TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1640 Otsuse kuupäev 21.12.2010.a. Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R. Pi kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes Menetlusvorm Kohtuistung 01.12.2010.a. Menetlusosalised Kaebaja R. P Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 21.12.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED R. P on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt kahju hüvitamiseks kokku summas 60 000 € seoses Viru Vanglas suitsetamispiirangute kehtestamisega ning 5000 krooni nõudes, seoses sellega, et temale saabus Narvast televiisor, kuid seda ei antud talle kätte. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde ning leidis, et suitsetamispiirangute tõttu vanglas tuleb talle kahju hüvitada eurodes. Tal on küll lümfivähi viimane staadium, kuid tema arvates suitsetamine vähki ei mõjuta. Kaebaja tahab suitseda ning vastustaja peab talle kahju hüvitama. 2007 a ostis ta kinnipeetavana Tartu Vanglas vangla poest televiisori. Kui ta vanglast vabanes, võttis ta teleri koju kaasa. Kaebaja ei ole ostnud Viru Vangla poest televiisorit. 06.01.2010 (siis kehtis vana redaktsioon vangla sisekorraeeskiri § 74´) tõi ema kaebajale vanglasse televiisori, kuid Viru Vangla ei võtnud seda vastu ning ema viis selle tagasi koju. Seoses sellega nõuab ta vanglalt kahjutasu. Vastustaja Viru Vangla leidis Tartu Halduskohtule esitatud kirjalikus vastuses, et kaebaja kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, kuna suitsetamispiirangute kohaldamise kohustus tuleneb VSkE-st, siis on Viru Vangla käitunud piiranguid kohaldades õiguspäraselt. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust suitsetada nii palju kui ta soovib. Kuna Viru Vangla ei ole käitunud õigusvastaselt ning kindlasti ei saa pidada suitsetamispiirangute kehtestamist tervist kahjustavaks ja inimväärikust alandavaks, siis puudub alus mittevaralise hüvitise väljamõistmiseks. Isik ei ole Viru Vangla kauplusest telerit soetanud ning siis ei ole talle ka saanud tekkida kahju summas 5000 krooni, mida vangla peaks rahaliselt hüvitama, mistõttu tuleb kaebus ka selles osas jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised: Käesolevas asjas on vaidluse all Viru Vangla kodukorras kehtestatud suitsetamist puudutav regulatsioon, millega kaebaja kui vahistatu, ei ole rahul ning nõuab seetõttu kahju hüvitamist. VangS § 4 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega ja lõike 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele. Kinnipeetavate suitsetamispiirangud tulenesid antud juhul VSkE §-st 8
(2), milledes sätestatud nõuete elluviimine oli kohustuslik Viru Vanglale hiljemalt 17.05.
- Viru Vangla kodukorra p 1.6 kohaselt on osakonnad, kus paiknevad vahistatud, suletud osakonnad. Sama p-i kohaselt mõistetakse suletud osakonna all osakonda, kus kinni peetavad isikud on suletud ööpäevaringselt oma elukambritesse. Varasemalt võisid isikud, kes paiknesid suletud osakonnas, enda juures kambris hoida suitsetamistarbeid ning ka kambris suitsetada. VSkE § 81 lg 3 ja § 110 kohaselt alates
- maist 2010 neil seda võimalust enam ei ole, sest neil ei ole lubatud kambris hoida suitsetamistarbeid. Suitsetamistarbed jagatakse isikutele kasutamiseks vaid jalutuskäikude ajal. Viru Vangla direktori 21.05.2010 käskkirjaga nr 1.1-4/114 lisati Viru Vangla kodukorda peatükk 29 „Suitsetamine vanglas“. Suitsetamisala määratlemine Viru Vangla poolt on kooskõlas vangla sisekorraeeskirja § 82 lg-ga 2 ja TubS § 30 lg-ga 3 ja 4 ning lg 2 p-ga
