3-10-1577/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2010, Jõhvi 3-10-1577 M. Gi kaebus Viru Vangla 17.05.2010 käskkirja nr 6.2/427-T õigusvastaseks tunnistamiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Jätta M. Gi kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 02.12.
2. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 17.05.2010 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 427-T, millega määrati kinnipeetav M. G finants- ja majandusosakonda majandustööle alates 14.05.2010 kuni 13.08.
3. 17.06.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja M. G kaebus (tl 1-6), milles paluti tuvastada käskkirja õigusvastasus ja seati kahtluse alla selle andja pädevus. Haldusmenetluse seaduse § 54 ja § 56, vangistusseaduse § 37 lg 2 p 3 ja lg 3, § 38 lg 22 ja justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 § 4 lg 3 tuginedes märkis kaebaja, et käskkirjas pole välja toodud vastavaid aluseid, sellega pani talle kohustusi juba enne tööle määramist ning tööle vormistamine on kooskõlastatud arsti asemel medõega ja alles peale vormistamise dokumendi koostamist. Oma huvi põhjendas ta algatatud distsiplinaarmenetlusega ning märkis, et kuigi käskkiri jäi talle arusaamatuks, kohustati teda selle alusel juba järgmisel päeval tööle asuma olukorras, kus tervislik seisund seda ei võimalda. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 46-47) paluti kaebust mitte rahuldada ja leiti, et kaebajal puudub põhjendatud huvi, kuna ta pole käskkirja haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel vaidlustanud ega saa õigusvastasuse tuvastamise nõudega oma õigusi efektiivselt kaitsta. Põhiseaduse § 29 ja vangistusseaduse § 37 lg 1 tuginedes märgiti, et kui vanglal on pakkuda kinnipeetava võimetele ja oskustele vastavat tööd, on ta kohustatud seda tegema ega oma õigust tööd valida. Marek Koitla otsustuspädevuse osas märgiti, et direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesanded olid pandud 1 1 üksnes talle, viidati vangla direktori suulisele korraldusele ning haldusmenetluse seaduse § 54, mille kohaselt on haldusakti õiguspärasuse eelduseks selle andmine pädeva haldusorgani poolt ja seda Viru Vangla ongi. Kaebusele lisatud 30.10.2008 saatekirja peeti arusaamatuks ja selgitati, et 4-5 tundi tööd koristajana pole ilmselgelt füüsiliselt raske töö, vangla jälgib pidevalt kinnipeetavate tervist, töölemääramine toimub koos meditsiiniosakonnaga, kelle õiendi kohaselt ole kaebajal meditsiinilisi vastunäidustusi majandustöödel töötamiseks ning lisati, et vangla poolt välja antavate haldusaktide sisu tõlgitakse kinnipeetavatele suuliselt. KOHTU PÕHJENDUSED Kinnipeetavate töötamisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses. Selle § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama ja juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on kehtestatud, et töökohustusest on vaba kinnipeetav, kes ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Vangistusseaduse töökohustust käsitlevatest sätetest ja justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korrast“ järeldub üheselt, et tuleb teha vahet vangla territooriumile rajatud või väljaspool vanglat asuvates käitistes töötamisel ning kinnipeetavate rakendamisel vangla majandustöödele. Vangistusseaduse § 39 lg 3 kohaselt toimub viimatinimetatu vanglateenistuse äranägemisel, kinnipeetava nõusolek pole vajalik ning ei ole kehtestatud ka täpseid reegleid, mis käsitleksid just majandustööle vormistamist. M. Gi poolt vaidlustaud majandustööle määramise käskkirjas (tl 7) on olemas kõik see, mis tuleb eelnevalt nimetatud korra § 4 lg 1 kohaselt tööle vormistamise dokumenti kindlasti märkida, kirjeldavas osas on viidatud asjakohaste õigusaktide sätetele ning käskkirjale kirjutatud soov tutvuda töötingimustega vene keeles kinnitab, et tööle vormistamise dokument tehti kaebajale juba nimetatud korra § 4 lg 3 kohaselt 18.05.2010 ka teatavaks. „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 2 lg 1 on sätestatud, et teave kinnipeetava töövõimelisuse ning kutseoskuste kohta sisaldub kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. Sama nõue tuleneb ka vangistusseaduse § 16 lg 1 p
