TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2163 Otsuse kuupäev 23.11.2010.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi J. R kaebus Viru Vanglalt kahju nõudes : 250 000 krooni- 3-10-2163 ; 50 000 krooni-3-10-2128; 500 000 krooni -3-10-2126; 10 000 krooni 3-10-2125; 50 000 krooni-3-10-2071; 50 000 krooni 3-10-2070; 50 000 krooni 3-10-2069; 100 000 krooni 3-10-2067 ning Viru Vangla toimingute (21.05.2009 ja 25.05.2009 avaldustele vastamise viivitus) õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 03.11.2010.a. Menetlusosalised Kaebaja J. R Vastustaja Viru Vangla (reg kood: 700087144 asukoht: Ülesõidu 1, Jõhvi) esindaja jurist Ave Kasvandik Resolutsioon Tunnistada Viru Vangla viivitus J. R 25.05.2009 ja 07.08.2009 avaldustele vastamises õigusvastaseks, muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 23.11.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED J. R on Tartu Halduskohtule esitanud kaebused Viru Vangla toimingute (kaebaja avaldustele vastamise viivitus) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõuetes: J. R esitas vanglale 26.10.2009 kahjunõude mittevaralise kahju summas 100 000 krooni hüvitamiseks, kuna leidis, et vangla tekitas temale kahju sellega, et 09.10.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli temale tutvustamisel ei tutvustatud protokollile lisatud dokumente, mistõttu ta loobus vangla pakutavast toidust. Lisaks leidis kaebaja, et kõik distsiplinaarmenetluse protokollile lisatud dokumendid eiravad tema erinevaid õigusi. Peale selle esitas kaebaja vanglale 02.11.2009 kahjunõude, milles taotles mittevaralise kahju summas 250 000 krooni hüvitamist samadel asjaoludel, kui seda juba 26.10.2009 esitatud kahjunõude avalduses. Kaebaja esitas vanglale taotluse kahju hüvitamiseks summas 500 000 krooni, seoses asjaoluga, et tal jäi Viru Ringkonnakohtu 06.06.2008 kohtuistungiks ettevalmistamata. Samuti viitas kaebaja tema suhtes kriminaalasjas nr 1-08-1475 läbi viidud jälitustoimingutele. Kaebaja esitas ka 05.11.2009 sama kahjunõude, milles taotles kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et soovis saada teada, kelle süül jäi tal Viru Ringkonnakohtu 06.06.2008 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamata. Sisuliselt soovis kaebaja teada, kas Viru Ringkonnakohus edastas vanglale seaduspäraselt kohtukutse. Veel taotles kaebaja kahju hüvitamist summas 50 000 krooni seoses asjaoluga, kelle süül jäi tal Viru Ringkonnakohtu 06.06.2008 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamata (lk 2 jj). J. R esitas vanglale 09.11.2009 kahjunõude summas 50 000 krooni seoses Viru Vangla 07.08.2009 vaideotsusega nr 6-25/397-
- J. R selgitab, et tema 10.06.2009 vaie oli suunatud Justiitsministeeriumile ning vanglal oli kohustus see edastada. J. R leiab, et vangla võttis erinevaid tema õigusi eirates temalt õiguse enne halduskohtusse pöördumist saada seaduspärane vastus oma vaidele Justiitsministeeriumilt. J. R esitas 28.10.2009 kahjunõude summas 10 000 krooni seoses pardli mitte väljastamisega. J. R märkis, et esitas 17.04.2009 taotluse patareidel töötava pardli laost kätte saamiseks, kuid Viru Vangla