3-10-451/44

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-451 Otsuse kuupäev 30.juuni 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.juuni 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla, esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Rahuldada kaebus osaliselt.
2. Tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming toiduainete säilitamiseks vajalike tingimuste mittekasutamine. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so arvates 30.06.
3. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 29.augustil 2009 (aktis 28.august 2009) koostati Viru Vanglas esemete leidmise akt Jaak Reinomäele pisipakis saadetud asjade kohta. 30.augustil 2009 paigutati J. Reinomägi kartserisse, milles viibis kuni 18.oktoober
4. 07.septembril 2009 esitas J. Reinomägi vaide selle kohta, et Viru Vangla ei väljastanud talle maksikirjaga saabunud toiduaineid. 28.detsembril 2009 Viru Vangla direktor tagastas J. Reinomäele tema vaide, kuna J. Reinomägi ei kõrvaldanud vaides esinevaid puudusi vangla poolt antud tähtajaks. 1 17.detsembril 2009 esitas J. Reinomägi Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingu, (maksikirjaga saabunud esemete mittekätteandmine) õigusvastaseks tunnistamiseks. Tartu Halduskohus jättis 05.mai 2010 otsusega kaebuse rahuldamata.
5. novembril 2010 tegi Tartu Ringkonnakohus otsuse, millega tühistas Tartu Halduskohtu 05.mai 2010 otsuse. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on jätnud J. Reinomägi vaidemenetluse läbiviimisega viivitamise osas seisukoha võtmata ja asi saadeti halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus pidas otstarbekaks mitte ise teha lõplikku otsust ka küsimuses, kas toiduainete isiklike asjade lattu paigutamine kartserilaos asuva külmkapi asemel oli õiguspärane. Kaebuse põhjendused Kaebaja märgib, et 29.08.2009 saabus talle vanglas lubatud maksikiri, milles olid toiduained. Kaebaja juuresolekul avati maksikirjad, millest võeti ära toiduained ja edastati kontrolli. Kaebaja leiab, et toiduainete kontrolli saatmise akti koostamisel ei järgitud VSKE § 72 lg 2 nõudeid. 04.09.2009 pidi ta andma allkirja, et on toiduained kätte saanud, kui neid kätte ei antud, vaid paigutati lattu. Lattu paigutades ei arvestanud vangla ametnikud sellega, et hilisemal kättesaamisel ei ole toiduained enam kõlblikud. Kaebuse esitaja leiab, et kuna kartseris viibival isikule ei ole kehtestatud piirangut kirjades saabuvate asjade kätteandmise osas, oleks vangla pidanud toiduained talle 7 päeva jooksul, alates toiduainete saabumisest, kätte andma, mitte paigutama lattu. Kartsast väljudes oli osa toiduaineid riknenud ja osadel oli möödunud realiseerimisaeg. Kaebuse esitaja leiab, et vangla on rikkunud tema õigusi saada maksikirjaga saabunud asjad kätte selleks ettenähtud aja jooksul ning palub tuvastada kohtul vangla toimingu õigusvastasus. Samuti palub Jaak Reinomägi tuvastada, et vangla rikkus tema õigusi seoses vaide esitamisega. Kaebaja esitas vaide 07.09.
