← Eesti

3-10-496/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-496 Otsuse kuupäev 29.09.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Igor Tünni kaebus Viru Vangla direktori 17.11.2009 .a. käskkirja nr 6-3/2595-D tühistamiseks. 09.09.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Igor Tünni ja vastustaja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon Jätta Igor Tünni kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud Viru Vangla 17.11.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2595-D määrati Igor Tünnile distsiplinaarkaristusena noomitus. 01.12.2009 esitas I. Tünni Viru Vangla käskkirja nr 6.3/2595-D peale vaide. Viru Vangla direktori 03.02.2010 vaideotsusega nr 6-25/801-1 jäeti I. Tünni vaie rahuldamata. 09.02.2010 esitas Igor Tünni Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, mis 26.02.2010 anti üle Tartu Kohtumajale. 16.03.2010 määrusega jättis kohus I. Tünni kaebuse käiguta, kuna kaebusest ei olnud üheselt aru saada, kas I. Tünnil on kõikides kaebuse nõuetes läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuli täpsustada, kas ta taotleb esitatud kaebusega ka kahju hüvitamist. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamise tõttu tuli kaebajal tõendada oma maksejõuetust. 06.04.2010 täpsustas I. Tünni kaebust ning selgitas, et taotleb ainult Viru Vangla direktori 17.11.2009.a. käskkirja nr 6-3/2595-D tühistamist. 19.04.2010.a. määrusega jättis kohus I. Tünni taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata. 23.04.

  1. I. Tünni esitas 03.05.2010 vanglale taotluse riigilõivu ülekandmiseks. Vangla on teinud ülekande 10.05.
  2. 14.05.2010 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotleb Viru Vangla direktori 17.11.2009.a. käskkirja nr 6-3/2595-D tühistamist. Kaebaja selgituse kohaselt oli tal 04.11.2009 kell 11.40 töötsoonist tulles vööl (keha küljes) sünteetiline rihm, et sellele nööp külge õmmelda ja töötsoonis tööpükste peal kanda. Töötsoonis pole ette nähtud niiti ja nõela, neid annab välja eluruumide korpuse valvur. Valvur Ardo Soolep võttis kaebajalt sünteetilise rihma ära ja kirjutas ettekande, milles on öeldud see ei olnud mitte rihm, vaid kapronnöör pikkusega 1 meeter. Sama päeva õhtul kell 16.40 tõi kaebuse esitaja töötsoonist vangla vormi püksid, et nendel auk ära parandada. Kuigi eluruumide korpuses on tööriided samamoodi keelatud nagu rihm või nöörgi, andis valvur Ardo Soolep niidi ja nõela, et kaebaja saaks püksid ära parandada. 05.11.09 tutvustati kaebajale teadet distsiplinaarasja alustamise kohta ja 20.11.2009 tutvustati 17.11.2009 käskkirja nr 6-3/2595-D. 01.12.2009 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile vaide direktori karistusotsuse - noomituse peale. 09.02.2010 sai ta vastuse oma vaidele. Vastus tuli kuuajalise hilinemisega, mis on kaebaja arvates Riigikohtu
  3. jaanuari 2009.a. otsuse nr 3-3-188-08 rikkumine. Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja täiendavalt, et rihma ei võetud ära mitte elutsoonis, see võeti ära üleminekul töötsoonist elutsooni, just enne metalliotsijasse jõudmist. Enne metalliotsijat oleks valvur võinud öelda, et kaebaja viigu rihm tagasi, aga valvur võttis selle ära, viis ise elutsooni ja kirjutas ettekande. Kaebaja väitel oli ta lühikeste pükste väel, rihm ei olnud peidetud, oli pükste peal nagu tavaliselt kantakse. Kaebaja arvates saab vigastusi tekitada ükskõik mis esemega, ei pea kasutama rihma ega nööri. Töötsoonis on rihm asendamatu asi, ei saanud ilma nööbita seda normaalselt kasutada. On ebameeldiv, kui registris on üks rikkumine, mis on kunstlikult loodud, registris on kirjas ainult karistus keelatud eseme omamise eest., ei ole märgitud, mis esemega oli tegu. Keelatud esemeks võis olla aga ka nuga. Vastustaja vastuväited Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p 1 ja VSkE § 641 p 1 sätestatud nõuete rikkumise eest noomitusega. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et kaebaja tulles tootmishoonest praktikalt omas keelatud eset (kapronpaela), mis oli peidetud aluspükstesse. Rikkumine on tõendatud vanemvalvur Argo Soolepi 04.11.2009 ettekandega nr 4439 ja 04.11.2009 aktiga eseme leidmise kohta, mille kohaselt 04.11.2009 kella 11.40 paiku Viru Vangla tootmishoonest praktikatunnist tulles omas kaebaja keelatud eset (musta umbes nelja sentimeetri laiust ja ühe meetri pikkust kapronpaela. Keelatud ese oli peidetud aluspükstesse. Keelatud esemete omamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 VSkE § 641 p-s 1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Anna-Liisa Kakku. Kaebajat teavitati 05.11.2009 menetluste alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja esitas seletuskirjad 05.11.
  4. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 13.11.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 17.11.
