lg-le 1, kuid hageja pole esitanud ega viidanud ühelegi teisele tõendile, mille alusel saaks kostjalt välja nõuda 5 107 000 krooni suurust summat. Hageja tugines vaid pooltevahelisele kompromissile, kuid kuna see tühistati, siis ei saa kohus kostjalt antud summat välja mõista, sest hageja ei ole tõendanud oma nõuet. Teiseks nõuab hageja kostjalt 220 000 krooni (ja intressi 22 000 krooni) suuruse nõude tunnustamist OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses, mis põhineb hageja ja OÜ Algen (pankrotis) vahelisel laenulepingul. Antud nõudele pole pankrotihaldur vastuväiteid esitanud. AS Japs esitas vastuväite nii kompromisslepingule kui ka nimetatud laenulepingule. Sellest tulenevalt ei osutunud nõue tervikuna kaitstuks vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le
lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine; 2) tulenevalt
§- st 374, juhul kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Kohus rikkus menetlusnorme, jättes liitmata hagid tsiviilasjades nr 2-07-23010 ja 2-07-28229; 3) on maakohus on 10.07.2009 määruses võtnud seisukoha, et hageja nõustus kirjaliku menetlusega ja kostja ei esitanud vastuväiteid kirjalikule menetlusele. Toimikust ega määrusest ei tulene, et kostja oleks andnud nõusoleku kirjaliku menetluse läbiviimiseks.
lg 1 kohaselt võib kohus ainult poolte nõusolekul lahendada asja kohtuistungil arutamata. Käesoleval hetkel ei olnud kostja andnud nõusolekut asja kirjalikuks menetlemiseks, kuivõrd toimiku materjalides puudub kostja vastus kirjaliku menetlusega nõustumise kohta. Kohus määras istungiaja tsiviilasjas nr 2-07-23010 02.09.2009, istungi ajaks oli määratud 19.10.2009. Istungi aja määramisega tühistas kohus kirjaliku menetluse. Kostja jagas hageja seisukohta, kuivõrd kostja esindaja haigestus ning saatis 16.10.2009 taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Tulenevalt eeltoodust on kohus rikkunud kirjaliku menetluse määramiselt
lg 1; 4) ei arvestanud kohus kohtuotsuse koostamisel apellandi seisukohtadega, mis apellant esitas 09.10.2009. Lisaks sellele, et kohus jättis menetlusnormi rikkumisel arvestamata hageja seisukohtadega, jättis kohus vastustaja ilma võimalusest esitada enda poolne seisukoht apellandi 09.10.2009 täiendavatele seisukohtadele; 5) rikkus kohus
lg-s 4 sätestatud tähtaegu; 6) kohaldas kohus vääralt VÕS § 578 lg 1, mille kohaselt on kompromisslepinguga tegemist ka siis, kui õigussuhte pooled soovivad õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks. Kohus ei ole arvestanud, et kompromisslepingule ei näe seadusandja ette kohustuslikku kohtuliku kinnitamise vormi. Võlaõiguslik leping, mis oli poolte vahel sõlmitud, on kehtiv ja keegi ei ole selle kehtivust ka vaidlustanud;
§-st 374 pidanuks kohus liitma käesoleva tsiviilasja Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-07-28229 ühte menetlusse, olla aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele.
kohaselt võib kohus liita hagid, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist; 4) on alusetu apellandi väide
Käesolevas asjas ei ole kumbki pool oma nõustumust kirjalikuks menetluseks tagasi võtnud.
lg 3 annab kohtule diskretsioonilise võimaluse tühistada kirjalik menetlus ka omal algatusel, kuid kui kohus seda ei teinud, ei ole tegemist menetlusõiguse normi rikkumisega. Ainuüksi asjaolu, et kohus määras kirjaliku menetluse käigus enne vastustajalt kirjalikuks menetluseks nõusoleku saamist istungi ajaks 19.10.2009, ei ole vaadeldav kirjaliku menetluse tühistamisena.