6. Alles 11.12.2009 anti talle 10 päeva aega vaides puuduste kõrvaldamiseks ja taotluse selgelt väljendamiseks. Kaebaja leiab, et kui vangla oleks talle andnud tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks õigeaegselt (VangS § 11 lg 7), poleks tema toiduained riknenud. Kaebaja oleks esitanud selgelt väljendatud taotluse toiduainete kätteandmise suhtes ja vaidele positiivse lahendi saamise korral oleks ta saanud saadetud toiduaineid tarbida kas või söögikordade ajal kartseris. Kaebuse esitaja leiab, et vangla on käitunud õigusvastaselt ja tema õigusi rikkuvalt. Põhjendatud huvi kaebuse esitamisel õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb selles, et vältida edaspidiseid võimalikke rikkumisi vangla poolt ja tuvastatule tuginedes esitada vanglale vastavalt kahjunõue. Vastustaja vastuväited Vastustaja Viru Vangla on seisukohal, et vangla ei ole kaebaja õigusi rikkunud ning et vanglal oli õigus paigutada kinnipeetav J. Reinomägile 29.08.2009 maksikirjaga saabunud toiduained peale kontrolli lattu kaebaja isiklike asjade juurde. Vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 ei näe ette, et kinnipeetaval võivad kartserikambris kaasas olla toiduained, mistõttu ei olnud vanglal võimalik kaebajale kartserikambrisse väljastada temale saabunud toiduaineid. Ka toiduainete vangla kauplusest ostmisel peavad kinnipeetavad arvestama, et kartseris viibides neid tarbida ei saa ning ka sel juhul võivad toiduained rikneda. 2 Tulenevalt Riigikohtu 25.06.2009 lahendiga nr 3-4-1-3-09, millega tunnistati justiitsministri
7. novembri
8. aasta määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" § 461 ja § 50 lõike 3 esimene lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, tekkis vanglates olukord, kus kinnipeetavatele saadeti arvukalt erinevaid esemeid, sh ka toiduaineid. Kuna vanglad ei olnud arvestanud sellise võimalusega, ei olnud vanglatel vajalikke säilitamistingimusi saadetud toiduainete jaoks. Selliseid tingimusi ei olnud ka Viru Vanglal. Samuti ei olnud vanglal piisavat inimressurssi, et anda kirjaga saadetud toiduained kinnipeetavatele üle koheselt, kuna enne kätte andmist oli vaja toiduaineid kontrollida. Kohustust kirja koheselt kätte andmiseks ei tulenenud ka VSkE-st, mis sätestas § 50 Ig-s 1, et kiri tuleb edastada selle saabumisest seitsme tööpäeva jooksul. Seetõttu ei saanud välistada kirjaga saadetud toiduainete riknemist kirja kätte andmiseks ettenähtud seitsme tööpäeva jooksul ning toiduainete saatjad pidid arvestama, et toiduained ei pruugi säilida. Kaebajale saabusid toiduained 29.08.2009 ning kuna vanglal ei olnud saabunud toiduainete suuri koguseid arvestades, tingimusi toiduainete kontrolli ajaks kõiki toiduaineid külmkappi paigutada, siis juba 04.09.2009 võisid määrdekreemid, küüslauguvõie ning vorst olla riknenud. Riknemist ei saanud välistada ka toiduainete postiga liikumise ajal. Posti liikumine võtab paar päeva aega ning määrdekreemid, võie ja vorst võisid juba siis rikneda. Seetõttu on ka Eesti Posti tüüptingimustes punktis 3.1.1 sätestatud, et posti teel ei tohi saata „kiiresti riknevaid toiduaineid". Vastustaja leiab, et määrdekreemid, võie ja vorst kuuluvad kiiresti riknevate toiduainete hulka, mistõttu ei oleks pidanud neid kaebajale posti teel saatma ning vangla ei saanudki kiiresti riknevate toiduainete säilimist tagada. Eelnevast tulenevalt leiab vastustaja, et ei oma tähtsust, kas vangla paigutas J. Reinomägi'le saabunud toiduained kartserilaos külmkappi või mitte, sest toiduaineid võisid selleks ajaks juba riknenud olla. HMS ei sätesta tähtaega, millal haldusorgan peab isikut vaides esinevatest puudustest teavitama, kuid vastustaja möönab, et vangla oleks pidanud kaebajale andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks varem kui kolm kuud pärast vaide esitamist. Tähtaja andmine kolm kuud pärast vaide esitamist oli tingitud kinnipeetavate pöördumiste suurest arvust ning vangla ei jõudnud kinnipeetavate vaideid tähtaegselt menetleda. Samas leiab vastustaja, et isegi kui vangla viivitas kaebaja vaide menetlemisel, ei ole alust vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Vastustaja leiab, et