3-10-1369/40

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1369 Otsuse kuupäev

1. märts 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi S. L kaebus Viru Vangla poolt toitlustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 24.03.2011 Menetlusosalised Kaebaja: S. L /isikukood xxx /, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon Jätta S. L kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 02.05.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 26.05.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S. L kaebus (tl 1-4), milles ta soovib põhiseaduse § 25, vangistusseaduse § 4’ lg 1 ja riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tuginedes õiglast kompensatsiooni Viru Vangla tegevusega tema tervisele põhjustatud mittevaralise kahju eest. Kaebaja kurdab, et on 194 cm pikk ja vajab seetõttu suurt hulka erinevaid toiduaineid lahus serveerituna, kuid vangla on ettenähtud lisatoidu kogust vähendanud, toit kuhjatakse ühte kaussi kokku nagu sigadele, menüü ei lange kalorsusega kokku, toiduained lähevad kaotsi ja talle ei anta isegi kesist lisatoitu. Seejuures loetleb ta erinevate toiduainete ja keemiliste elementide mõju tervisele ning väidab, et vangla on põhjustanud tema tervisele trauma, on teda näljaga piinanud ega anna vanglahaiglas avastatud mao-sooletrakti haigestumisega seoses määratud toitu ja ravimeid. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 41-43) leiti, et kaebajale on tagatud nõuetele vastav toitlustamine ja tema tervist ei ole kahjustatud ning selgitati vangistusseaduse § 47 lg 1 ja sotsiaalministri 31.12.2002 määrusele nr 150 tuginedes vanglas kehtivaid toitlustamise, toidu serveerimise ja kalorsuse arvestamise põhimõtteid. Muuhulgas märgiti, et toitlustamine toimub vastavalt õigusaktides ettenähtud kalorsusele, kinnipeetavate toiduenergiavajadus on määratletud nende kehalisest aktiivsusest tulenevalt, kaebaja puhul on see 2300-2700 kcal, kuna ta ei tööta, ei õpi, ei osale sotsiaalprogrammides ja viibib enamuse ajast osakonnas või kambris, oma kasvust lähtuvalt peab ta lisaks saama 300 kcal, mis kaetakse 100 g saia pakkumisega ning vanglal pole kohustust tagada kinnipeetavatele just neile meelepärane toitu ja serveerimist. Veel märgiti, et kaebajal on diagnoositud gastroösofageaalne reflukshaigus, talle on määratud ravi ning võimaldatud dieet, kus leib asendatakse saiaga. Kohtuistungil jäi S. L kirjalike väidete ja taotluse juurde, palus kaebus rahuldada ning selgitas, et ei kaeba ainult hüvitise pärast, vaid tahab, et toitu jätkuks ja ta ei peaks nälgima. Viru Vangla kedagi kohtusse ei saatnud ja palus vastavas taotluses (tl 155) asja ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED Kinnipeetavate toitlustamisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduse § 47, mlle esimeses lõikes on kehtestatud, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse elutegevuseks vajalikku toidutarvet silmas pidades ja vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega, see peab vastama toiduhügieeni nõuetele ja olema korrapärane. Viru Vangla kinnipeetavate toitlustamise täpsem kord on sätestatud vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud „Viru Vangla kodukorras“. Selle punktides 23.1, 23.2, 23.5, 23.6.1, 23.6.2 23.7.1 ja 23.7.2 on kehtestatud vaid see, et lähtutakse sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150 kehtestatud toidunormidest, lisatoitu vajavate isikute nimekirjad koostatakse meditsiiniosakonna juhataja poolt, päevane leiva ja saia norm antakse välja hommikusöögi ajal, toidujagamist teostab kinnipeetavast abitööline valvuri järelevalve all ning toitlustatakse üldjuhul kambrites. Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 2 lg 1, 2 ja 3 ja määruse lisa 1 kohaselt lähtutakse kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel tema vanusest, soost, tehtavast tööst ja kehalise aktiivsuse tasemest, mille järgi on kinnipeetavad jaotatud nelja gruppi. S. L on sündinud 04.03.1980 ega tööta (tl 159) ning kuulub taseme R3 alla, mille kohaselt on 19- kuni 50- aastaste mittetöötavate meeste toiduenergiavajaduseks 2300-2700 kcal. Viru Vangla vastusele lisatud kinnipeetavate toidumenüüd ajavahemiku 01.01.2010 kuni 01.07.2010 kohta (tl 61-66) kinnitavad, et kinnipeetavatele pakutav toit kattis igal päeval selle vajaduse ja kohati isegi ületas seda. Kohtul pole vähimatki alust kahelda menüüdesse märgitud toitude kalorsuse näitajates. Kas pakutav toit vastas igal konkreetsel juhul ka tegelikult selle kohta menüüsse märgitud arvnäitajatele, pole tagantjärele enam kuidagi võimalik kindlaks teha ja seepärast puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks. Seda, milliseid konkreetseid toiduaineid peab kinnipeetavale pakutav toit igapäevaselt sisaldama, ei kehtesta ükski kinnipidamist reguleeriv ega ka muu õigusakt. Sotsiaalministri viidatud määruse § 3 lg 1 ja 4 kohaselt peetakse kinnipeetava toiduenergiavajaduse üle arvet kahe nädala keskmise järgi ning on kehtestatud, et selle aja vajadused peavad katma teraviljatooted vähemalt 34%, piimatooted 15%, liha-, kala- ja munatooted kokku kuni 15%, lisatavad rasvad 11%, kartul 9%, puuvili- ja köögiviljad kokku 9% ning suhkur 7% ulatuses. See aga tähendab, et näiteks makaronid lihaga ei saagi liha sisaldada rohkem, kui kaebaja poolt kohtuistungil väidetud 10%(tl 159) juhul, kui puuduv 5% on liha, kala või muna näol mõnes sama või teise päeva toidus. Ühestki õigusaktist ei tulene nõudeid ka selle kohta, kuidas täpselt kinnipeetavatele toitu valmistada ja serveerida. Seega ei saa erinevate toiduainete asetamine ühte kaussi või nende tükeldatud kujul vedelale toidule lisamine, kuidagi rikkuda kinnipeetava seadusest tulenevaid õigusi või piirata tema vabadusi. See ei ole vastuolus üldiste toitumistavadega ega riku mingilgi määral vangistusseaduse § 4’ lg 1 tulenevat kinnipeetava õigust olla koheldud tema inimväärikust austavalt. Juba käsitletud sotsiaalministri määruse § 4 lg 2 kohaselt peavad üle 190 cm pikkusega mehed saama lisaks tavalisele toidunormile veel ka 300 kcal ulatuses lisatoitu. Viru Vangla vastuse väidetel (tl 41 pöördel) tagatakse see kohustus 100 grammi saia pakkumisega ja seda möönis kohtuistungil ka S. L ise (tl 158). Vastuses nõustus vangla, et on olnud juhuseid, kui lisatoidu võimaldamine on kaebaja ümberpaigutamise tõttu viibinud, kuid leidis, et vajalik toiduenergia oli 2 talle ka lisatoiduta tagatud, sest enamikel juhtudel oli toidus minimaalselt vajalikust enam kaloreid (tl 42). Isegi juhul, kui sellise seisukohaga mitte nõustuda, ei saanud ajutine lisatoidu mittevõimaldamine kuidagi põhjustada kaebajale mingeid niisuguseid kannatusi või kahjustusi, mille rahalist hüvitamist oleks võimalik nõuda riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 nimetatud alustel. S. L tervisekaardi väljavõttest (tl 68-88) nähtuvalt on ta 18.09.2009 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse saabudes kaalunud 95 kg (tl 76), 13.11.2009 Tartu Vanglas on kaal näidanud 92 kg (tl 82) ja samasugune on see kohtuistungil väidetu kohaselt ka praegu (tl 158). Lisaks toitlustamisele teeb S. L oma kaebuses Viru Vanglale etteheiteid ka arsti poolt määratud ravimite ja toidu võimaldamise osas. Kohtuistungil ta neid väiteid enam ei toetanud ja kinnitas, et sai ravimeid ja saia ning peale seda pole tervisel justkui midagi viga (tl 158). Tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on ta 13.03.2010 Viru Vanglas pandud ösofagiidi ehk söögitoru põletiku diagnoosiga suunatud Tallinna Vangla tervishoiuosakonda (tl 83), seal tehtud uuringutega on saanud diagnoos 28.04.2010 kinnituse (tl 84) ning samal päeval on määratud GERD-i dieet ja ravi (tl 86). Viru Vangla meditsiiniosakonnas 26.07.2010 koostatud õiendist (tl 60) nähtub, et Viru Vanglas jätkati Tallinnas määratud ravi ja võimaldati dieet, mis sisaldab leiva asemel saia. Eeltoodud järeldustel ei ole S. L kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumääruse (tl 26) alusel vabastatud 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest, see summa jääb riigi kanda. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust esitanud pole. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 01.07.
3. Tartu Ringkonnakohtu 09.06.
4. a kohtumäärusega nr 310-1639, millega tagastati apellatsioonkaebus. Raili Randlane Kohtunik 3