ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna MKS § 84 rakendamiseks oleks vajalik tõendada maksudest kõrvalehoidmise eesmärk. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kohus leiab,
kohaldamise peamine eeldus on see, et maksumaksja on teinud ühe tehingu asemel teise tehingu, mille eesmärgiks on maksude tasumisest kõrvalehoidumine ja on tõendatud, et ilma maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgita ei oleks maksumaksja seda teist tehingut teinud. Kuid käesolevas asjas ei ole tõendatud, et mingite tehingute eesmärk oleks olnud ainult soodsam maksukäsitlus või üleüldse jätta maks tasumata. Asjaolu, et teise tehingu puhul on maksustamine soodsam, ei tähenda seda, et tehing tehti ainult maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil. Juriidilise isiku kaudu äritegevuse arendamine ei ole maksudest kõrvalehoidumine, sest äriühing asutatakse alati eesmärgil, et see ühing teeniks kasumit. 4 Kohus on seisukohal,
ei ole antud juhul kohaldatav ka seepärast, et tehingute tegelik sisu on kõigil tehingutel üks – see on müük - nii kaebaja poolt Einar Avastuga tehtud tehing kui ka kõik hilisemad tehingud (Einar Avastu ja OÜ Autom Koolitus vahel ning viimase ja AS Tarbus vahel) on müügitehingud, mis aga kinnitavad täiendavalt,
subjektidest läbivaatamiseks, vaid ainult samade poolte vaheliste tehingute ümberkvalifitseerimiseks. Samuti ei saa tehingute erinev hind olla MKS § 84 rakendamise aluseks, kuna sellisel juhul võiks tehingute ahela puhul alati öelda, et ahelas esimene võinuks müüa ahelas viimasele ja et see ongi tegelik sisu, mis oleks aga hüpoteetilise tulu maksustamine. Kohus leiab,
kohaldamise eelduseks on maksukohustuslase tahtluse raskeim liik – kavatsetus, kus maksukohustuslane seab eesmärgiks maksuõigusrikkumisele vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, kuid käesolevas asjas ei saa kaebaja suhtes rääkida tahtlusest ning vastav põhjendus puudub ka vaidlustatud maksuotsuses. Kohus on seisukohal,
rakendamiseks peab olema üheselt selge, et maksukohustuslase eesmärk oli maksude tasumisest kõrvalehoidumine, kuid ei vaidlustatud maksuotsusest ega ka vastustaja hilisematest seisukohtadest ei nähtu, kas kaebuse esitajale heidetakse ette maksude tasumisest hoidumist või maksukohustuse edasilükkamist, mis oma sisult on aga erinevad mõisted. Kaebuse esitaja viitab põhjendatult füüsilise isikute puhul tulumaksuseaduses kehtiva kassapõhisele tuluarvestusele – TuMS § 36 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku poolt saadud tulu võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus, mitte tulu saamise võimaluse tekkimisest. Vara võõrandamise korral saab pidada tulu laekunuks, kui füüsilisel isikul on tekkinud võimalus kasutada uusi rahalisi vahendeid või uut eset. Juhul kui füüsilisel isikul sellist võimalust tekkinud ei ole, ei ole talle tulu laekunud ning ei saa väita, et füüsiline isik oleks saanud vara võõrandamisest kasu. Eelnevast tulenevalt tuleb füüsilise isiku tulumaksust kõrvalehoidumisena vaadelda eelkõige juhtumeid, mil kõnealune füüsiline isik on saanud võimaluse uusi rahalisi vahendeid või uut asja kasutada, ent seda viisil, mis oma vormiliste iseärasuste tõttu tulumaksu tasumise kohustuse välistab. Käesolevas juhul ei ole maksustamine toimunud kooskõlas TuMS § 36 lõikega
kohaldamiseks oleks põhjust juhul, kui tehtud tehingutel oleksid ilmsed kuritarvituse tunnused, käesolevas asjas näiteks juhul, kui ilmneks, et XXX on asunud osa müügist saadud tulu tegelikult kasutama isiklikuks otstarbeks, kuid käesoleval juhul selliseid asjaolusid maksuasjas tuvastatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 04.01.2008 maksuotsuse nr 12-5/4. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisel tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebuse esitaja esindaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (tl 112-114), mille kohaselt koosnevad menetluskulud õigusabikulust summas 20 000 krooni ning riigilõivust summas 5000 krooni ja millised kulud on kaebaja poolt ka kantud. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus vastustajalt - Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt kaebuse esitaja XXX kasuks välja menetluskulud kogusummas 25 000 krooni. Maare Aloe kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.