võttis temalt alusetult kahe kuu jooksul õiguse saada kasutusse isiklik pardel. Samuti leiab J. R, et vangla käitus vaide edastamisel mitte seaduspäraselt. J. R esitas 09.11.2009 vanglale kahjunõude summas 50 000 krooni seoses tema 10.06.2009 esitatud vaide tagastamisega. J. R selgitab, et tema 10.06.2009 vaie oli edastatud Justiitsministeeriumile ning vanglal oli kohustus see edastada. J. R leiab, et vangla võttis erinevaid tema õigusi eirates temalt õiguse enne halduskohtusse pöördumist saada seaduspärane vastus oma vaidele Justiitsministeeriumilt. J. R esitas 20.12.2009 vanglale kahjunõude summas 50 000 krooni seoses asjaoluga, et Viru Vangla edastas tema 04.09.2009 esitatud vaide Justiitsministeeriumile vaide edastamise tähtaega rikkudes. J. R esitas 30.10.2009 kahjunõude summas 100 000 krooni seoses tema 11.10.2009 esitatud teabenõudele vastamisega. Tartu Halduskohtu 23.08.2010 kohtumäärusega liideti J. R halduskaebused ühte haldusasja menetlusse numbriga 3-10-
- Vastustaja ei nõustu J. R poolt esitatud kaebustega ning palub jätta need rahuldamata. Viru Vangla märgib tuvastamiskaebuse osas, et J. R esitas vanglale 22.05.2009 ja 25.05.2009 märgukirjad, mis registreeriti dokumendihaldusprogrammis vastavalt 25.05.2009 nr 6-27/21491 ja 26.05.2009 nr 6-27/
- Vangla vastas märgukirjadele vastavalt 22.06.2009 ja 26.06.2009.Samuti esitas kaebaja 07.08.2009 avalduse, mis registreeriti dokumendihaldusprogrammis 10.08.2009 nr 6-27/30633, millele vangla vastas 11.09.
- Vastustaja pole rikkunud kaebaja 22.05.2009 märgukirjale (reg.25.05.2009 nr 6-27/21491, vastatud 22.06.2009 nr 6-27/21491-1) vastamise tähtaega. Viru Vangla tunnistab, et rikkus kaebaja 25.05.2009 märgukirjale vastamise tähtaega (reg 26.05.2009 nr 6-27/21759, vastatud 26.06.2009 nr 6-27/21759-1) 1 päeva võrra ja kaebaja 07.08.2009 avaldusele vastamise tähtaega (reg 10.08.2009 nr 6-27/30633, vastatud 11.09.2009 nr 6-27/30633-1) 2 päeva võrra. Tegemist on eksimustega, mida vangla üritab edaspidi vältida. Kaebaja kahju hüvitamise nõuetes ei esine RVastS § 9 lg 1 sätestatud eelduseid kahju hüvitamiseks ja selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 7 lg 1
- lause kohaselt võib kaebusega avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. 2 Riigikohtu halduskolleegiumi varasemas praktikas on tunnustatud põhjendatud huvina ka preventiivset huvi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid haldusasjades nr 3-3-1-11-02 (p 15) ja nr 3-3-1-88-08 (p 13)). Haldusasja materjalide järgi pöördus J R märgukirjadega Viru Vangla poole, mis registreeriti vastustaja dokumendihaldusprogrammis vastavalt 25.05.2009 nr 6-27/21491, 26.05.2009 nr 627/21759 ja 10.08.2009 nr 6-27/
- Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja taotlenud Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on nimetatud taotluste eesmärk edaspidi kahju hüvitamise nõude esitamine vangla vastu. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 6 kohaselt märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja 22.05.2009 märgukirjale, mis registreeriti dokumendihaldusprogrammis 25.05.2009 nr 6-27/21491 vastati tähtaegselt 22.06.