  5. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kaebaja selgitab, et 04.11.2009 tootmishoonest tulles oli tal vööl (keha küljes) sünteetiline rihm, et sellele nööp külge õmmelda, kuna tootmishoones ei ole nõela ja niiti ette nähtud. Valvur võttis temalt rihma ära ja kirjutas ettekande, et tegemist ei olnud mitte rihma vaid nööriga. Sama päeva õhtul tõi ta tootmishoonest ära vanglavormi püksid, et nendel auk ära parandada ning sama valvur andis talle niidi ja nõela, kuigi eluosakonnas on tööriided samuti keelatud nagu rihm või nöörgi. Kaebaja on seisukohal, et valvur on eseme nimetust tahtlikult muutnud, et talle määrataks rangem karistus. Vanemvalvur A. Soolep on ära võetud eset kirjeldanud kui 4 sentimeetri laiust ja ühe meetri pikkust kapronnööri. Sellise laiusega eset võib kaebaja tõepoolest nimetada ka rihmaks, kuid eseme nimetus ei oma antud juhul tähtsust. VSkE § 641 p 1 kohaselt on keelatud esemed, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi. Kaebajalt ära võetud esemega on võimalik tekitada vigastusi, mistõttu on tegemist keelatud esemega olenemata, kuidas eset täpselt nimetada. Seega on paljasõnaline ka kaebaja väide, et vanemvalvur on eseme nimetust tahtlikult muutnud, et talle määrataks rangem karistus. Samuti ei oma vanemvalvur õigust karistuse määramiseks, vaid rikkumise asjaolud selgitab välja menetleja ning rikkumise tuvastamisel määrab karistuse üksuse juht. Käesoleval juhul on kaebajale määratud võimalikest distsiplinaarkaristustes kõige leebem noomitus. Karistuse määramisel on arvestatud, et kaebaja omab kehtivaid karistusi, kuid kergendava asjaoluna on arvestatud, et kaebaja on menetluse käigus tunnistanud keelatud eseme omamist. Arvestades, et keelatud eseme omamine on vangla julgeolekut tõsiselt ohustav, siis on tegemist rikkumisega, mille eest karistuse määramine aitab kaasa vangistuse eesmärkide täitmisele. Samuti on kaebaja varem distsiplinaarkorras karistatud, mistõttu ainult vestlemine ei mõjuta kaebajat uutest rikkumistest hoiduma. Seega on kaebajale noomituse määramine keelatud eseme omamise eest proportsionaalne karistus. Kaebaja väide, et vanglavormi pükse ta võis parandamiseks eluosakonda tuua, on asjasse puutumatu, kuna püksid ei ole keelatud ese ning nende parandamine on lubatud. Nöör või rihm nagu kaebaja soovib eset nimetada, on aga keelatud ese ning kaebaja selgitus, et ta soovis rihmale nööpi ette õmmelda, ei muuda keelatud eset lubatuks ning rikkumist olematuks. Kinnipeetavad kannavad vanglas vanglavormi ning vormi juurde ei kuulu rihmad. Seega sai kaebaja eseme õigusvastaselt toimides ning kaebaja käitumine eseme peitmisel (nöör oli peidetud aluspükstesse) näitab samuti, et kaebaja pidi teadma, et ese on keelatud ning ta soovis eset viia eluosakonda ilma vanglaametnike teadmata. Kohtuistungil jäi vastustaja kirjalikus vastuses esitatud vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused ja otsus Vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 641 p 1 sätestab, et kinnipeetavale on vanglas keelatud: esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. VSE § 641 p-s 1 nimetatud esemete loetelu on näitlik ja ei ole ammendav. VSE § 641 p-st 1 tuleneb, et keelatud on esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi. Meetri pikkune ja umbes nelja sentimeetri laiune kapronist pael, mida võib ka rihmana kasutada, on ese, millega on võimalik tekitada vigastusi. Kui VSE § 641 p-s 1 nimetatakse nööri ja niiti, siis kapronist pael või rihm on on igal juhul esemeks, mida on võimalik kasutada nii isiku enda kui ka teiste isikute tervise kahjustamiseks, nt kägistamiseks. Seetõttu on tegemist keelatud esemega VSE § 641 p 1 mõistes. Antud asjas ei oma tähtsust, et kapronist pael või rihm (nagu seda nimetab kaebaja) võeti temalt ära tootmishoone ja eluhoone vahelises galeriis, tähtsust ei oma ka see, et pael oli pandud rihmana vööle, mitte peidetud pükstesse. Igal juhul on tegemist vanglas keelatud eseme omamisega. Vangla ei ole väljastanud Igor Tünnile vangla riietuse peal kandmiseks rihma või paela. Kui vangla poolt väljastatud riietus on suur, on võimalik taotleda sobivat riietust. Keelatud eseme omamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ning VSkE § 641 p 1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Asjassepuutuv ei ole kaebuse esitaja arutlus selle üle, et ka tööpükste toomine elutsooni selleks, et neid parandada võiks ju olla distsiplinaarkorras karistatav tegu. Antud asjas on distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt ning kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Määratud karistus on proportsionaalne distsiplinaarsüüteo raskusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 17.11..
  6. a käskkiri nr 6-3/2595-D on õiguspärane haldusakt, millega ei rikutud Igor Tünni subjektiivseid õigusi. Seega ei kuulu Igor Tünni esitatud tühistamiskaebus rahuldamisele. Mai Saunanen kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.