KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- juuli 2010, Jõhvi 3-09-2467 D. M kaebus küüneviili purunemisega Viru Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
- juuni 2010 D. M ja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud 250 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 05.08.
- ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 29.10.2009 esitas D. M Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2) ja palus, et Viru Vanglalt mõistetaks välja 45,60 krooni suurune hüvitise küüneviili purunemisega tekitatud kahju eest. Kaebaja väitis, et talle maksikirjaga saadetud küüneviil oli saabumise ajal terve, kuid kätteandmisel katki. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 50-51) vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada ning leiti, et kaebaja õigusi pole rikutud ega talle kahju tekitatud, sest klaasist küüneviil on vanglas keelatud. Veel märgiti, et küüneviili väljastamisel pole fikseeritud küüneviili seisukorda ning ei saa välistada, et see purunes hiljem kaebaja enda käitumise tõttu. Kohtuistungil jäi D. M oma kaebuse väidete ja nõude juurde ega esitanud olulisi täiendusi. Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ning lisas, et küüneviili ekslik kätteandmine ei teinud seda lubatud esemeks. 1 KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja
- Kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega ning kahju polnud võimalik vältida ega kõrvaldada muul viisil. Sama seaduse § 12 lg 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks vaid vastavaid ülesandeid täitnud isiku poolt vahetult põhjustatud kahju. Kaebuse väidetest ja taotlusest nähtuvalt nõuab D. M varalise kahju hüvitamist, mis tekkis talle kirjas saadetud klaasist küüneviili purunemise tõttu. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kohtuistungil kaebaja poolt esitatud kinnises pakendis klaasküüneviil (tl 64) on tõepoolest kaheks tükiks murdunud (tl 62). On küll iseenesest mõistetav, et vangla valduses olevaid kinnipeetava asju tuleb käidelda ja hoida viisil, mis tagab nende säilimise, kuid varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamise saab kaasa tuua üksnes õigusevastane ja isiku õigusi rikkuv tegevus. Vangistusseaduse § 29 lg 1, justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 ja Viru Vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punktide 15.2.1 ja 15.2.2 kohaselt kontrollitakse kinnipeetavatele saabunud kirju enne nende kätteandmist. Seega toimis Viru Vangla igati õiguspäraselt, võttes D. Mle saabunud kirisaadetise selle ettenäitamise järgselt kontrollimisele. Kaebaja on kinnitanud 05.08.2009 oma allkirjaga kirjas olnud esemete kättesaamist ega ole teinud märkusi nende seisukorra kohta (tl 53). Seega ei kinnita miski peale tema enda väidete, et küüneviil oli vanglasse saabumisel terve ja kätteandmisel mitte ning halduskohtul on tagantjärele võimatu kontrollida, kuna täpselt, millistel asjaoludel ja kelle süü tõttu see purunes. Isegi juhul, kui oleks võimalik tuvastada, et D. Mle saadetud küüneviil purunes vangla süül, pole see piisava alus tema poolt nimetatud suurusega hüvitise väljamõistmisel. Viru Vangla direktori 04.04.2008 käskkirja nr 55 (tl 52) punkt 1.23 kohaselt olid klaasist esemed selles vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud. Seega polnud D. Ml üldse mingit õigust klaasist küüneviili kätte saada ja see tulnuks vangistusseaduse § 29 lg 1 alusel keelatud esemena ära võtta. Vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 3 kohaselt peab kinnipeetavale saadetud kirjast äravõetud esemetega toimima sama eeskirja § 70 kohaselt. Nimetatud paragrahvi teine lõige kehtestab, et kui äravõetud esemete väärtus on sada krooni või alla selle, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kaebaja nõude suurus ja tema poolt kohtuistungil esitatud klaasist küüneviili pakendil (tl 64) olev hind kinnitab, et selle eseme väärtus jääb oluliselt alla saja krooni. Seetõttu polnud vanglal küüneviili saatjale tagastamise kohustust ning selle eest makstud hinda ei saa kuidagi pidada vangla poolt kaebajale tekitatud varaliseks kahjuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole D. M kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega vabastatud 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl 38). Viru Vangla menetluskulude hüvitamise taotlust ja kuludokumente ei esitanud (tl 63). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 28.06.
- Tartu Ringkonnakohtu 17.05.
- a kohtuotsusega nr 3-09-2467, millega jäeti Tartu Halduskohtu 06.07.
- a otsus muutmata. 2 Raili Randlane Kohtunik 3