- Seetõttu puudub vajadus selle avalduse osas vastustaja Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja selle avalduse osas jääb kaebus rahuldamata (lk 59-60). Vaidlust ei ole ka selles, et J R märgukirjale, mis registreeriti vastustaja dokumendihaldusprogrammis 26.05.2009 nr 6-27/21759 ja avaldusele 10.08.2009 nr 627/30633, vastati 26.06.2009 nr 6-27/21759-1 ja 11.09.2009 nr 6-27/30633-1, so 1 ja 2 päevase viivitusega (lk 61 jj). Nagu Viru Vanglal, nii on ka teistel haldusorganitel kohustus järgida seadusi. Kaebaja on välja toonud asjakohase põhjendatud huvi ning vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla viivitas J. R kahele kirjale vastamisega õigusvastaselt. Kaebus rahuldada osaliselt, tunnistada Viru Vangla viivitus J R 25.05.2009 ja 07.08.2009 avaldustele vastamises õigusvastaseks, muus osas jätta kaebus rahuldamata. Viru Vangla on kaebaja kahjunõuded läbi vaadanud ja leidnud, et need ei kuulu rahuldamisele. Vastustaja Viru Vangla on kahjunõude rahuldamata jätmisel vabandanud kaebaja ees hilinenud vastamise pärast. Kaebaja 28.10.2009 kahju hüvitamise nõue jäeti vastustaja Viru Vangla poolt 09.08.2010 läbi vaatamata, kuna vangla on selle sisuliselt 03.08.2010 haldusaktiga nr 627/40803-1 läbi vaadanud, mille kaebaja sai kätte 04.08.2010 (lk 29 jj). Kaebajale selgitati, et tema poolt viidatud kriminaalasjas nr 1-08-1475 läbi viidud jälitustoimingutele ei ole vangla pädev hinnangut andma ning vanglal puudub pädevus ja ka võimalus neid toiminguid hinnata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt saab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõuet esitada ainult juhul, kui selleks on põhjendatud huvi ja sama seadustiku § 26 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab lisaks vaidlustatu õigusvastasusele leidma kohtumenetluses tuvastamist ka kaebaja huvi vastava kohtulahendi saamiseks. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja 2, milles kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega. 3 Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on käsitletud sama seaduse § 9 lg 1, mille järgi on see võimalik süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. Seega tuleb kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tuvastada, kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Tartu Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga, et mitte üheski käesolevas haldusasjas esitatud kahju hüvitamise nõudes ei esine RVastS § 9 lg 1 sätestatud eelduseid kahju hüvitamiseks. J. R esitas kahjunõude seoses tema 11.10.2009 esitatud teabenõudele vastamisega. J. R esitas 11.10.2009 avalduse, milles palus esitada talle koopiad tema kaitsja Kristel Vedro järelpäringust ja vangla vastusest. 27.10.2009 vastas vangla J. R`le, et vanglal ei ole kohustust kaitsja järelpäringut ja selle vastust J. R`le esitada, sest J. R on võimalik neid dokumente saada oma kaitsja kaudu. J. R leiab kahjunõudes, et vangla on oma vastusega eiranud avaliku teabe seadust ja rikkunud tema põhiõigusi. J. R ei ole täpsustanud, millised õigused kahjustada said ning milles täpselt seisnes temale tekitatud kahju. J. R`le tema taotlusel kaitsja järelpäringu ja vastuse mitte väljastamine ei saanud J. R`le kahju tekitada, sest informatsiooni järelpäringu kohta pidi J. R saama oma kaitsjalt. Vastustaja Viru Vangla vastas taotlusele 14.10.2009 kirjaga nr 6-20.3/36777-1, et kaebaja samasisulisele selgitustaotlusele on juba 11.07.2008 kirjaga nr 6-20.3/7242-1 vastatud. Vastusest 6-20.3/7242-1 tuleneb, et Viru Ringkonnakohus ei saatnud kohtuteadet. MSVS § 5 lg 8 lause 3 sätestab, et selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vastustaja Viru Vangla on selgitanud, et isikul on