← Eesti

2-10-5669/22

Obsah (8)§ 173§ 162§ 163§ 436§ 168§ 651§ 175§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-10-5669

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja on oma kirjalikus vastuses pakkunud kompromissi ja seda ka täitnud. Kompromissi kohtule ei esitatud. Kuigi hageja esitas ka kompromissi omapoolse pakkumise, nähtub sellest, et kompromiss sai seisneda vaid hageja ettepaneku vastuvaidlematus korras täitmiseks võtmises. Seega tuleb järeldada, et mõlema poole huve arvestava kompromissi sõlmimiseks puudus hagejal valmisolek.

§ 163

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus leidis, et menetluskuludest tuleb hageja tasutud riigilõiv jätta kohtukuluna kostja kanda tervikuna summas 17 500 krooni, kuna kostja on nõutava summa osaliselt tasunud pärast hagi kohtule esitamist. Muus osas tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda, kuna kostja on hagi koheselt õigeks võtnud, ta on kohe pakkunud kompromissi, mistõttu olnuks võimalus asi poolte vahel lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel ilma kohtusse pöördumiseta ja sellega täiendavate kulude põhjustamiseta. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis on põhjendatud jätta kõik muud menetluskulud poolte enda kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Einike Seiko esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud OÜ Hansamets kanda. Apellatsiooni põhjenduste järgi kannab

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Maakohus rahuldas hagi sisuliselt täies ulatuses ning otsuses puuduvad 3 põhjendused, miks lugeda hagi osaliselt rahuldatuks nagu resolutsioonis märgitud. Seega on tegemist

§ 436lg 1 sätestatud nõude rikkumisega, mis on viinud ebaõige lahendini.

Maakohus on viidanud

§ 163

lg-le 1 ja lg-le 2, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Otsusest ei nähtu, kummale sättele maakohus tugines, kuid mõlemad eeldavad hagi osalist rahuldamist. Apellant on seisukohal, et kuigi algne hagihind oli 170 000 krooni ning hagi rahuldati 63 360 krooni ulatuses, ei saa antud juhul vaadelda seda kui hagi osalist rahuldamist. Sisuliselt hagihind muutus, sest kostja rahuldas osa nõudest kohtumenetluse käigus. Kuna nõude suuruseks kohtuotsuse tegemise ajal oli 63 360 krooni, siis rahuldas kohus hagi täielikult. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et apellant kinnitas raha laekumist ning viitas esitatud menetlusdokumentides seetõttu nõudest osalisele loobumisele ja ka

§ 168lg 5, mille kohaselt jäävad sellisel juhul menetluskulud ikkagi kostja kanda.

Vajaduse kohtusse pöördumiseks põhjustas vastustaja lepingu rikkumisega. Seetõttu oleks ebaõiglane jätta apellandi kanda tasutud menetluskulud. Maakohus on apellandile ebaõiglaselt ette heitnud vastustaja pakutud kompromissiga mittenõustumist. Pakutud kompromissi kohaselt oleks maksetähtaeg veelgi pikenenud ja menetluskulud jäänud poolte endi kanda. Kohus ei saa eeldada, et isik peaks nõustuma kompromissiga, mis on tema jaoks ebaõiglaselt koormav. Seega puuduvad alused menetluskulude jaotamiseks erinevalt

§ 162lg-s 1 sätestatust.

