3-11-201/12

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-201 Otsuse kuupäev

1. aprill 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi D.K kaebus Viru Vangla 02.07.2010 käskkirja nr 6-3/1412D alusel kartseris viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: D.K /isikukood xxx / Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon 1.Rahuldada kaebus osaliselt. 2.Mõista Viru Vanglalt D.K kasuks välja 12,76 eurot (kaksteist eurot ja 76 senti). 3.Mõista Viru Vanglalt riigi tuludesse kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 19,03 euro (üheksateist euro ja kolme sendi) ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 23.05.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 02.07.2010 andis Viru Vangla käskkirja nr 6-3/1412-D (tl 30-31), millega karistas kinnipeetav D.Kt vangistusseaduse § 67 p 1, vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 ning Viru Vangla direktori 21.05.2010 käskkirja nr 1.1-1/114 p 1.2 sätestatud nõuete rikkumise eest neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 10.09.2010 koostatud vaideotsusega nr 6-12/483-1 (tl 35) rahuldas Viru Vangla direktor D.K vaide (tl 33-34) ja tunnistas tema suhtes 02.07.2010 tehtud distsiplinaarkorras karistamise käskkirja kehtetuks. Viru Vangla direktori 27.01.2011 otsusega nr 6-14/35138-3 (tl 39) hüvitati D.Kle nelja kartseris viibitud päeva eest 12.80 eurot ja rahuldati sellega osaliselt tema poolt 22.09.2010 esitatud kahjunõue (36-37).
4. 26.010 esitas D.K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Viru Vangla peale kaebuse (tl 1-3), pidas pakutud rahasummat mõnitamiseks ning palus, et kohus mõistaks talle alusetult kartseris viibitud aja eest välja viienda üksuse inspektor-kontaktisik Reili Lembineni ühe kuu töötasu suuruse hüvitise. Seejuures ta väitis, et just see isik koostas talle ettekande distsiplinaarsüüteo eest, mida ta pole toime pannud, on suhtunud temasse ka muidu negatiivselt ja käitub ebaviisakalt. Veel kirjeldas ta kartserikambris valitsenud tingimusi ning väitis, et need olid alandavad ja tervisele kahjulikud, kuna tema WC toimingud olid aknast jälgitavad, magada tuli põrandal WC poti juures, polnud piisavalt õhku ja ei saanud teiste kinnipeetavatega suhelda, ajalehti lugeda ega uudiseid jälgida. 22.03.2011 esitatud täienduses (tl 50-52) ei nõustunud D.K vangla seisukohtadega ja esitas neile oma vastuväited. Muuhulgas kirjeldas ta inspektor-kontaktisik Reili Lembineni käitumist ja väitis, et ta ei pidanudki arsti poole pöörduma, kuna kartseris tekitatud kahjustus paistab välja rohkem moraalselt kui füüsiliselt. Veel leidis D.K, et tulevikus peaks seaduses kirja panema, kui palju maksab kinnipeetava vabadus ja määrama teatud summa ööpäeva eest, muidu jääbki Viru Vangla kinnipeetavate vabadusse ükskõikselt ja vastutustundetult suhtuma.
5. Viru Vangla vastuses (tl 28-29) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada ning kirjeldati kartseri tingimusi ja oma seisukohti mittevaralise kahju hüvitamise suhtes. Seejuures tunnistati, et kaebaja viibis kartseris alusetult ja on õigustatud saama rahalist kompensatsiooni, kuid peeti talle määratud hüvitist kartseris viibimise lühiajalisusest ja sealsetest headest tingimustest lähtuvalt õiglaseks. Veel märgiti, et kuna kaebaja pole arsti poole pöördunud, on tema väited tervise kahjustamise osas alusetud ning lisati, et inspektor kontaktisik Reili Lembineni tegevus pole antud juhul asjassepuutuv. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt saab isik kahju hüvitamist nõuda juhul, kui avaliku võima kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ning mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus selle üle, et D.K distsiplinaarkorras karistamise käskkiri on vaidemenetluses kehtetuks tunnistatud (tl. 35) ja tema kartseris viibimine 03.08.2010 kuni 07.08.2010 (t 32) oli seetõttu alusetu. Viru Vangla on seda kõike nii kohtule antud vastuses (tl 2829), kompromisskokkuleppe ettepanekus (tl 38) kui kahjunõude kohta tehtud otsuses (tl 39) tunnistanud ja maksnud kaebajale 12,80 euro suuruse hüvitise juba ka välja (tl 47).
7. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-14-06, nr 3-3-1-93-09 ja nr 3-3-1-3-10 asunud seisukohale, et kinnipeetava ilma õigusliku aluseta kartserisse paigutamine on sedavõrd intensiivne vabadusõiguse piirang, et seda saab käsitleda riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 nimetatud vabaduse võtmisena, mille läbi tekitatud mittevaralise kahju heastamiseks võib nõuda rahalist hüvitist. Samades lahendites on kolleegium leidnud, et üldjuhul on niisuguse hüvitise piisavaks suuruseks 100 krooni ehk 6,39 eurot iga alusetult kartseris viibitud päeva eest ning sellega on arvestatud kinnipeetava õiguste rikkumise ulatus, kartserisse paigutamisega kaasnevad täiendavad piirangud, aga ka see, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on tema õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud.
8. D.K nõuab vangla poolt pakutust oluliselt suuremat hüvitist, seob selle suuruse ebaõige karistuse põhjustanud ametniku tegevusega ning väidab, et kartseri tingimused ei vastanud inimväärika kohtlemise nõuetele ja põhjustasid talle kannatusi ja ohu tervisliku seisundi halvenemisele. Tema 2 poolt nimetatud ebamugavused on aga juba arvestatud eelnimetatud hüvitise summa sisse, sest need tulenevad kartseri kui piirangu olemusest või justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 7 lg 4 ja § 60 lg 1, kus on loetletud kartseri sisustusse kuuluv ja esemed, mis võivad kinnipeetaval kartseris kaasas olla. Viru Vangla meditsiiniosakonna õiendi (tl 40) kohaselt ei ole kinnipeetav D.Kl augustis 2010 olnud terviseprobleeme ning ta pole viibinud arstide vastuvõtul. Selle kinnituseks, et kaebaja WC kasutamist keegi vastasoleva hoonetiiva akendest ka tegelikult jälgis või, et kambri õhuvahetus polnud normikohane, ei ole kohtule mingeid tõendeid esitatud. Neid asjaolusid ei saa tagantjärele enam ka tõendada ja seepärast pole täiendavate tõendite kogumine vajalik. Kuna kinnipeetavale alusetult kartseris viibimisega tekitatud kahju suurus ei sõltu konkreetse ametniku tegutsemise motiividest ja tahtlusest, ei ole alust lähtuda neist ka hüvitise suuruse määramisel. Seega ei ole kaebaja esile toonud mingeid selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid suurema hüvitise, kui Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtade alusel halduskohtu praktikas juurdunud 6,39 eurot iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Arvestades asjaolu, et 08.03.2011 maksekorralduse (tl 47) alusel on Viru Vangla juba kandnud tema arvele 12,80 eurot, on põhjendatud maksta D.Kle lisaks veel 12,76 eurot. Sellega on nelja alusetult kartseris viibitud ööpäeva eest tasumisele kuuluv 25,56 euro suurune hüvitis kaetud.
9. Kohtu eeltoodud järeldustel on D.K kaebus osaliselt põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 4 alusel rahuldada 12,76 euro suuruse hüvitise väljamõistmisega. Kuna kaebaja on kohtumääruse (tl 20) alusel täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest, mis on inspektor-kontaktisiku netopalgast 11 907,13 krooni (tl 59) arvestatuna 595,35 krooni (38,05 eurot), tuleb pool sellest ehk 19,03 eurot halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 1 kohaselt tasuda riigituludesse Viru Vanglal. Oma menetluskulude hüvitamiseks vangla taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 13.07.2011.a Tartu Ringkonnakohtu 20.06.2011.a kohtumäärusega nr 3-11-201, millega jäeti D.K taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja tagastati apellatsioonkaebus. Raili Randlane Kohtunik 3