õigus esitada teabenõue kohtule andmete täpsustamiseks, kas kohtukutse on Viru Vanglale edastatud kätteandmiseks või mitte. Vastustaja on sellega järginud MSVS § 5 lg 8 lauses 3 sätestatud adressaadi kohustust anda selgitustaotlusele vastamisel taotluses soovitud õigusalast selgitust. Viru Vangla pidi vastama kaebaja esindajale, kuidas on üleüldse Viru Vanglas korraldatud kohtukutsete edastamine kinnipeetavatele. Kaebaja leiab, et vastustaja vastuses ei vastatud kaebaja esindajale korrektselt, vaid üldsõnaliselt ning soovitud teave jäi kaebajal saamata (lk 37). Vastavalt avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) §-le 6 on teabenõue teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Teisisõnu on teabenõue isiku pöördumine, millega isik küsib teabevaldajalt avalikku teavet. AvTS § 3 lg 1 järgi on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (edaspidi MSVS) § 2 lõikest 3 on selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, milles isik, kas 1)taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine, või 2) taotleb tasuta selgitusi adressaadi välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Kaebaja poolt esitatud selgitustaotlustele (lk 35 jj) on vastustaja vastanud. Kaebajale selgitati, et vanglale ei laekunud Viru Ringkonnakohtult 06.06.2008 toimuva kohtuistungi kohta kinnipeetavale edastamiseks kohtukutset. Vanglale saabus vaid etapeerimisnõue. Antud juhul oli kaebaja pahameel arusaamatu, sest vastavalt kaebaja taotlusele lükati 06.06.2008 toimuma pidanud kohtuistung edasi. Seega ei toonud asjaolu, et kaebaja ei olnud kohtuistungi toimumisest teadlik, kaasa temale mingeid kahjulike tagajärgi. Vastupidi, Viru Ringkonnakohus arvestas J. R taotlust ja andis talle võimaluse valmistuda kohtuistungiks 4 ning lükkas asja arutamise edasi. Edasises kohtumenetluses aga kaebaja enam ise osaleda ei soovinud ning ringkonnakohus rahuldas tema sellekohase taotluse. J. R esitas vanglale 26.10.2009 kahjunõude mittevaralise kahju summas 100 000 krooni hüvitamiseks, kuna leidis, et vangla tekitas temale kahju sellega, et 09.10.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli temale tutvustamisel ei tutvustatud protokollile lisatud dokumente, mistõttu loobus vangla pakutavast toidust. Lisaks leidis kaebaja, et kõik distsiplinaarmenetluse protokollile lisatud dokumendid eiravad tema erinevaid õigusi. Lisaks esitas kaebaja 02.11.2009 kahjunõude, milles taotles mittevaralist kahju summas 250 000 krooni samadel asjaoludel, kui seda 26.10.2009 kahjunõude avalduses. Pooled ei vaidle selle üle, et 09.10.2009 aset leidnud distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel ei võimaldatud kaebajal tutvuda protokollile lisatud dokumentidega. Protokollile lisatud originaaldokumentide kaebajale tutvustamine ei olnud võimalik tingituna kaebaja enda käitumisest. Kaebaja on selles osas pöördunud kaebusega 03.12.2009 halduskohtusse (haldusasi nr 3-09-2907) taotledes vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Tartu Halduskohtu 30.06.2010 kohtuotsusega jäeti kaebus rahuldamata. J. R esitas apellatsioonkaebuse, mis Tartu Ringkonnakohtu 08.09.2010 määrusega tagastati. Kohtulahend on jõustunud. Tartu Ringkonnakohus märkis määruses, et „käesoleval juhul ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviimisele järgnenud haldusakti andmist, so kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist, vaid on tehtud ettepanek viia kinnipeetavaga läbi motiveeriv vestlus. Samuti ei riku see menetlustoiming iseseisvalt kaebaja õigusi, sest asja materjalide kohaselt tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli 09.10.2009 ning protokolli lisadest tehtud koopiad anti kaebajale kätte 12.10.