vaidemenetlusega viivitamine ei olnud kaebaja toiduainete riknemise põhjuseks. Kaebajal ei olnud takistust kohe esitada selgelt väljendatud taotlust, et ta soovib toiduaineid kartseris viibides tarbida. J. Reinomägi on esitanud hulganisti vaideid ning tegemist on isikuga, kes pidi olema väga hästi teadlik vaidele esitatavatest nõuetest. Samuti isegi juhul kui vangla oleks kohe andnud J. Reinomägi'le tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning kaebaja oleks esitanud taotluse tarbida toiduaineid kartseris viibides, ei oleks see tähendanud, et kaebaja vaie oleks rahuldatud ning toiduained kartserikambrisse väljastatud. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et kaebajale varem puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel ei oleks kaebaja soovitud eesmärki saavutanud ega välistanud toiduainete riknemist. Põhjuslik seos kaebaja vaide menetlemise ning toiduainete riknemise vahel puudub, mistõttu kahjunõue vaidemenetlusega viivitamisest tulenevalt oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtu põhjendused ja otsus 3 Tartu Ringkonnakohus saatis halduskohtule J.Reinomäe kaebuse uueks läbivaatamiseks vaidemenetlusega viivitamise osas (I) ning küsimuses, kas toiduainete isiklikku lattu paigutamine kartserilaos asuva külmkapi asemel (II) oli õiguspärane. I J.Reinomägi märgib kaebuses, et ta esitas vaide maksikirjast äravõetud toiduainete kambrisse andmata jätmisele 7.septembril 2009, kuid tähtaeg vaides olnud puuduste kõrvaldamiseks anti alles 9.detsembril
9. Kaebaja leiab, et kui tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oleks antud tähtaegselt, ei oleks talle saadetud toiduained riknenud, ta oleks saanud taotleda toiduainete kätteandmist ja oleks saanud toiduaineid kartseris tarbida. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg 1 kohaselt lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt, kui vaiet on vajalik täiendavalt uurida, võib vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra, millest tuleb vaide esitajat teavitada. Kui vaie ei vasta HMS §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 78). J.Reinomägi esitas Viru Vanglale vaide 7.septembril 2009, vaie jäeti käiguta 9.detsembril 2009, so kolm kuud vaide esitamisest hiljem. Kohus on seisukohal, et kuigi seaduses ei ole selgelt märgitud, millise aja jooksul tuleb vaide esitajat teavitada vaides esinevatest puudustest, mis ei võimalda vaiet lahendada, saab HMS § 84 lg 1 ja lg 2 järeldada, et vaide esitajat tuleb vaides olevatest puudustest teavitada vaide lahendamiseks ettenähtud aja jooksul. Kuna selle aja jooksul tuleb vaie lahendada, siis järeldub, et selle aja jooksul peab olema ka selge, kas vaie tuleb jätta käiguta või mitte. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et vastustaja viivitas kaebajat vaides olevatest puudustest teavitamisega õigusvastaselt. Samas nõustub kohus vastustajaga selles, et vaatamata vaide lahendamise viivitamisega, puudub alus vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna kaebajal puudub selleks põhjendatud huvi. J.Reinomägi on tuvastuskaebuse esitamisel märkinud preventiivse huvi ning soovi esitada tulevikus vangla vastu kahjunõue. Kaebust halduskohtusse, kaasa arvatud tuvastuskaebust saab isik esitada enda õiguste kaitseks, mitte üldiselt. Kaebaja on märkinud, et õigusvastasuse tuvastamisega soovib ta edaspidiselt vältida võimalikke rikkumisi vangla poolt. Kuna J.Reinomägi on vanglast vabanenud, puudub kaebajal vaidemenetlusega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Edaspidise kahju nõude esitamise osas on J.Reinomägi välja toonud, et kui vangla oleks varem vaide puudustest teavitanud, oleks ta ehk vaides selgelt väljendanud soovi toiduainete väljastamiseks ja ta oleks saanud neid kartseris tarbida. Kohus leiab, et puudub seos vaide lahendamise aja ja toiduainete riknemise vahel. Kohus nõustub vastustajaga, et ka juhul, kui vastustaja oleks kaebajale andnud koheselt tähtaja vaides olevate puuduste kõrvaldamiseks, ning kaebaja oleks esitanud taotluse toiduainete kartserisse saamiseks, ei oleks see kaasa toonud toiduainete karterisse lubamise. Toiduainete kartserisse lubamine on keelatud, sõltumata, kas toiduained on kinnipeetava poolt vangla kauplusest ostetud või saadud kirja teel. Samas oli kaebajal võimalus esitada 4 toiduainete kartserisse andmiseks taotlust ka sõltumata vaide esitamisest ja selle lahendamise käigust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J.Reinomäe kaebuse Viru Vangla toimingu – vaidemenetluse läbiviimisega viivitamine, õigusvastaseks tunnistamata. II Kaebajale saabus maksikiri toiduainetega vanglasse
