Obsah (4)

§ 1047§ 127§ 1046§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-08-4565 T

§ 1047

kohaselt kannab ebaõigete andmete avaldamise eest deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja. Andmete avaldaja on isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Kui ajakirjandusväljaandes avaldatakse artikkel, milles tsiteeritakse ebaõigeid andmeid avaldavat kolmandat isikut, siis andmete avaldajaks on ajakirjandusväljaande väljaandja, mitte artiklis tsiteeritud isik. Lisaks sellele oli ajalehe artiklitel tuginev kahjunõue esitatud aegunult. TsÜS § 150 lg l kohaselt on kahju tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Ajaleheartiklid avaldati 09.04.

1. a ja 19.02.
2. a, ja seega oli nende ilmumisest hagi esitamise ajaks möödunud rohkem kui kolm aastat. Kohus leidis, et mittevaralise kahju sisu ei ole piisavalt selgelt esile toodud, et selle olemasolu saaks tuvastada või et selle hüvitamiseks vajaliku hüvituse suuruse üle saaks otsustada. Kahju (moraalne), mida hageja väidab tal olevat tekkinud seeläbi, et haldurid müüsid ettevõtte vara hageja hinnangul liiga odavalt, mistõttu riik sai 25 miljonit krooni kahju, ei ole tõendatud. Vara müük pankrotimenetluses toimub võlausaldajate ja võlgniku huvides. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole Terko pankrotimenetluses ei võlgnik ega võlausaldaja (põhjendades sellisega väitega PankrS §-le 63 tuginemisest loobumist). Vara müügiga seonduv on võlausaldajate üldkoosoleku otsustuspädevuses, koosoleku otsuste vaidlustamiseks on ettenähtud omaette kord. Puudusid andmed, et vara müüki puudutavad üldkoosoleku otsused oleksid kehtetud. Ebamääraseks jäi väide, mis asjaoludel sai riik kahju, et varad müüdi sellise hinnaga. Menetlusosalised ei ole esile toonud asjaolu, et riik oleks esitanud mingeidki nõudeid vara müügitehingu osas. Hageja ei täpsustanud, kas ja milliseid hingelisi üleelamisi, valu või kannatust see endaga kaasa tõi. Vara müük viiakse läbi täitemenetluses sätestatud korras ehk kui seda tehakse enampakkumise teel, siis enampakkumise vaidlustamiseks on ettenähtud eraldi kord ja kui seda korda järgides ei ole kas enampakkumist tähtaegselt vaidlustatud või selle vaidlustamise korral ei ole seda kehtetuks tunnistatud, siis anno 2008-
3. a sellele viidates väita moraalse kahju tekkimist, oli ainetu.

§-s 1045 lg l p-des 1-5 nimetatud õigushüve kahjustamise korral tuleb tuvastada põhjuslik seos kahju tekitaja teo või tegevusetuse ning kannatanu õigushüve kahjustamise vahel. Kohus leidis, et kuna pole tõendatud kostjate tegevuse õigusvastasus, siis ei ole võimalik tõendada põhjusliku seose olemasolu teo ja väidetavalt saabunud tagajärje ehk kahju vahel. Isegi kui leida, et hagejal tekkisid seoses tema poolt juhatuse liikmena juhitud äriühingu(