- Seega on kaebaja saanud tutvuda ka distsiplinaarmenetluse protokolli lisadega“. Veel märgib kaebaja, et oli vangla tegevuse tõttu „sunnitud“ loobuma toidust. Vastustaja Viru Vangla ei ole kaebajat sundinud toidust loobuma. Kinnipeetavate toitlustamisel lähtutakse vangistusseaduse § 47 ja sotsiaalministri 31.12.2002 määruses nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ sätestatust. Vastustaja Viru Vangla poolt pakutavast toidust loobumine on iga kinnipeetava sügavalt isiklik otsustus. Seega, kui kaebaja otsustas loobuda vangla pakutavast toidust, oli tegemist tema vaba mitte sunnitud valikuga ja kaebajale ei ole mittevaralist kahju vangla tegevusega tekitatud ega ka tekkinud. J. R esitas vastustajale 28.10.2009 kahjunõude summas 10 000 krooni seoses pardli mitte väljastamisega. J. R märkis, et esitas 17.04.2009 taotluse patareidel töötava pardli laost kätte saamiseks, kuid Viru Vangla võttis temalt alusetult kahe kuu jooksul õiguse saada kasutusse isiklik pardel. Samuti leiab J. R, et vangla käitus vaide edastamisel mitte seaduspäraselt. J. R esitas 17.04.2009 vanglale taotluse pardli kasutamiseks, mis registreeriti 07.05.
- Vangla möönas, et kaebaja 17.04.2009 taotluse registreerimine 07.05.2009 ei olnud korrektne, kuid taotluse kohene registreerimata jätmine ei tähendanud, et kaebaja taotlust ei menetletud. 22.04.2009, so enne registreerimist kontrollis vastustaja kaebaja rahaliste vahendite seisu. 19.05.2009 kirjaga nr 6-20.1/18912-1 pikendati taotlusele vastamise tähtaega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 alusel. Nimetatud seaduse § 6 sätestab, et märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Pikendamise põhjenduseks oli asjaolu, et vanglale oli laekunud info, et pardleid võidakse kasutada mittesihtotstarbeliselt, näiteks isetehtud tätoveeringuaparaatide või veekeeduseadmete valmistamiseks. Selleks kontrolliti juba kinnipeetavatele väljastatud pardlite olemasolu ning korrasolekut. Enne kontrolli tulemuste selgumist ei olnud võimalik J. R taotlust sisuliselt lahendada. Kontrolli tulemusena ei leidnud kinnitust pardlite mittesihtotstarbeline kasutus ning 19.06.2009 Marek Koitla resolutsiooniga lubati J.R pardel, mis väljastati kaebajale 22.06.
- Pardli kättesaamist on J. R oma allkirjaga kinnitanud. 25.05.2009 esitas J. R vaide, milles taotles pardli väljastamist. Seoses vaiete suure hulgaga ei jõudnud Viru Vangla vaideid ettenähtud 5 tähtaja jooksul justiitsministeeriumile edastada ning ajaks kui vangla menetles J. R vaiet oli J. R`le juba pardel kätte antud. Seetõttu luges vangla 03.07.2009 kaebaja vaide rahuldatuks. Haldusmenetluse seadusest ei tulene kohustust vaide rahuldamisel vaide edastamiseks, mistõttu oli vangla käitumine vaide mitte edastamisel justiitsministeeriumile õiguspärane. J. R esitas Tartu Halduskohtule kaebuse pardli väljastamisest keeldumisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning J. R kaebus jäeti 28.12.2009 otsusega 3-09-1996 rahuldamata. Otsus jõustus 13.04.
