lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja on oma kirjalikus vastuses pakkunud kompromissi ja seda ka täitnud. Kompromissi kohtule ei esitatud. Kuigi hageja esitas ka kompromissi omapoolse pakkumise, nähtub sellest, et kompromiss sai seisneda vaid hageja ettepaneku vastuvaidlematus korras täitmiseks võtmises. Seega tuleb järeldada, et mõlema poole huve arvestava kompromissi sõlmimiseks puudus hagejal valmisolek.
kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus leidis, et menetluskuludest tuleb hageja tasutud riigilõiv jätta kohtukuluna kostja kanda tervikuna summas 17 500 krooni, kuna kostja on nõutava summa osaliselt tasunud pärast hagi kohtule esitamist. Muus osas tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda, kuna kostja on hagi koheselt õigeks võtnud, ta on kohe pakkunud kompromissi, mistõttu olnuks võimalus asi poolte vahel lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel ilma kohtusse pöördumiseta ja sellega täiendavate kulude põhjustamiseta. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis on põhjendatud jätta kõik muud menetluskulud poolte enda kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Einike Seiko esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud OÜ Hansamets kanda. Apellatsiooni põhjenduste järgi kannab
Maakohus rahuldas hagi sisuliselt täies ulatuses ning otsuses puuduvad 3 põhjendused, miks lugeda hagi osaliselt rahuldatuks nagu resolutsioonis märgitud. Seega on tegemist
Maakohus on viidanud
lg-le 1 ja lg-le 2, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Otsusest ei nähtu, kummale sättele maakohus tugines, kuid mõlemad eeldavad hagi osalist rahuldamist. Apellant on seisukohal, et kuigi algne hagihind oli 170 000 krooni ning hagi rahuldati 63 360 krooni ulatuses, ei saa antud juhul vaadelda seda kui hagi osalist rahuldamist. Sisuliselt hagihind muutus, sest kostja rahuldas osa nõudest kohtumenetluse käigus. Kuna nõude suuruseks kohtuotsuse tegemise ajal oli 63 360 krooni, siis rahuldas kohus hagi täielikult. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et apellant kinnitas raha laekumist ning viitas esitatud menetlusdokumentides seetõttu nõudest osalisele loobumisele ja ka
Vajaduse kohtusse pöördumiseks põhjustas vastustaja lepingu rikkumisega. Seetõttu oleks ebaõiglane jätta apellandi kanda tasutud menetluskulud. Maakohus on apellandile ebaõiglaselt ette heitnud vastustaja pakutud kompromissiga mittenõustumist. Pakutud kompromissi kohaselt oleks maksetähtaeg veelgi pikenenud ja menetluskulud jäänud poolte endi kanda. Kohus ei saa eeldada, et isik peaks nõustuma kompromissiga, mis on tema jaoks ebaõiglaselt koormav. Seega puuduvad alused menetluskulude jaotamiseks erinevalt
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
lg 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Asja materjalidest nähtuvalt esitasid esmalt hageja ja seejärel kostja kohtule ettepaneku võimaliku kompromissi sõlmimiseks. Pooled jäid eriarvamusele menetluskulude jaotuse osas ning kompromissi ei sõlmitud. Hageja esitatud kompromissist (t.l 23) nähtuvalt oli ta nõus loobuma viivise nõudmisest ning sellega oli nõus ka kostja (t.l 31). Vaidlustatud kohtuotsusega hageja viivisenõue rahuldati ning kostjalt mõisteti viivised välja. Sellest tulenevalt on ekslik maakohtu seisukoht, et mõlema poole huve arvestava kompromissi sõlmimiseks puudus hageja valmisolek.
lg 2 kohaldamine eeldanuks hagi rahuldamist sellesarnases ulatuses, mida pakkus välja kostja. Kostja vaidles viivisenõudele vastu ning põhinõude osas pooltel eriarvamusi ei olnud.
Kuigi kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt rahuldati hagi osaliselt, oli sisuliselt tegemist hagi täieliku rahuldamisega. Hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 170 000 krooni väljamõistmist ning hagimaterjalide kättesaamisega samal päeval tasus kostja hagejale põhivõlgnevuse katteks 50 000 krooni. Pärast kostja poolt 50 000 krooni tasumist esitas hageja kohtule taotluse (t.l 22) hagist loobumiseks põhinõude 50 000 krooni ulatuses. Kohtu e-kirjast (t.l 28) nähtub, et kohus hageja hagist loobumist 50 000 krooni ulatuses vastu ei võtnud. 23.03.2010 tasus kostja hagejale põhivõlgnevuse katteks veel 60 000 krooni. Olukorras, kus kostja on pärast hagi esitamist põhinõude osaliselt rahuldanud ja kohus ei ole hageja hagist osalist loobumist vastu võtnud ning kohus on kostjalt välja mõistnud tasumata põhinõude ja viivised, on tegemist sisuliselt hagi täieliku rahuldamisega ning kohaldamisele kuulub
Maakohtu otsuse vastuolulisust kinnitab ka see, et kinnitades hagi osalist rahuldamist, on ta riigilõivu täies ulatuses kostjalt välja mõistnud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud
Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest kandma peab, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Seetõttu ei olnud maakohtul seadusest tulenevalt võimalik kohtuotsuses kostjalt hageja kasuks välja mõista viimase poolt tasutud riigilõivu. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub
§-s 174 ettenähtud korras ning
lg 1 kohaselt hüvitatakse õigusabikulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud
Egon Konsand Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.