1. te)suhtes toimuva(
2. te)pankrotimenetlustega hingelised valud, kannatused ning üleelamised, siis neid ei ole põhjustanud kostjad oma tegevusega. 6 Menetlusreeglid pankrotimenetluses toimetamiseks sätestab pankrotiseadus. Selle üle, et haldur(
3. id)järgiks nimetatud reegleid on seatud mitmekordne järelvalve- võlausaldajate poolt läbi pankrotitoimkonna, kohtu poolt läbi mitmeastmelise kohtusüsteemi ja Justiitsministeeriumi poolt nn üldkontrollina. Kui ükski nimetatud institutsioon ei ole haldurite selles tegevuses, milles hageja neid esitatud hagiavalduses süüstab, leidnud kuritarvitusi või eiramisi, siis oli põhjendamatu ja tõendamata hageja väide, et haldurid olid tegutsenud õigusvastaselt. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-32-98 kohaselt ei saa pidada ebaseaduslikuks juurdleja, uurija, prokuröri ega kohtu tegevust menetluslike ülesannete täitmisel, kui see on toiminud seaduse kohaselt. Juhatuse liikmena pidi hageja ka arvestama teatud kõrgendatud taluvuskohustusega ja avalikkuse poolt tema tegevusele omistatava tähelepanuga. Tulenevalt sellest, et kostja III näol oli tegemist arvestavas suurusjärgus ettevõttega vähemalt maakonna mastaabis, siis oli avalikkusel õigustatud ootus teada saada sellise ettevõttega seonduvat läbi ajakirjanduses avaldatu. Sealjuures tuleb hageja tähelepanu juhtida asjaolule, et mitte igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, kuivõrd kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks( Riigikohtu otsus nr 3-2-1-11-04). Hageja on nimetanud, et artiklike avaldamine näitas teda majanduslikult halvas valguses. Kohtupraktika (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-51-05) kohaselt ei ole mittevaralise kahjuna käsitatavad majanduslikud probleemid äritegevuses, seega asjaolu, et hageja väitel ta kostjate tegevuse tulemusena ei leidnud äripartnereid ja soodsaid töökohti, ei ole aluseks mittevaralise kahju tekkimisele ja sealt edasi selle hüvitamisele. Kohus leidis, et ei ole vajadust ajakirjanduses avaldatut täpsemalt analüüsida, kuna kohus on eelnevalt leidnud, et artiklite avaldamisest tuleneva väidetavalt kahju tekitamise eest ei vastuta kostjad. Kuna kohus leidis, et hageja on valinud kahju tekitamise asjaolu kohta valed kostjad, siis ei ole vaja arutada ka küsimust, kas selle asjaolu alusel tekitatud kahju hüvitamise nõue on esitatud aegunult või mitte. Kohtu hinnangul olid kostjad põhjendatult ja asjakohaselt leidnud, et haldurid on kohtumenetluse alustamise avaldust esitades käitunud kooskõlas pankrotiseaduses sätestatuga ja seega ei ole tegutsenud õigusvastaselt ning et omakorda kohtuorganite tegevuse tulemite osas ei saa haldurid vastutust kanda. Pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses võlgniku organi liikme vastu seadusega kooskõlas nõude esitamist ei saa pidada isiklikke õigusi kahjustavaks ka juhul, kui hagi jääb rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Aadu Jaansoo esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palus menetluskulud jätta vastustajate kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et AS Tamsalu TERKO (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael nõudis AS Tamsalu TERKO (pankrotis) juristi vahendusel pistist 10 miljonit krooni ja selgitas, et kui ei maksa, esitatakse kriminaalmenetluse alustamise avaldus ning taotletakse ka ärikeelu kohaldamist Aadu Jaansoo ja teiste juhtorganite liikmete suhtes; 7 2) on pankrotihaldurid käitunud õigusvastaselt. Eesti seaduste kohaselt ei pankrotihalduritel väljapressimine ja ähvardamine lubatud (PankrS § 55 lg 1 ja lg 2); ole 3) ei ole apellant vaidlustanud pankrotihaldurite poolt esitatud kriminaalmenetluse avalduse esitamist, vaid sellist pankrotihaldurite poolt avalduse koostamist ja esitamist, milles on välja toodud faktilised asjaolud, mis on välja mõeldud, ei vasta tegelikkusele ja on apellandi au ja head nime teotavad ning millega loodi apellandist teadvalt ebaõige ettekujutus. Eelnimetatu näitab haldurite teadlikku, tahtliku ja süülist tegevust. Pankrotihaldurid on käitunud õigusvastaselt (TsÜS § 108 lg 1 ja lg 2, § 138 lg 1 ja lg 2; TsMS § 200 lg 1 ja § 328 lg 1 ), seega kahjustasid apellandi isiklikke õigusi (

1046 ja 1047); 4) kuna kostjate tegevus on õigusvastane ja sellest tulenevalt kahjustati apellandi isiklikke õigusi, on põhjustatud apellandile PS § 25 mõttes mittevaraline kahju; 5) ei ole apellant loobunud käesolevas asjas depressiooni olemasolu tõendamise eesmärgil läbi viidud ekspertiisile tuginemisest. Apellandi esindaja vaid juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-2-1-152-09 ei oleks ekspertiisi vaja teha olnudki; 6) ei ole kohus tuginenud otsuse tegemisel apellandi poolt kohtule esitatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-152-09. Antud lahendis on kardinaalselt ümber hinnatud ja vaadatud senise moraalse kahju hüvitamise põhimõtted. Nimetatud lahendis leidis Riigikohus, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-19-08 p-s 13 leidnud, et varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

1. Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastustajad paluvad menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastustajad märgivad, et maakohtu otsuse põhjendustes toodud seisukohad on õiged ja nad jäävad varem esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
3. juuni 2010 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. 8 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja hinnanud tõendeid ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele.
4. Hageja nõue põhineb lepinguvälise kahju nõudel, mistõttu tuleb kostjate vastutuse eeldustena tuvastada delikti üldkoosseis: tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud mittevaralise kahju vahel, teo õigusvastasus ja süü. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja soovis mittevaralise kahju hüvitamist solidaarselt kolmelt kostjalt, siis pidi hageja tõendama, et kõik kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, mis viisil ja millal avaldamine aset leidis. Hageja nõude kohaselt vastutavad kostjad I ja II: 1) Terko pankrotimenetluses hageja suhtes esitatud kriminaalmenetluse alustamise avalduse esitamise ja uurimistoimingute tegemise eest, kuna selleks puudus põhjus; 2) äriühingu vara müümise eest enampakkumisel põhjendamatult madala hinna eest; 3) ajakirjanduses andmete avaldamine, mille alusel näidati, et hageja oli varade kantija ja Terko pankroti põhjustaja. Kostja III vastutab selle eest, et tema kui kannatanu korduvad kaebused takistasid kriminaalasja menetlemist.
5. Apellatsioonkaebuses on apellant vaidlustanud otsuse tervikuna, kuid ei ole esile toonud, millist materiaalõigusnormi maakohus ebaõigesti kohaldas või millist menetlusnormi rikkus, kui esitas põhistused ajalehe artiklites esitatud ebaõigete andmete avaldamise eest au teotamisega tekitatud kahjunõude kohta. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.
6. Apellandi väide, et talle tekitati mittevaralist kahju pankrotimenetluse käigus kriminaalmenetluse läbi viimisega sel põhjusel, et pankrotihaldurid esitasid avalduse, milles lõid apellandist teadvalt ebaõige ettekujutuse oma süülise tegevusega, ei ole õige.

§ 1046

kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

§ 1046sätestab isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse välistamise üldised alused.

Viidatud sätte teisest lausest tuleneb, et isiku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab väärtusotsuse tegemist, mille käigus tuleb arvestada rikkumise liiki (st seda, millist isiklikku õigust ning millisel viisil rikuti), rikkumise põhjust ja ajendit (nt seda, kas rikkumise on põhjustanud või ajendanud kannatanu enda tegu ning kas kahju tekitaja tegu, mille õiguspärasust hinnatakse, on adekvaatne ja lubatav reaktsioon sellise kannatanu teo suhtes), samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Juhul, kui on isiku mainet kahjustatud faktiväidetega, tuleb lisaks

§-ile 1046 kohaldada ka

§ 1047

. Hageja ei ole käesolevas asjas esitanud nõuet

§ 1047lg 4 alusel.

Hageja nõude aluseks saab olla

§ 1047

lg 1, mille kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on 9 õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

lg 3 järgi hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Ringkonnakohus leiab, et pankrotihaldurid, esitades hageja suhtes kriminaalasja algatamise teate ja materjalid, ei ole käitunud õigusvastaselt ning ei ole ka seetõttu hageja mainet õigusvastaselt kahjustanud. Kostja I ja II täitsid ülesandeid, mis tulenevad pankrotiseadusest ning puuduvad etteheited nende ülesannete mittekohase täitmise kohta. Asjaolu, et kriminaalmenetlus viidi läbi, et koguti ja analüüsiti esitatud materjale, tehti toiminguid ja sellega kaasnesid hagejal üleelamised, ei ole aluseks tuvastada, et kostjad I ja II panid avalduse esitamisega toime õigusvastase teo. Kriminaalmenetluses tehtud menetluse lõpetamise määrusega on hageja suhtes esitatud väited ümberlükatud ning sellega saabus A. Jaansoo jaoks

§ 1047

lg-s 4 sätestatud tagajärg, mida saaks arvestada eeldusel, et kahjunõue oleks põhjendatud. 12. Ringkonnakohus leiab, et äriühingu vara müümine enampakkumisel ei saanud hagejale kahju tekitada

§ 134sätestatud alustel ja maakohus jättis põhjendatult nõude rahuldamata.

1. Asjakohased ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et: 1) pankrotihaldurite õigusvastase tegevuse tõttu pankrotistus AS Tamsalu Veskid, kostjad muutsid AS Tamsalu Terko (pankrotis) maksejõuetuks; 2) kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjaolu, et pankrotihaldur S. Tael AS Tamsalu Terko (pankrotis) juristi vahendusel nõudis pistist 10 miljonit krooni. Ringkonnakohus jätab nimetatud väited tähelepanuta.
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda. Viivi Tomson Üllar Roostoja 10 Andra Pärsimägi 11