- J. R esitas Viru Vanglale 09.11.2009 kahjunõuded summades 50 000 krooni seoses Viru Vangla 07.08.2009 vaideotsusega nr 6-25/397-1, 10.06.2009 esitatud vaide tagastamisega, seoses asjaoluga, et Viru Vangla edastas tema 04.09.2009 esitatud vaide Justiitsministeeriumile vaide edastamise tähtaega rikkudes ja seoses 01.10.2009 esitatud taotlusega (reg nr 6-20.3/36777), milles kaebaja soovis teada, kas Viru Ringkonnakohus esitas vanglale temale edastamiseks kohtukutse 06.06.2008 toimuvale kohtuistungile. J. R selgitab, et tema 10.06.2009 vaie oli suunatud Justiitsministeeriumile ning vanglal oli kohustus see edastada. J. R leiab, et vangla võttis erinevaid tema õigusi eirates temalt õiguse enne halduskohtusse pöördumist saada seaduspärane vastus oma vaidele Justiitsministeeriumilt. Vangla 09.08.2010 haldusaktiga nr 6-27/41434-1 jäeti kahjunõue rahuldamata. Haldusakti kohaselt J. R esitas 09.06.2009 vaide, mis registreeriti 10.06.2009 nr 6-25/397 ja milles J. R ei olnud rahul inspektor-kontaktisiku tegevusega. 07.08.2009 tegi Viru Vangla vaideotsuse, milles leidis, et inspektor-kontaktisiku tegevus on olnud õiguspärane ning J. R vaie jäeti rahuldamata. Vastustaja Viru Vangla võtab omaks, et vaide lahendamine toimus viivitusega, kuid tegemist ei olnud tahtliku J. R vaide kinni hoidmisega ning vangla vabandab J. R vaide lahendamisega viivitamise eest. Kaebaja ei pöördunud koheselt kohtusse, kui ilmnes, et vangla ei ole vaiet tähtaegselt menetlenud. Seega ei takistanud vaide edastamisega viivitamine J. R`l oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumast. J. R esitas 09.11.2009 vanglale kahjunõude seoses tema 10.06.2009 esitatud vaide tagastamisega. J. R esitas 10.06.2009 vaide, mis registreeriti 11.06.2009 nr 6-25/405 ja milles J. R taotles „Vastus taotlusele“ nr 6-27/17728-1 kehtetuks tunnistamist ning asja uut otsustamist vastavalt tema poolt aprilli kuus taotletud osas. 28.04.2009 taotluses palus J. R algatada arvestusosakonna juhataja suhtes distsiplinaarmenetlus. 02.09.2009 tagastas Viru Vangla J. R vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel, sest isikul puudub õigus vaie esitada. Vaide tagastamisel selgitati J. R`le, et „Vastus taotlusele“ ei ole haldusakt, see ei loo isikule õigusi ega kohustusi, vaid selles selgitati asjaolusid, mistõttu ei ole seda võimalik vaidemenetluse korras vaidlustada. J. R esitas 20.12.2009 vanglale kahjunõude seoses asjaoluga, et Viru Vangla edastas 04.09.2009 vaide Viru Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 1.1-1/193 peale Justiitsministeeriumile vaide edastamise tähtaega rikkudes 17.12.
- Vastustaja võtab omaks, et vaide tagastamine toimus viivitusega, kuid tegemist ei olnud tahtliku J. R vaide kinni hoidmisega ning kaebajal oli võimalus pöörduda kohe kohtusse, kui ilmnes, et vangla ei ole vaiet tähtaegselt menetlenud. Kaebajale ei ole mittevaralist kahju vangla tegevusega tekitatud ega ka tekkinud. Kirjeldatut ei ole aga kuidagi võimalik käsitleda kaebaja niisuguse kohtlemisena, mis võimaldaks saada mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel ja seetõttu on vastav nõue ilmselgelt perspektiivitu. Preventiivne eesmärk on kohane ainult siis, kui see aitab kaebaja konkreetsete õiguste edasise rikkumise vältimisele reaalselt kaasa ja pelgalt teoreetiline võimalus, et tema õigusi rikkuv toiming võib kunagi korduda, ei ole piisav. J. R veelkordne 09.11.2010 taotlus koopiate saamiseks kõigist kaebaja poolt esitatud halduskaebustest ei kuulu rahuldamisele, kuna halduskohus ei pea võimalikuks rahuldada taotlust koopiate tasuta väljastamiseks. Kohus osutab RLS § 57 lg-le 2, mille kohaselt 6 kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu viis krooni iga lehekülje eest. Kohtu hinnangul tuleb taotluse rahuldamata jätmisel pidada oluliseks ka asjaolu, et kaebajal on tema taotluse alusel olnud võimalik kaebuse menetluses toimikutega ja kõigi selles olevate dokumentidega tutvuda (lk 67 jj). Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Kohtuotsus jõustus 21.07.
- a Tartu Ringkonnakohtu 28.06.
- a määrusega nr 3-102163, millega tagastati apellatsioonkaebus. Riina Klemberg Kohtuistungisekretär 7