esitatud 1000 euro suurune kahju hüvitamise nõue (tl 20) rahuldamata.
4. 14.03.2011 esitas J. R Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-3) ning palus korraldus õigusvastaseks tunnistada ja mõista sellega tekitatud kahju eest välja 1000 euro suurune hüvitis. Kaebaja väitis, et tema liikumisvabadust on piiratud haldusaktiga, mis pole antud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 12 tuleneva pädevuse alusel ning leidis, et kui ka julgeolekuosakonna juhatajal oli määratud vastava ametiisiku õigustesse, pole teda sellest teavitatud. Veel märkis kaebaja, et õigusvastasuse eraldi tuvastamine aitab teda kuriteokaebuse esitamisel uurimisorganitele ning väldib õigusrikkumiste kordumist.
5. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 10-11) paluti kaebust mitte rahuldada ning selgitati, miks oli kambrite tagantjärele sulgemine vajalik. Kahju hüvitamise nõude osas märgiti, et selle rahuldamise aluseks saab olla vaid õigusvastane tegevus, kuid vaidlusalune korraldus oli antud pädeva ametiisiku poolt ja kaebaja liikumisvabadust piirati õiguslikel alustel.
6. Kohtuistungile kumbki menetlusosalistest ei ilmunud. Selle toimumise aeg ja koht olid neile teatavaks tehtud (tl 27-28, 32 ja 37). J. R oma mitteilmumist põhjendanud ei ole. Viru Vangla saatis taotluse (tl 39) paludes kaebust ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Vaidlustatud Viru Vangla 06.01.2011 korraldus nr 1.1-4/24 (tl 13) rajaneb vangistusseaduse § 8 lg
8. Nimetatud säte kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada vangla sisekorraeeskirjas või kodukorras ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Kuna seejuures on seaduseandja määratlenud ainsa tingimusena, et vastav otsus oleks kirjalik, on tegemist kaalutlusotsustusega, mille puhul on vanglateenistusel väga ulatuslik kaalutlusruum.
9. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktide kohtuliku kontrolli võimalused on piiratud, kuid halduskohus saab siiski kontrollida, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused, järgitud kaalutluse piire, eesmärki ning üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on toodud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastaks vorminõuetele. Viru Vangla vaidlustatud korraldus lähtub asjakohase õigusakti kehtivast sättest ja on antud pädeva ametniku poolt. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 12 järgi on vangistusseaduse § 8 lg 2 kohase otsuse tegemine selle direktori asetäitja pädevuses, kellele allub vangistusosakond. Vaidlustatud korraldus ongi antud vangistuse ala direktori ülesandeid täitnud ametniku poolt, sest Viru Vangla direktori 17.12.2010 käskkirjaga nr 3.1-1/548 (tl 22) oli alates 20.12.2010 pandud julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla peale ka vangistusseaduse § 8 lg 2 tulenevad direktori asetäitja vangistuse alal kohustused. Asjaolu, et korraldusele on volituste olemasolu märkimata jäänud, ei muuda seda õigusvastaseks ning ühestki õigusaktist ei tulene, et koos haldusaktiga peab adressaadile esitama ka selle andja volitusi tõendavad dokumendid. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 ja § 6 kohaselt peab kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärkide ja õiguse üldiste põhimõtetega. Sama seaduse § 56 lg 1, 2 ja 3 kohaselt tuleb kirjalikku haldusakti põhjendada ning esitada seejuures nii selle andmise faktiline ja õiguslik alus kui ka kõik kaalutlused, milledest haldusorgan lähtus. Vaidlustatud korraldus ei välju seadusega vanglale antud volituse piiridest, sisaldab viidet asjakohasele õigusakti sättele ning selle väide S10 osakonna kinnipeetavatel avastatud kehavigastustest võimaldab mõista, mis tingis piirangu kehtestamise. Vangistusseaduse § 66 lg 1 kohaselt tuleb vanglal korraldada kinnipeetavate järelevalve niisugusel viisil, mis tagab selle seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas ning see, mida täpselt hõlmab mõiste „vangla julgeolek“ sõltub konkreetse vangla eripärast ja on suurelt osalt iga vangla enda otsustada. Terve osakonna kambrite lukustamise puhul on tegemist paljude kinnipeetavate vabadustele suunatud piiranguga, mille kohaldamiseks peab olema vahetu ja oluline põhjus. Vajadus välja selgitada osakonnas toimunud õiguserikkumise kõik asjaolud ning kaitsta seeläbi vanglas kehtivat korda ja seal viibivate isikute julgeolekust tulenevaid huve, on ilmselgelt niisugune põhjus. See kaalub üles iga konkreetse kinnipeetava subjektiivse õiguse liikumis- ja suhtlemisvabadusele, on seega püstitatud eesmärgi suhtes igati vajalik, sobiv ja mõõdukas meede ning selle kohaldamisega ei rikuta ka võrdse kohtlemise ega muid õiguse üldisi põhimõtteid. 2
10. Kaebuses soovib J. R, et talle mõistetaks vaidlustatud korraldusega tekitatud kahju eest välja 1000 euro suurune hüvitis. Seejuures ei ole ta aga vähimalgi määral selgitanud milles see kahju seisneb. Ka kohtueelses menetluses esitatud samasuguses nõudes (tl 20) ei esitanud ta mingeid selgitusi ja viitas üksnes riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja 2, millised sätestavad avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise üldised alused ja tingimused. Kuna kohus on eelnevalt juba tuvastanud, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane, ei saa need J. R puhul täidetud olla ning tema vastav taotlus on seetõttu igal juhul põhjendamatu.
11. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kehtestatu kohaselt saab kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada vaid isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. J. R väidab, et tema huvi Viru Vangla vaidlustatud korralduse ja selle alusel tema suhtes toimunu õigusvastasuse tuvastamisel seisneb soovis esitada kuriteokaebus (tl 3). Seda põhjendust ei ole ta millegagi täpsustanud, kuid võib arvata, et ta tahaks esitada taotlust ametnike vastutusele võtmiseks. Seejuures on ta aga jätnud tähelepanuta asjaolu, et süütegude koosseisud on määratletud karistusseadustikus ja muudes sellekohastes õigusaktides, mingi konkreetse teo vastavus neile tehakse kindlaks vastavas distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluses ning uurimist läbi viiv organ ei lähtu halduskohtumenetluses tuvastatust. J. R ei saa tugineda ka preventiivsele eesmärgile, sest 03.06.2011 vabanes ta kinnipidamiselt ja võib eeldada, et tema suhtes pole enam sarnase tegevuse kordumise ohtu.
12. Eeltoodud järeldustel ei ole J. R kaebus kummagi selles esitatud nõude osas põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 6) alusel vabastatud 50 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3