10. augustil
11. 30.augustil 2009 paigutati J.Reinomägi kartserisse ning kirjaga saadetud toiduained paigutati lattu. Küsimus on tekkinud selles, kas pärast toiduainete J.Reinomäele kätte andmata jätmist, mis oli seaduslik, võis vastustaja toimida nendega õigusvastaselt. VangS § 651 lg 2 sätestab, et kartserisse paigutamisel antakse kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad hoiule ning tagastatakse pärast kartserist vabastamist. Seega peaks vangla poolt hoiule võetud esemed tagastatama kinnipeetavale võimalikult samas seisus, milles nad olid hoiule võtmise ajal. Seega tuleb riknevad asjad, milleks on ka toiduained, panna hoiule nende säilitamiseks vajalikesse tingimustesse, so külmkappi. Nähtuvalt vastustaja selgitustest, on külmkapid osakondades, kus kinnipeetavad saavad ise soovi korral külmkappi kasutada ning kartserilaos, kus hoitakse nende kinnipeetavate toiduaineid, kes on kartseris. Seega tuli kaebajale saadetud toiduained tema kartseris viibimise ajaks panna kartserilaos olevasse külmkappi. Vastustaja ei ole aga kohtule tõendanud, et vaidlusalused toiduained oleks karterilaos olevasse külmkappi paigutatud. Vangla esindaja seletuse kohaselt puuduvad vanglal tõendid, kuhu J.Reinomäe toiduained pandi. 15.aprilli 2010 kohtuistungi protokollis olevatest nii kaebaja kui vastustaja esindaja seletustest saab järeldada, et toiduained olid küll laos, kuid mitte külmkapis. Esemete leidmise aktidel (tlk.19,20) on kaebaja 04.septembril 2009 omakäeliselt märkinud, et asjad on kartsaruumes tema asjade juurde pandud, kõik asjad olemas. Seega saab väita, et toiduained paigutati kartserilattu kaebaja asjade juurde, mitte aga isiklike asjade lattu. Et toiduained oleks pandud isiklike asjade lattu, mitte kartserilattu, ei nähtu ka halduskohtu 15.aprilli 2010 istungi protokollist ega ka ringkohtuistungi protokollist. Kuna J.Reinomägi 14.juuni 2011 istungist osa ei võtnud, puudus kohtul võimalus antud asjaolu täpsustada. Kohus on seisukohal, et kaebajale maksikirjaga saadetud toiduainete külmkappi mittepaigutamine tuleb tunnistada õigusvastaseks. Loogiline on, et külmkapp kartserilattu ongi paigutatud riknevate asjade hoidmiseks. Seega oli vastustajal võimalik ka kaebajalt äravõetud toiduaineid külmkappi hoiule panna. Nagu eespool märgitud, järeldub 15.aprilli 2010 halduskohtu istungi protokollist, et kaebaja toiduaineid ei paigutatud külmkappi. Asjaolu, et sel perioodil saadeti kinnipeetavatele arvukalt erinevaid esemeid, sealhulgas ka toiduaineid, oli vastustaja kohustatud kasutama kiiresti riknevate asjade säilitamiseks olemasolevaid ja vajalikke tingimusi, antud juhul külmkappi. Seda, kas ka külmkappi paigutamisel oleks vaidlusalused toiduained riknenud, ei ole antud ajal enam võimalik kindlaks teha. Kuid pole ka välistatud, et see oleks säilitanud nende kõlblikkuse. Seetõttu ei jaga kohus vastustaja seisukohta, et ei oma tähtsust, kas vangla paigutas J.Reinomäele saabunud toiduained külmkappi või mitte. Samas kauba realiseerimisaeg saabus sõltumata sellest, kus toiduained asusid. Kohus on seisukohal, et ka toiduainete kätteandmata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks preventiivsel eesmärgil puudub kaebajal põhjendatud huvi samadel alustel, mida kohus välja 5 tõi välja vaide lahendamisega viivitamise puhul. Hilisemat kahju hüvitamise nõude esitamist põhjendatud huvina kohus aktsepteerib. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus J.Reinomäe kaebuse osaliselt. Kohus tunnistab õigusvastaseks Viru Vangla toimingu – toiduainete säilitamiseks vajalike tingimuste mittekasutamine. Ülejäänud osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Eda Muts kohtunik 6