lg-st 51 tulenevat juhatuse liikme kohustust esitada kohtule maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata osaühingu pankrotiavaldus. OÜ Tanatante (pankrotis) omakapital oli juba 31.12.2006 negatiivne summas 128 432 krooni. Vaidlust ei ole, et kostja hageja juhatuse liikmena ei ole kokku kutsunud osanike koosolekut tulenevalt
Seega ei ole kostja juhatuse liikmena täitnud oma juhatuse liikme kohustusi majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene sarnastes tingimustes teeks, siis on juhatuse liige hoolsuskohustust rikkunud, mis toob kaasa vastutuse
S § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leidis, et kostja, jättes kokku kutsumata hageja osanike üldkoosoleku ja esitamata pankrotiavalduse hageja pankroti välja kuulutamiseks, kusjuures hageja oli seejuures maksejõuetu, on rikkunud osaühingu juhtorgani liikme kohustusi 3 ja sellises kostja tegevuses on raske juhtimisvea tunnused PankrS tähenduses. Kuigi OÜ Tanatante (pankrotis) pankrotiotsuses ei ole sõnaselgelt tuvastatud osaühingu maksejõuetuse põhjuseks A. Ušakovi tegevuses raske juhtimisviga, ei välista see käesolevas asjas hindmast OÜ Tanatante (pankrotis) juhatuse liikme kohustuste täitmist. Kohus kuulutas välja hageja pankroti, seega on tõendatud, et hageja oli maksejõuetu. Hageja on põhistanud, et kui kostja oleks oma äriseadustikust tulenevaid kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, oleks OÜ Tanatante (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate poolt esitatud nõuded olemata. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud oma juhatuse liikme kohustusi ja et äriühingule ei tekkinud kahju või kui kahju tekkis, siis ei tulenenud see kostja kohustuste rikkumisest. Seega kui hageja oleks esitanud õigeaegselt pankrotiavalduse, siis ei oleks saanud tekkida võlausaldajate nõudeid
Osaühingule tekkinud kahjuks on hageja pidanud seejuures võlausaldajate tunnustatud nõudeid pankrotimenetluses. Kuidas aga võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustamist leidnud nõuded ning võimalik ka, et viimaste poolt hageja pankroti tõttu saamata jäänud rahasummad väljendavad hagejal tekkinud kahju, on kostja arvates jäänud selgitamata ja tõendamata. Hageja ei ole hagis välja toonud seda liiki kahju hagejale hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Kostjapoolsete väidetavalt raskete juhtimisvigade seostamine pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustamist leidnud nõuetega kui hagejale tekkinud kahjuga on põhjendamatu. Kostja arvates puuduvad hagis asjaolud, mis oleksid aluseks kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 438 lg-t 1; 2) on kohus alusetult tuvastanud põhjusliku seose hagejal kahju tekkimise ja kostja kohustuste rikkumise vahel. Kahju hüvitamise nõude kohustusliku elementide hulka kuuluvad mh kahju ja põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja kahju vahel. Hageja käsitleb kahjuna pankrotimenetluses võlausaldajate nõuded hageja vastu kogusummas 447 332.30 krooni, kuid hageja ei ole tõendanud, kuidas on võimalik käsitleda võlausaldajate nõuded hageja vastu hagejal tekkinud kahjuna. Kostja möönab, et võlgniku võlausaldajatel võis tekkida kahju seoses osutatud teenuste ja/või kaupade eest tasumata jätmisega hageja poolt, kuid seda ei ole võimalik käsitleda hageja otsese kahjuna. Võlausaldajatel on õigus neile tekitatud kahju korral kaitsta oma õigusi VÕS sätete alusel. Pankrotihaldur ei ole esitanud hagi võlausaldajatele tekitatud kahju hüvitamiseks, hagiavaldus on esitatud pankrotivõlgnikule tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja on seisukohal, et VÕS §-de 115, 127 ja 128 kohaldamine õigusliku alusena hageja kahju 4 tuvastamiseks ei ole asjakohane. Maakohtu poolt tuvastatu, et kui hageja oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, siis ei oleks saanud tekkida võlausaldajate nõudeid 2008. a summas 447 332.30 krooni, mis on jäänud tasumata, on oletusliku laadi ning ei ole millegagi tõendatud. Hageja ei ole suutnud tõendada ja tuvastada põhjuslikku seost 2007. a ja 2008. a pankrotiavalduse esitamata jätmise ja 2008. teisel poolaastal tasumata jäänud arvete vahel; 3) leidis kohus, et kostja väited pankrotihalduri tegevuse kohta kuuluvad lahendamisele pankrotimenetluse raames. Kostja arvates on selline kohtu seisukoht ekslik. Kostja ei ole esitanud kaebust pankrotihalduri tegevusele, vaid on väitnud, et nõue on vaieldav ja selle suurus on ebaõige. Kohus oli kohustatud kostja vastuväiteid nõude suuruse kohta käsitlema ning tegeliku kahju suuruse välja selgitama. Kahju suuruse tõendamise koormis lasub hagejal. 5. OÜ Tanatante (pankrotis) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) sätestab
lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Viru Maakohtu 29.12.2008 pankrotiotsusega on välja kuulutatud OÜ Tanatante pankrot. Seega on välistatud, et võlausaldaja saaks nõuda kahju otse endale; 2) on tõendatud põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Kohus on kohtuotsuses tuvastanud, et OÜ Tanatante (pankrotis) omakapital oli
lg 2 p 1, sest jättis kokku kutsumata osanike koosoleku, kuigi võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006 oli negatiivne summas 128 432 krooni ning
lg 1 p 2 järgi oleks kostja osanikuna pidanud otsustama osakapitali suurendamise. 5 Samuti tugineb hageja oma hagis asjaolule, et kostja jättis esitamata pankrotiavalduse hageja pankroti väljakuulutamiseks, kuigi hageja oli alates 2007. aastast maksejõuetu (
8. Vastavalt
lg 2 p 1 kutsub juhatus kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.
kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 1.1) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Asjas esitatud 2007. aasta bilansi kohaselt (tl 29-30) oli osaühingul nii 2007 algusel kui 2007 lõpul netovara järel vähem kui pool osakapitalist (2006 lõpuks oli passivas näidatud kohustusi aktiva üldsummast rohkem 88 432 krooni ja 2007 lõpuks 75 099 krooni, s.o rohkem kui osakapitali suurus). Tulenevalt
lg 2 p-st 1 pidi juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku juba 2007 alguses ning osanikud oleks pidanud tegema
§-s 176 märgitud otsustuse, kuid seda ei ole tehtud. Sellega rikkus kostja
lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab ta oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et ta täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning seetõttu peab ta hüvitama hagejale oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. 9. Õige on apellandi väide, et võlgnikule juhatuse liikme poolt tekitatud kahju suuruseks ei ole võlausaldajate tunnustatud nõuded pankrotimenetluses. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohus on tähelepanuta jätnud selle, et tunnustatud nõuete suurusest oleks tulnud minimaalselt maha arvata summa, mille ulatuses sai rahuldada tunnustatud nõudeid hagejale jäänud vara arvel. Praegu on maakohus sisuliselt lähtunud eeldusest, et ükski hageja võlausaldaja ei saa oma tunnustatud nõuetest midagi rahuldatud, jättes selle seisukoha aga põhjendamata. Lähtuvalt
lg-st 2 ja lg-st 4 saab nõude juhatuse liikme vastu esitada nii osaühing kui võlausaldaja. Käesolevas asjas on tegemist osaühingu nõudega. Eristamine on oluline, kuna nõude rahuldamise eeldused ja ulatus on erinevad.
lg 2 järgi vastutab juhatuse liige kahju tekitamise eest osaühingule ning sama paragrahvi lg 4 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist osaühingule, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Seega iseenesest saaksid võlausaldajad nõuda juhatuse liikmelt osaühingule kahju hüvitamist osas, milles nad ei saa rahuldada oma nõudeid osaühingu vara arvel, kuid antud juhul on osaühing nõudnud kahju hüvitamist ning sellisel juhul ei ole kahjuna käsitletav võlausaldajate tunnustatud nõuded osaühingu vastu rahuldamata osas. Seega kuigi on tuvastatav juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumine, ei ole võimalik asjas olevate tõendite alusel kindlaks teha juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena osaühingule tekitatud kahju suurust ning hageja ei ole ka oma hagiavalduses osaühingule tekitatud kahju suurust välja toonud. Seetõttu ringkonnakohus leiab, et ei saa asja ise lahendada ning hagi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 6 Lisaks rikkumisele ja kahjule peab maakohus tuvastama ka selle, et kahju tekkis hagejal just sellise rikkumise tõttu (põhjusliku seose) ning põhjusliku seose tõendamise koormis on hagejal. Praegusel juhul hageja poolt nõutaval kahjul puudub põhjuslik seos juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumisega.
lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Kuna ei ole tuvastatud ajahetk, mil ilmnes hageja maksejõuetus, siis ei saa väita, et kostja juhatuse liikmena rikkus
11. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 7 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.