- Ka Euroopa Liidu Komisjon on teinud Euroopa Liidu Nõukogule soovituse vastuvõtmiseks tubakavaba keskkonnaala loomiseks Euroopas. Seega on suitsetamise korraldus vanglas kooskõlas Euroopa Liidu soovitustega. Ühestki õigusaktist ei tulene kindlat määra, kui tihti peab isik saama päevas suitsetada. Arvestades suitsetamise tervistkahjustavat olemust ning pidades suitsetamisharjumuse vähendamist ja isikute tervise kaitsmist legitiimseks eesmärgiks, ei saa vaidlustatud suitsetamise korda, mis võimaldab käesoleval juhul suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida, pidada ebaproportsionaalseks eneseteostuspõhiõiguse (põhiseaduse § 19) riiveks. Halduskohus möönab iseenesest, et piirang suitsetamisele võib riivata põhiseaduse §-s 19 sätestatud vaba eneseteostuse õigust. Samas tuleb arvestada, et ükski põhiõigus pole piiramatu. Suitsetamine on üldteadaolevalt tervisele kahjulik harjumus. Võrreldes teiste sarnaste kahjulike sõltuvust tekitavate ainete tarbimisega on suitsetamine kinnipidamisasutuses isegi eelisseisundis, sest näiteks alkoholi või narkootikumide kasutamine on vanglas täielikult keelatud (vt vangla sisekorraeeskirja § 641 p 4 ja 7). Halduskohus märgib, et inimväärikuse alandamiseks on õigusteaduses tavapäraselt peetud kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähedase jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, samuti tema taandamist isiksusest riigivõimu objektiks või vahendiks, millega käesoleval juhul ilmselgelt tegemist ei ole. Piinamine on ÜRO piinamisvastase konventsiooni art 1 kohaselt tegevus, millega tekitatakse inimesele tahtlikult tugevat füüsilist valu või vaimset laadi valu või kannatusi, et saada selliselt isikult või kolmandalt isikult teavet või ülestunnistusi; et karistada teda teo eest, mille on toime pannud tema ise või kolmas isik või mille toimepanemises teda kahtlustatakse; või et hirmutada teda või kolmandat isikut või et neid millekski sundida; või mis tahes diskrimineerimisel rajaneval põhjusel, kui sellise valu või kannatuste tekitajaks oli ametiisik või muu isik, kes täidab ametiisiku ülesandeid, või kui seda tehakse nende kihutusel või nende väljendatud või vaikival nõusolekul. Eelmainitud artikli kohaselt ei hõlma piinamine seaduslike sanktsioonide kohaldamisest tulenevat, sellistele sanktsioonidele omast või nendega juhuslikult kaasnevat valu 2 või kannatusi. VsKE §-s 8
(2)toodud suitsetamispiirangute järgimist ja kinnipeetavate eraldihoidmise printsiibist tulenevat võimalikku suitsetamisvõimaluste erinevust vangla eluhoonete vahel ei ole halduskohtu hinnangul kuidagi võimalik pidada ka alandavaks ega piinavaks kohtlemiseks eelviidatud konventsiooni järgi, mistõttu tuleb jätta kaebus suitsetamispiirangute kehtestamise osas rahuldamata. Seoses televiisoriga esitatud kahju nõudes märgib kohus, et 14.05.2010 esitas R. Pomerantsev seoses televiisori mitte kätteandmisega vaide ja kahjunõude nr 6-12/
- Viru Vangla ei menetlenud pöördumist tähtaegselt, seepärast pöördus kaebaja kahjunõudega halduskohtusse. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole soetanud televiisorit Viru Vangla poest ja see ei olnud tema vanglasse saabumisel kaebaja isiklike asjade nimekirjas ning vangla laos. Sellest tuleneb, kuna isik ei ole Viru Vangla kaupluse vahendusel telerit soetanud ja tal pole ka vangla luba teleri kambrisse lubamiseks, siis ei ole talle ka saanud tekkida kahju, mida vangla peaks rahaliselt hüvitama, mistõttu tuleb kaebus selles osas jätta rahuldamata. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Kohtuotsus jõustus 21.06.
- a Tartu Ringkonnakohtu 10.05.
- a määrusega nr 3-101640, millega tagastati apellatsioonkaebus. Riina Klemberg Kohtuistungisekretär 3