3-11-1240 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2011.a, Tallinn Haldusasja number 3-11-1240 Haldusasi J. J. kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks maksma toetust perekonnaliikme surma korral Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus J. J.-le. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- J. J. esitas 22.03.2011.a Maksu- ja Tolliametile (MTA) avalduse kollektiivlepingu punkti 16.3 alusel toetuse saamiseks seoses oma isa J. J. surmaga. MTA leidis 19.05.2011.a vastuses avaldusele, et toetus ei kuulu väljamaksmisele järgmistel põhjendustel. Maksu- ja tolliametnike ametiühingu (MTAÜ) esimehe selgituste kohaselt on kollektiivlepingus sätestatud toetus perekonnaliikme surma korral mõeldud eelkõige matusekulude hüvitamiseks, mistõttu tööandja maksab töötajale kollektiivlepingus nimetatud lähedase isiku surmaga seoses toetust matuste korraldamiseks üldjuhul koheselt peale asetleidnud sündmust ja lähtub kulude hüvitamisel taotluse esitamise mõistlikust ajast. J. J. ei ole ise kandnud kulutusi ning avaldus ei ole esitatud mõistliku aja jooksul (1 aasta ja 4 kuud hiljem).
- J. J. esitas 19.05.2011.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA keeldumise seadusevastaseks tunnistamiseks ja MTA-le ettekirjutuse tegemiseks sooritamata toimingu sooritamiseks (toetuse maksmiseks).
- Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p-i 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
- Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuleb HKMS § 11 lg 31 p 5 sisustada lähtudes HKMS §-st
- Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda (Riigikohtu 15.05.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08, p-d 14-15; 08.09.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-08, p 13; 11.09.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-34-08, p 9; 30.10.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-45-08, p 11; 23.10.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-53-08, p 8). Samas on Riigikohus 22.06.2010.a määruses haldusasjas nr 3-3-1-20-10 eelpool nimetatud tõlgendust muutnud ja HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala laiendanud. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.09.2007.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu üldkogu 17.03.2003.a otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 28). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.
- Kaebusega taotletakse, et kohus teeks MTA-le ettekirjutuse maksta kaebajale MTA ja MTAÜ vahel 27.01.2011.a sõlmitud kollektiivlepingu nr 1.1-2/45 punkti 16.3 alusel toetust seoses kaebaja isa J. J. surmaga. Kollektiivlepingu punkt 16.2 näeb ette, et tööandja maksab rahaliste vahendite olemasolul kõikidele teenistujatele ühesuguse põhimõtte alusel ühekordset toetust teenistuja poolt esitatud kirjaliku avalduse alusel seoses perekonnaliikme surmaga. Perekonnaliikme (ema, isa, abikaasa/erandjuhtumil faktiline abikaasa, laps) surma korral lisatakse avaldusele surmatunnistuse koopia või muu isiku surma tõendav dokument. Punkti 16.3 kohaselt on lepingu punktis 16.2 makstava toetuse suuruseks 320 eurot. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, millise põhimõtte alusel toimub eelnimetatud toetuse maksmine. Lepingu tekstist toetuse maksmise tingimused ei nähtu.
- Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on oluline see, kuidas mõistavad vaidlusalust lepingut lepingupooled ise. Kuivõrd kaebaja ei ole lepingupooleks, siis tema seisukoht ei oma siinkohal tähtsust. MTA on seisukohal, et tööandja maksab töötajale kollektiivlepingus nimetatud lähedase isiku surmaga seoses toetust matuste korraldamiseks ning üldjuhul koheselt peale asetleidnud sündmust ja lähtub kulude hüvitamisel taotluse esitamise mõistlikust ajast (tl 9). MTAÜ on seisukohal, et kollektiivlepingu punktis 16.3 ettenähtud toetus on „mõeldud isikule, kes kandis reaalselt matusekulusid, mitte lihtsalt sugulane olemise eest /…/ Äärmisel juhul tuleks /…/ kõne alla matusekulude hüvitamine otse isikule, kes kandis matusekulusid tema taotluse alusel“ (tl 35 pöördel). Ka MTA sotsiaalsete motivaatorite tabelist nähtuvalt makstakse just nimelt matusetoetust (tl 38). Seega mõistavad kollektiivlepingu pooled, et lepingu punktis 16.3 märgitud toetuse sisuks ei ole toetus perekonnaliikme surma korral, vaid tegemist on toetusega matusekulude kandmisel.
- Eeltoodust lähtuvalt ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, millest tulenevalt on tal õigus nõuda kollektiivlepingu punktis 16.3 märgitud toetust pelgalt selle eest, et tema isa on surnud, sõltumata surmast teadasaamise ja taotluse esitamise ajast ning sellest, kas isik ise on kandnud matusega seoses mingisuguseid kulutusi või mitte. Kaebaja pole väitnud ning toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kandnud seoses isa surmaga matusekulusid. Seetõttu on käesolev kaebus ilmselgelt perspektiivitu ning tuleb lähtuvalt HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebajale tagastada. Indrek Paukštys Kohtunik