TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-389 Otsuse kuupäev 28.06.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Valdo Mitrovskise kaebus Tartu Vangla 16.12.2010 käskkirja nr 1-4/2885 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 07.06.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Valdo Mitrovskis Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused Tartu Vangla 16.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2885 määrati Valdo Mitrovskisele vangistusseaduse § 67 p 1 sätestatud nõude süülise rikkumise eest distsiplinaarkaritus 5 ööpäeva kartserisse paigutamist kuuekuulise katseajaga. V. Mitrovskis esitas nimetatud käskkirja peale 30.12.2010 vaide, milles taotles käskkirja tühistamist. Tartu Vangla direktori 25.01.2011 vaideotsusega nr E5 659-1 jäeti V. Mitrovskise vaie rahuldamata. 15.02.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Valdo Mitrovskise kaebus. Kaebuse esitaja palub Tartu Vangla 16.12.2010 käskkirja nr 1-4/2885 tühistada. Kaebaja möönab, et allumiskohustuste rikkumine on raske üleastumine, mis raskendab distsipliini tagamist vanglas ja seeläbi ohustab vangla julgeolekut. Samas leiab kaebaja, et tema puhul ei olnud tegemist raske üleastumisega, mis raskendab distsipliini tagamist vanglas ja tema käitumine ei ohustanud vangla julgeolekut. Kaebuse esitaja selgitab, et 03.12.2010 läks ta Tartu Vangla spordisaali, kus asusid virnas kokkupandud moodulmatid. Kaebuse esitaja võttis matte, et kasutada neid võimlemisel ja oleks nad pärast tagasi pannud. Kaebaja tegi mattidel kukerpalle, hüppas saltosid tagurpidi jne. Vangla väidab 25.01.2011 vaideotsuses nr E5 659-1, et võimlemisel kasutatavad abivahendid võivad matte rikkuda ning nende kasutamine sihtotstarbeliselt ei ole vanglal võimalik. Kaebuse esitaja nõustub, et kui võimelda abivahendite abil, siis see võib rikkuda moodulmatte, kuid kaebuse esitaja abivahenditeks olid tema käed ja jalad, seega ei saanud ta rikkuda moodulmatte nagu väidab vangla. Kaebuse esitaja esitas vaide, kuna ta ei olnud nõus talle määratud distsiplinaarkaristusega. Vaides kaebuse esitaja selgitas, et vangla kodukorra punkt 12.3.2 näeb ette, et ta võib kasutada kõiki spordivahendeid eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult, seega oli tal õigus kasutada spordihoones kõiki spordivahendeid, kuna moodulmatid on ka spordivahendid. Tartu Vangla kodukorra punkt 12.3.4 kohustab kasutama kõiki spordivahendeid sellepärast, et Tartu Vangla ei vastuta spordihoones saadud vigastuste, traumade ja muude tervisekahjustuste eest, mis tulenevad ohutusreeglite mittetäitmisest. Seega kui kaebuse esitaja oleks võimelnud ilma mattideta ja ei oleks täitnud ohutusreegleid, siis oleks ta tekitanud endale vigastusi, traumasid, mille eest vangla ei oleks vastutanud. Kaebuse esitaja märgib, et on tutvunud spordihoone külastamise reeglitega ehk vangla kodukorraga ning täitis kodukorras ettenähtud punkte12.3.1, 12.3.2, 12.3.3 ja 12.3.
- Ta ei ohustanud oma sporditegevusega ennast, teisi kinnipeetavaid ega julgeolekut, et tal keelati kasutada spordisaalis olevaid matte eesmärgipäraselt ning heaperemehelikult. Samuti viidi kaebuse esitaja spordisaalist minema ja lisaks sai ta karistuse 5 ööpäev kartserit tingimisi. Kaebuse esitajale jäi arusaamatuks korraldus matid kokku panna, kui kodukorra punkt näeb ette, et võib kasutada spordivahendeid. Kaebaja arvates ei olnud talle antud korraldus seaduslik. Kui lugeda Tartu Vangla direktori poolt välja antud 01.03.07 käskkirja nr 1-3/17, siis on selline käskkiri täitmiseks ka vanglaametnikele, et vanglaametnikud täidaksid vanglaalaseid seadusi, mis on direktori poolt välja antud. Seega rikkus vanglaametnik vangla direktori poolt välja antud kodukorda, et ei lasknud spordisaalis tegeleda spordivahenditega (moodulmattidega) sportimisega. Tartu vangla kodukorra p 12.3.2 ei ole muudetud, ei ole tähtis ka see, kas moodulmatid olid mõeldud vanglaametnikele või mitte, kuna moodulmatid asusid spordisaalis. Kaebuse esitaja on ka varem neid moodulmatte kasutanud ning sellega ei ole probleeme olnud. Probleem tekkis sellest, et kaebuse esitaja kasutas kaheksat moodulmatti, teised kinnipeetavad kasutasid ühte, kahte moodulmatti. Matid on olnud spordisaalis alates sügisest, vangla oleks pidanud matid spordisaalist ära viima, vaideotsuses toodud väide, et matte ei olnud kuhugi paigutada, on ennastõigustav väide, asi oli lihtsalt selles, et vanglaametnikud ei viitsinud pärast trenni matte ära viia selleks ettenähtud ruumi. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et Valdo Mitrovskise kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vangistusseaduse § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. V.Mitrovskise distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 03.12.2010 kella 08.55 ajal ei allunud ta spordisaalis viibides vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele panna kokku kaebaja poolt laiali laotatud moodulmatid, mille kasutamine ei olnud kinnipeetavatele ette nähtud. V. Mitrovskis esitas nimetatud käskkirja peale 30.12.2010 vaide, milles taotles käskkirja tühistamist. Vaides V.Mitrovskis ei eita vanglaametniku antud korraldustele mitteallumist vaid õigustab mattide kasutamist. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et V.Mitrovskist ei karistatud distsiplinaarkorras mitte mattide kasutamise, vaid vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. 2 Tartu Vangla direktori 25.01.2011 vaideotsusega nr E5 659-1 jäeti V.Mitrovskise vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on V.Mitrovskise distsiplinaarüleastumine ja süü selle toimepanemises tõendatud, V.Mitrovskis on ise teo toimepanemist, ehk siis vanglaametniku korraldustele mitteallumist tunnistanud, seega oli tema distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane ning käskkirja tühistamiseks puudub alus. Tartu Vangla jääb vaideotsuses toodud selgituste ning põhjenduste juurde. Halduskohtusse esitatud kaebuse kohta lisab vangla järgmist. Kuna kaebaja on viidanud oma distsiplinaarüleastumise õigustamiseks Tartu Halduskohtu 17.04.2009.a otsusele nr 3-09-469, milles halduskohus märkis, et: “Vanglaametniku korraldusele mitteallunud kinnipeetav ei rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust“, peab vastustaja vajalikuks märkida, et nimetatud otsusesse on Tartu Halduskohtu 30.12.2009 määrusega 3-09-469 tehtud ilmse ebatäpsuse parandus ning tsiteeritud lauset muudeti järgnevalt: „Vanglaametniku korraldusele mitteallunud kinnipeetav on rikkunud VangS § 67 p -1 sätestatud allumiskohustust“. Kaebaja poolt enda distsipliinirikkumise õigustamiseks antud hinnang, et tema poolt toimepandud tegu ei olnud raske üleastumine ega ohustanud seeläbi vangla julgeolekut, on väär. Igasugune kinnipeetava poolt vanglateenistuse ametniku poolt antud seadusliku korralduse täitmata jätmine on raske üleastumine ning kujutab endast julgeolekuohtu vanglale. Vangs § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangistuse sisuks on isikult vabaduse võtmine ning tema allutamine teatud ajaks VangS
- ja
- peatükist tulenevatele piirangutele. Õiguskuulekale käitumisele suunamine hõlmab endas kinnipeetava kohustust järgida vanglas kehtestatud distsipliini, mis on kui raamistik kinnipeetava suunamisel ning mida tuleb pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks. Ka Riigikohus on oma 01.03.2008 otsuses nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühistus on ilmselge. Kinnipeetava teistsugune arusaam ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisuoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus jätab V. Mitrovskise kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla 16.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2885 karistati Valdo Mitrovskist vangistusseaduse § 67 p 1 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. V. Mitrovskise distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 03.12.2010 kella 08.55 ajal ei allunud ta spordisaalis viibides vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele panna kokku kaebaja poolt laiali laotatud moodulmatid, mille kasutamine ei olnud kinnipeetavatele ette nähtud. Vangistusseaduse § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Valdo Mitrovskise väited moodulmattide kasutamise õiguse õigusvastase piiramise kohta ei ole asjakohased. Teda ei karistatud mitte moodulmattide kasutamise eest, vaid vanglaametniku 3 korraldusele allumatuse eest. Vanglaametniku korraldusele mitteallunud kinnipeetav rikkus VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Allumiskohustuse rikkumine on kohtu veendumusel raske üleastumine, mis raskendab distsipliini tagamist vanglas ja seeläbi ohustab vangla julgeolekut.
- märtsi 2007.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Karistusmeetme valikul on vangla põhjendatult lähtunud sellest, et käskkirja andmise ajal oli V. Mitrovskisel 33 kehtivat distsiplinaarkaristust, nendest 20 vanglaamametnike korraldustele allumatuse eest. Kohus leiab, et Valdo Mitrovskise karistamine distsiplinaarkorras oli õiguspärane ning karistus vastab üleastumise raskusele. Mai Saunanen kohtunik 4