TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2874 Otsuse kuupäev 17.03.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. S kaebus Viru Vangla 16.09.2010 käskkirja nr 6-3/2001-D tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 02.03.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A. S Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o 17.03.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla 16.09.2010.a käskkirjaga nr 6-3/2001-D karistati vahistatu A. S distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest 7 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud A. S 22.08.2010.a. kella 08:20 paiku hommikusel loendusel vanglateenistuse ametniku poolt antud seaduslikule korraldusele tõusta püsti ja öelda oma nimi. A. S esitas 21.09.2010 Viru Vanglale vaide, milles palus Viru Vangla 16.09.2010.a käskkirja nr 6.-3/2001-D tühistamist. Viru Vangla vaiet tähtaegselt ei lahendanud. 07.12.2010 vaideotsusega nr 6-12/696-3 jäeti vaie rahuldamata. 04.11.2010 saabus Tartu Halduskohtusse A. S’i kaebus Viru Vangla 16.09.2010.a käskkirja nr 6-3/2001-D tühistamise nõudes. Kaebuse põhjenduste kohaselt karistas vangla A. S’i ebaõiglaselt kartserikaristusega, kuna hommikuse loenduse ajal sisenenud vanglaametnik ei tutvustanud ennast ning sellega on valvur rikkunud VangS § 41 (alandas kaebaja väärikust) ja EV põhiseaduse § 17 (teotas ta au ja head nime). 02.03.2011 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et tal on EV põhiseaduse järgi õigus keelduda oma nime ütlemast ja püsti tõusmast. Kaebaja väidab, et vangla sisekorraeeskirjad talle ei kehti. Kaebaja jääb oma kaebuse juurde ja palub tühistada Viru Vangla 16.09.2010.a käskkiri nr 63/2001-D. Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et A. S’i kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebuse esitajale A. S’ile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on võimaldatud anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kaebaja selgitab, et 22.08.2010 hommikul tuli valvur, ei esitlenud ennast ja hakkas kallale kippuma tema aule ja heale nimele, et ta püsti tõuseks. Sellega valvur rikkus VangS § 41 (alandas ta väärikust) ja põhiseaduse § 17 (teotas ta au ja head nime). Oma 21.09.2010 esitatud vaides on A. S selgitanud, et valvur nõudis, et ta nimetaks oma nime, tõuseks püsti ja paneks käed selja taha. Tema seda ei teinud ja ei hakka kunagi tegema, sest ei tunnista õigusvastaseid eeskirju. Vastustaja märgib, et kinni peetavatel isikutel on kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Seaduslik korraldus loenduseks tõusta ja öelda oma nimi ei alanda kuidagi kinnipeetava inimväärikust ega teota tema au ja head nime. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS A. Si karistati selle eest, et ta ei täitnud vanglaametniku korraldust tõusta püsti ja öelda oma nimi. Sellega rikkus A. S VangS § 67 p-i 1 (julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele) ja Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1. (kinni peetav isik on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele). Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametnike korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on A. S vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Põhjendatult on viidatud ka Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1. rikkumisele. Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt oli kinnipeetaval kohustus alluda vanglaametniku korraldusele sõltumata sellest, kas A. Si arvates oli see õiguspärane, st Viru Vangla kodukorraga kooskõlas, või mitte. Nagu märgitud, ei saanud korraldust HMS § 63 lg 2 alusel ilmselgelt tühiseks pidada. A. S väited, et tal on EV põhiseaduse järgi õigus keelduda oma nime ütlemast ja püsti tõusmast, ning et nime ütlemine on talle alandav, ei muuda korraldust püsti tõusmiseks ja nime ütlemiseks õigusvastaseks. Tartu Halduskohus märgib, et asjassepuutumatud on kaebaja väited põhiseaduse sätete rikkumise osas. 2 Kaebaja oli distsiplinaarsüüteo toimepanemise ajal vahistatu ja seega oli tal kohustus alluda vangistusseaduses, Viru Vangla kodukorras ja teistes asjakohastes õigusaktides sätestatud regulatsioonile. Viru Vangla kodukord oli kehtiv õigusakt, mis oli järgimiseks kohustuslik. Asja materjalidest ei nähtu ka, et distsiplinaarkaristuse määramisel oleks esinenud menetluslikke rikkumisi. Määratud karistust ei ole alust pidada ka ebaproportsionaalseks. Kuna distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane, siis selle tühistamiseks puudub alus. Ülle Polluks (digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik Kohtuotsus jõustus 15.06.2011. a Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2011. a määrusega nr 3-102874, millega tagastati apellatsioonkaebus. Riina Klemberg Kohtuistungisekretär 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.