4. Kohtu nõudmise (tl 108) peale esitati kohtutoimikusse M. Gi individuaalne täitmiskava (tl 113). See on koostatud 06.07.2010, seega alles peale vaidlusaluse käskkirja andmist ning ei sisalda vähimatki teavet tema töövõime või kutseoskuste kohta. See aga on käesoleva vaidluse esemeks mitteoleva individuaalse täitmiskava puudus ega saa kuidagi mõjutada kaebaja tööle määramise õiguspärasust. Vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka mittejõudnud täiskasvanud isiku puhul eeldatakse, et ta on võimeline töötama ning vastupidise peab tuvastama üldjuhul vastav meditsiiniline komisjon või kinnipeetava suhtes vangistusseaduse § 37 lg 3 kohaselt arst. Seaduseandja sellist nõuet ei pea aga mõistma nii, et igale kinnipeetavale tuleb enne tööle määramist tingimata teha arstlik läbivaatus. M. Gi tööle vormistamise on kooskõlastanud meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitnud ametiisik (tl 7) ning sama ametikoha täitja on allkirjastanud hiljem ka meditsiiniosakonna õiendi (tl 51), mille kohaselt on M. Gil küll olnud mõningaid probleeme tervisega, kuid puuduvad meditsiinilised vastunäidustused majandustöödel töötamiseks. Neid ei nähtu ka kaebaja tervisekaardist (tl 52-84) ja tema poolt esitatud arst Tatjana Volkova saatekirjast (tl 106), kuhu on märgitud diagnoos - nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatiaga S 1 dex ning vastunäidustus - raske füüsiline töö ja külmetamine. Vangla siseruumides koristajana töötamine pole ilmselgelt käsitletav raske füüsilise töö või külmetamise ohuna, lisaks on saatekiri koostatud 30.10.2008 ega või seetõttu adekvaatselt kajastada kaebaja tervislikku seisundit enam kui poolteist aastat hiljem toimunud tööle määramise ajal. Vaidlusaluse käskkirja on andnud Viru Vangla julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla direktori asetäitja vangistuse alal ülesannetes. Need ülesanded pandi sellele isikule Viru Vangla direktori 28.01.2010 käskkirjaga nr 3.1-/56 (tl 48). Kuna direktori asetäitja, otsustuspädevus on määratud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ punktis 12 ning 2 2 hõlmab ka vangistusseaduse § 38 lg 2’ ja § 39 lg 3 sisalduvaid õigusi vormistada ja rakendada kinnipeetav vangla majandustöödele, ei ole tähendust, kas need õigused on eraldi ära märgitud ka konkreetse isiku sellesse ametisse nimetamise kohta koostatud käskkirjas või üle korratud talle vangla direktori poolt antud suulistes korraldustes. M. G heidab Viru Vanglale ette veel ka seda, et vaidlusalase käskkirjaga pandi talle tagasiulatuvaid kohustusi, sest selles on tööle määramise kuupäev varasem kui käskkirja koostamise kuupäev. Niisugune olukord on küll arusaamatu ja põhjust pole selgitatud ei käskkirjas ega vangla kirjalikus vastuses (tl 46-47), kuid see üksi ei võimalda lugeda käskkiri õigusvastaseks ja kaebust seetõttu rahuldada, sest ühestki kohtutoimikusse esitatud dokumendist ei nähtu, et kaebajalt nõuti tööle asumist varem kui 18.05.2010 ja kaebuses (tl 6) viitab ta ka ise üksnes sellele kuupäevale. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 ja § 26 lg 1 p 3 kehtestatu kohaselt on tuvastamisnõude esitamise ja rahuldamise eelduseks see, et kaebaja huvi vastava konstateeringuga kohtulahendi saamiseks on põhjendatud. M. G seob oma huvi asjaoluga, et keeldumise tõttu algatati distsiplinaarmenetlus ja tal on vaja kindlaks teha, kas vanglateenistuja poolt tööle asumise kohta antud korraldus ikka oli seaduslik. Viru Vangla vastusele lisatud 18.06.2010 käskkirja nr 6.-3/1291D (tl 49-50) kohaselt tingis distsiplinaarmenetluse algatamise M. Gi suhtes ja karistuse määramise see, et ta ei allunud korraldusele asuda 18.05.2010 graafikujärgselt koristajana tööle. Käskkirja kirjeldavas osas on kajastatud tema tervisliku seisundi, selle tuvastamise, individuaalse täitmiskava puudumise ja tööle määramise käskkirja tutvustamisega seonduvad ja ka käesolevas kaebuses esitatud väited ning kõiki neid on põhjendavas osas ka käsitletud. Viru Vanglast saadud dokumentide (tl 127-129) kohaselt on M. G esitanud käskkirja peale vaide ja selle menetlemine on käesoleval ajal veel pooleli. Distsiplinaarkaristuse määramise tinginud korralduse ja kogu vastava käskkirja õiguspärasust kontrollitakse seega vaidemenetluses. Tuvastamisnõude rahuldamine tähendab üksnes vaidlustatu õigusvastasuse nentimist ja selle abil pole võimalik haldusakti või toimingu kehtivust ega toimet muuta. Kaebaja huvi põhjendus viitab selgelt soovile kõrvaldada tema arvates ebaõigelt määratud karistus. Seda aga pole kuidagi võimalik käesolevas kaebuses saavutada ning seetõttu ei aita soov veenduda korralduse õiguspärasuses kaebaja õiguste tõhusale kaitsmisele kuidagi kaasa. Siinkohal on oluline tähendus ka sellel et M. G määrati tööle kindlaksmääratud ajaks, vastav tähtaeg 13.08.2010 on käesolevaks ajaks juba ammu möödunud ja käskkiri seetõttu oma kehtivuse kaotanud ning sellest ei tulene kellelegi enam mingeid kohustusi. Eeltoodud järeldustel tuleb M. Gi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuna Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, jääb kaebaja poolt tasutud 250 krooni suurune riigilõiv (tl 10) ja poolte muud võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3