TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-2919 Määruse kuupäev 07.12.2010 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi J. R kaebus Viru Vangla toimingute (seoses distsiplinaarkaristuste mä

§ 11lg 31 p 5).

Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471).

ASJAOLUD Tartu Halduskohtule on saabunud J. R kaebus Viru Vangla toimingute (seoses distsiplinaarkaristuste määramistega) õigusvastaseks tunnistamiseks (haldusasi nr 3-102919). J. R märgib kaebuses, et talle on 2009-2010 määranud mitmeid distsiplinaarkaristusi teenistuja otsustuspädeva teenistuja ülesannetes või direktori määramisel üksikjuhi ülesannetesse ning see on õigusvastane. Kaebuse esitaja väitel aitab see tuvastus tema õiguste kaitsel juba kohtus vaidlustatud distsiplinaarkaristuste käskkirjade tühistamise menetlustes jne. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 7

lg 1 kohaselt võib esitada isik kaebuse kohtule toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kui tal on selleks põhjendatud huvi. Halduskohtumenetluse 1 seadustiku § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohus leiab, et J. Rl ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust nõudega kõigi tema kohta Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetlustes aastatel 2009-2010, mil talle on“ määranud mitmeid distsiplinaarkaristusi teenistuja otsustuspädeva teenistuja ülesannetes või direktori määramisel üksikjuhi ülesannetes“ J. Rl oli ja on õigus esitada iga karistuse määramise käskkirja peale vaie vangla direktorile ning esitada oma põhjendused vaidemenetluses. Samuti on vaidemenetluse läbimisel J. R võimalik vaidlustada igat distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kaebusega halduskohtus ning konkreetse käskkirja vaidlustamiseks esitatud kaebuse menetlemisel vaatab halduskohus läbi ka distsiplinaarmenetluse materjalid. Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus reeglina võimalik. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku aktiga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid 3-3-1-8-02 p 5, 3-3-1-38-03). Menetlustoimingu vaidlustamine on siiski lubatav seaduses otsesõnu sätestatud juhtudel (vt eelkõige Riigikohtu 21.06.2010 otsust haldusasjas nr 3-3-1-39-10 ja selles viidatud lahendeid). 21.10.2010 kohtumääruses (nr 3-3-1-56-10) on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et ka menetlusliku rikkumise esinemise puhul on tõhus õiguskaitse tagatud karistuse määramise käskkirja tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamise raames. Kirjeldatu alusel on Tartu Halduskohus seisukohal, et kaebuse esitajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi ja kohus tagastab

§ 11

lg 31 p 5 alusel kaebuse selle esitajale.

§ 11

lg 31 p-i 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada

§ 11lg 31 p 5 sätet (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1-20-10).

Ülle Polluks kohtunik Kohtumäärus jõustus 16.06.2011.a Tartu Ringkonnakohtu 18.05.

1. a kohtumäärusega nr 3-10-2919, millega jäeti Tartu Halduskohtu 07.12.
2. a määrus muutmata. Riina Klemberg Kohtuistungisekretär 2