Seega see, et kohus enne vastustajalt kirjalikuks menetluseks nõusoleku saamist pidas vajalikuks istungi määramist, kuid pärast vastava nõusoleku saamist ei pidanud seda vajalikuks ning lahendas asja kirjalikus menetluses, ei ole vaadeldav menetlusõiguse normi rikkumisena. Lisaks eespool märgitule ei riku asja lahendamine kirjalikus menetluses mingilgi viisil apellandi õigusi. Apellant nõustus kirjaliku menetlusega ning ei ole seda nõusolekut tagasi võtnud. Vastustaja leiab, et apellant ei saa oma kaebuses tugineda asjaolule, millega ei ole tema menetlusõigusi rikutud; 5) ei saa apellandi väide täiendavate seisukohtadega arvestamata jätmisest kohtuotsuse tegemisel olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kohus, tuvastades sisuliselt kompromissi tühisuse, on arvestanud kõigi apellandi seisukohtadega, sh nendega, mis apellant esitas 09.10.
lg-le 1 apellatsioonimenetluses kohaldatakse esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd ei esine õigeksvõttu välistavaid asjaolusid, siis tuleb kostja õigeksvõtu alusel hagi nõude tunnustamiseks summas 222 000 krooni OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldada. Seoses hagi osalise õigeksvõtuga tuleb apellatsioonkaebuses selles osas rahuldada ja maakohtu otsus, millega jäeti rahuldamata OÜ Profit Pluss hagi AS Japs vastu nõude tunnustamiseks OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses summas 222 000 krooni, tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja tunnustab OÜ Profit Pluss nõuet OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses summas 222 000 krooni PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgus. 9. Hageja on tuginenud nii nõudeavalduses pankrotihaldurile (I kd, t.l 7-8) kui hagiavalduses nõude 5 107 000 krooni alusena Viru Maakohtu 28.03.2006 määrusele, millega kinnitati OÜ Profit Pluss ja OÜ Algen (pankrotis) vaheline kompromiss. Nimetatud kompromissi kohaselt kohustus OÜ Algen (pankrotis) tasuma OÜ-le Profit Pluss võla 5 000 000 krooni ning tasumisega viivitamise korral viivist 0,1% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Muid nõuet tõendavaid dokumente ei ole hageja pankrotihaldurile ega maakohtule esitanud. Viru Maakohtu 28.03.2006 määruse peale esitas OÜ Algen (pankrotis) määruskaebuse. Viru Ringkonnakohtu 28.02.2007 määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. Riigikohtu 10.10.2007 määrusega tühistati Viru Ringkonnakohtu 28.02.2007 määrus ja saadeti OÜ Algen (pankrotis) määruskaebus samale ringkonnakohtule menetlemiseks. Viru Ringkonnakohus tühistas 16.12.2008 määrusega Viru Maakohtu 28.03.2006 määruse ja saatis asja edasiseks menetlemiseks maakohtule. Viru Maakohtus jättis 08.06.2009 määrusega OÜ Profit Pluss hagi OÜ Algen (pankrotis) vastu 5 512 536 krooni väljamõistmiseks läbi vaatamata. Vastavalt PankrS § 103 lg-le 4 loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Kuna Viru Maakohtu 28.03.2006 määrus ei olnud hageja poolt pankrotihaldurile nõudeavalduse esitamise ajal ega ka hagi maakohtule esitamise ajal jõustunud, siis iseenesest 6 jõustumata määrus ei saa tõendada nõude olemasolu. Lisaks nähtub asja materjalidest, et nimetatud määrus tühistati Viru Ringkonnakohtu poolt 16.12.2008.
lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväited. Nähtuvalt asja materjalidest esitas kostja hagile vastuväite, et hageja nõude aluseks olev Viru Maakohtu 28.03.2006 määrus ei ole jõustunud ning sellest tulenevalt ei ole nõue põhjendatud. Kuna kostja vaidles vaid maakohtu jõustumata määrusele tugineva nõude tunnustamisele vastu, siis oleks hageja pidanud maakohtus (ja ka eelnevalt koos nõudeavaldusega pankrotihaldurile) esitama tõendeid selle tõendamiseks, millele tema nõue põhines. Esitades nii pankrotihaldurile kui ka maakohtule 5 107 000 krooni suuruse nõudeavalduse ning lisades sellele nõuet tõendava dokumendina vaid jõustumata Viru Maakohtu 28.03.2006 määruse, ei ole hageja oma nõuet pankrotimenetluses tõendanud ning seetõttu on põhjendatult jäetud tema nõue tunnustamata ja hagi rahuldamata. Iseenesest põhjendatud on apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väide, et kuigi kohus ei kinnitanud kohtule esitatud poolte kompromissi, võib siiski olla tegemist kompromissilepinguga VÕS § 578 tähenduses ning seetõttu võib tegemist olla kehtiva lepinguga. Samas ei ole apellant nõudeavalduses pankrotihaldurile ega ka maakohtule hagi esitamisel nimetatud asjaolule tuginenud ega esitanud ka pooltevahelist kompromissilepingut. Seega ei ole pankrotihaldur ega kohus saanud hinnata seda, kas tegemist on kehtiva lepinguga ja kas selle alusel oleks nõue tunnustatav. Vastavalt PankrS §-le 107 võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Antud juhul on hageja taotlenud nõude tunnustamist kohtus samal alusel, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Apellatsioonkaebuses on apellant püüdnud laiendada nõude tunnustamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus jätab need lisaks
S § 107 alusel tähelepanuta. Ringkonnakohus jätab
lg 4 alusel tähelepanuta hageja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud 23.03.2006 OÜ Algen (pankrotis) ja OÜ Profit Pluss vahel sõlmitud kompromissilepingu, 01.09.2005 sõlmitud lepingu nr 27 ning 10.02.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingu. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ja tagastab apellandile 21.03.2011 ringkonnakohtule esitatud 09.10.2009 koostatud täiendavad seisukoha, 23.03.2006 kompromissi, 01.09.2005 lepingu nr 27, 10.02.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingu ja Viru Maakohtu 08.06.2009 määruse. Ringkonnakohus märgib, et 09.10.2009 täiendavale seisukohale ei ole apellant apellatsioonkaebuses viidanud. 10. Põhjendatud on apellandi väide, et kuna lisaks käesolevale hagile on hageja esitanud hagi ka OÜ Algen (pankrotis) vastu nõude summas 5 329 000 krooni tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-07-22829), siis oleks olnud otstarbekas liita nimetatud hagid ühte menetlusse. Samas ei ole maakohtu poolt hagide liitmise määruse tegemata jätmine selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis annaks aluse tühistada maakohtu otsuse.
ei kohusta kohut hagisid liitma, kuigi selguse huvides oleks soovituslik sellised hagid liita ühte menetlusse. 11. Iseenesest õige on apellandi seisukoht, et maakohus määras 10.07.2009 määrusega (I kd, t.l 122) lahendada asi kirjalikus menetluses ilma kostja eelneva nõusolekuta ning rikkus sellega
Samas ei riku nimetatud kohtu otsustus hageja õigusi, kuna hageja 7 oli 10.06.2009 nõustunud kirjaliku menetlusega ning asja materjalidest nähtub, et 18.09.2009 nõustus kirjaliku menetlusega ka kostja (I kd, t.l 129). Apellandi väide, justkui oleks maakohus määranud käesolevas asjas istungiaja 19.10.2009, ei ole kooskõlas asja materjalidega ning ringkonnakohus jätab selle väite tähelepanuta. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et apellant oleks esitanud maakohtule 09.10.2009 mingeid seisukohti käesolevas asjas. 12. 10.07.2009 määrusega määras kohus otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 14.09.2009 ning nähtuvalt asja materjalidest tegi kohus otsuse avalikult teatavaks 21.10.2009. Sellest tulenevalt on õige apellandi väide, et maakohus rikkus eelnevaga
lg-s 4 sätestatud tähtaegu ega teavitanud menetlusosalisi otsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmisest. Samas ei ole nimetatud menetlusõiguse normi rikkumine aluseks kohtuotsuse tühistamisele. 13. Seoses hagi rahuldamisega 4.16 % ulatuses jäävad menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 95.84 % OÜ Profit Pluss kanda ja 4.16 % AS Japs kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 8 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.