  1. OÜ Hansamets vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete järgi on õige maakohtu seisukoht, et hagi on rahuldatud osaliselt. Apellant esitas nõude summas 170 000 krooni. Kostja tasus enne hagimaterjalide saamist 50 000 krooni. Seega jäi apellandi nõudeks 120 000 krooni. 23.03.2010 tasus vastustaja apellandile veel 60 000 krooni, kuid apellant oma nõuet ei vähendanud. Asjaolu, et apellant kinnitas raha laekumist, ei ole samaväärne nõudest osalise loobumisega. Seega on maakohus tulnud õigesti järeldusele, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Ebaõige on apellandi seisukoht, et vastustaja pakutud kompromissi kohaselt oleks maksetähtaeg veelgi pikenenud. Vastustaja pakkus 25.03.2010 teise osamakse summas 60 000 krooni tasumise tähtajaks 15.04.
  2. Kohus tegi otsuse alles 11.06.
  3. Seega oleks põhivõlgnevus tasutud juba ca 2 kuud enne kohtuotsuse tegemist. Eeltoodust järeldub, et apellant ei olnud tegelikult huvitatud sellest, et võlgnevus saab tasutud, vaid suurendas ise teadlikult enda menetluskulusid. Maakohus põhjendas veenvalt, et muud menetluskulud peale riigilõivu tuleb jätta poolte enda kanda, kuna vastustaja võttis koheselt hagi õigeks ja pakkus kompromissi, apellant põhjustas aga sellega mittenõustumisel täiendavaid kulusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, millega mõisteti OÜ-lt Hansamets E. Seiko kasuks välja riigilõiv 17 500 krooni ja jäeti muus osas poolte menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab poolte menetluskulud OÜ Hansamets kanda. 4
  2. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 163

lg 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Asja materjalidest nähtuvalt esitasid esmalt hageja ja seejärel kostja kohtule ettepaneku võimaliku kompromissi sõlmimiseks. Pooled jäid eriarvamusele menetluskulude jaotuse osas ning kompromissi ei sõlmitud. Hageja esitatud kompromissist (t.l 23) nähtuvalt oli ta nõus loobuma viivise nõudmisest ning sellega oli nõus ka kostja (t.l 31). Vaidlustatud kohtuotsusega hageja viivisenõue rahuldati ning kostjalt mõisteti viivised välja. Sellest tulenevalt on ekslik maakohtu seisukoht, et mõlema poole huve arvestava kompromissi sõlmimiseks puudus hageja valmisolek.

§ 163

lg 2 kohaldamine eeldanuks hagi rahuldamist sellesarnases ulatuses, mida pakkus välja kostja. Kostja vaidles viivisenõudele vastu ning põhinõude osas pooltel eriarvamusi ei olnud.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuigi kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt rahuldati hagi osaliselt, oli sisuliselt tegemist hagi täieliku rahuldamisega. Hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 170 000 krooni väljamõistmist ning hagimaterjalide kättesaamisega samal päeval tasus kostja hagejale põhivõlgnevuse katteks 50 000 krooni. Pärast kostja poolt 50 000 krooni tasumist esitas hageja kohtule taotluse (t.l 22) hagist loobumiseks põhinõude 50 000 krooni ulatuses. Kohtu e-kirjast (t.l 28) nähtub, et kohus hageja hagist loobumist 50 000 krooni ulatuses vastu ei võtnud. 23.03.2010 tasus kostja hagejale põhivõlgnevuse katteks veel 60 000 krooni. Olukorras, kus kostja on pärast hagi esitamist põhinõude osaliselt rahuldanud ja kohus ei ole hageja hagist osalist loobumist vastu võtnud ning kohus on kostjalt välja mõistnud tasumata põhinõude ja viivised, on tegemist sisuliselt hagi täieliku rahuldamisega ning kohaldamisele kuulub

§ 162lg 1.

Maakohtu otsuse vastuolulisust kinnitab ka see, et kinnitades hagi osalist rahuldamist, on ta riigilõivu täies ulatuses kostjalt välja mõistnud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 173sätteid.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest kandma peab, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Seetõttu ei olnud maakohtul seadusest tulenevalt võimalik kohtuotsuses kostjalt hageja kasuks välja mõista viimase poolt tasutud riigilõivu. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub

§-s 174 ettenähtud korras ning

§ 175

lg 1 kohaselt hüvitatakse õigusabikulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel OÜ Hansamets kanda.

Egon Konsand Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.