Obsah (10)

§ 162§ 436§ 230§ 283§ 348§ 53§ 55§ 237§ 351§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-08-80573 T

§ 162lg 1, 2 alusel hageja kanda.

Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel sõlmitud järelmaksu lepingule nr 685 võimalik kohaldada liisingulepingu (VÕS § 361) kohta käivaid sätteid, kuivõrd kostja oli lepingus kajastuva sõiduki omanik, mitte liisinguandja. Lepingust tulenevalt oli hagejal kohustus tasuda vastavalt maksegraafikule igakuiseid osamakseid ning kostjal lasus kohustus anda sõiduk laenuperioodiks hageja valdusesse ja laenuperioodi lõppedes sõiduki omandiõiguse hagejale ülemineku võimaldamine.

§ 436

lg 1 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 230

lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väidab, et on tasunud kõik maksegraafikust tulenevad osamaksed, kuid ei ole selle väite tõendamiseks dokumente (nt maksekviitung) esitanud. Hageja on taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt raha saamist tõendavad dokumendid välja. Kostja on õigesti avaldanud, et negatiivse asjaolu tõendamine ei ole võimalik. Kuivõrd hageja rohkem tõendeid esitanud ei ole, oli kohus seisukohal, et hagi ei ole piisavalt tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitatud hagiavalduse täiendused jättis kohus tähelepanuta, kuivõrd need on esitatud hilinenult ning hageja ei ole taotlenud tähtaja pikendamist. Kohus kohaldas asjas 23.10.2009 määrusega kirjalikku menetlust ning andis menetlusosalistele võimaluse taotluste või täienduste esitamiseks hiljemalt 23.11.2009; hageja esitas hagiavalduse täienduse digitaalallkirjade kinnituslehe kohaselt 24.11.2009. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS 3. M. Muinasmaa taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) kohus on rikkunud tõendite kogumisel

§ 230lg 1; § 232 lg 1; § 277 lg 1, 2, 5 ja § 283 lg 2 sätteid.

Asjas oli teada nii vajalike dokumentide asukoht kui ka dokumentide seadusjärgne valdaja. Kohus muutis asjas tõendamiskoormist ja jättis arvestamata hageja poolt 23.10.2009 kohtuistungil esitatud taotluse tunnistada

§ 283

lg 2 alusel seoses kostja poolt dokumentide esitamata jätmisega õigeks hageja väide, et ta on kõik lepingulised kohustused kostja ees täitnud; 2) 04.06.2009 esitas hageja kohtule taotluse kostjalt vara hindamisakti väljanõudmiseks, kuna isikule, kelle kätte hageja oli lähetusse minnes auto hoiule andnud, andis kostja auto äravõtmisel laenulepingu nr 685 lõpetamise akti, mille real tagastushind puudub (tl 62), samas on kostja poolt kohtule esitatud laenulepingu nr 685 lõpetamise akti koopial auto tagastushind käsikirjaliselt märgitud 12 500 krooni (tl 31). Vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi tõendile oli samasuguse auto keskmine turuväärtus sel ajal 24 500 krooni. Kohus on jätnud nii nimetatud tõendi kui üldse enamuse toimikus asuvaid tõendeid hindamata. 3 Kohus on jätnud hinnangu andmata kostja esitatud dokumentidele, millised on hageja 23.09.2009 esitatud taotluse kohaselt koostatud peale laenulepingu lõpetamist kostja lepingust taganemise õigustamiseks. 06.06.2006 teatisel kajastuvad maksmata arvetena arve nr 54333 maksetähtajaga 20.12.2005 summas 2913 krooni ja arve nr 53955 maksetähtajaga 20.11.2005 summas 2913 krooni. Lepingu lisa nr 2 (maksegraafik) kohaselt oli viimase osamakse tasumise aeg 20.11.2005. 23.09.2009 kohtuistungil teatas kostja esindaja, et tasumata on kaks viimast makset. Seega on kostja lisanud võrreldes maksegraafikuga osamaksetele veel ühe osamakse (arve nr 54333, maksetähtaeg 20.12.2005) ning suurendanud ühepoolselt auto müügihinda. Samuti on kostja esitanud viivisearves nr 62308 viivisenõude nimetatud täiendavalt hinnalisandilt summas 5137.08 krooni, mis teeb täiendavaks hinnalisandiks kokku 8050.08 krooni. Kohus nimetatud dokumente hinnanud ei ole; 3) 23.10.2009 kohtuistungi protokoll on puudulik; 4) kohus on jätnud kohaldamata asjakohased võlaõigusseaduse normid. Kohus leidis, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal asja omanik ja seetõttu ei saa lepingule kohaldada VÕS §-s 361 sätestatut. Resolutsioonis juhindub kohus VÕS § 76 lg-st 1, mille järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele. Seega jättis kohus õigussuhte kvalifitseerimata ja asja sisuliselt läbivaatamata.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

1. OÜ Ropka Autopood vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt oli asja lahendamisel oluline tuvastada, kas hageja on tasunud korrektselt sõiduki järelmaksulepingus kokkulepitud osamakseid või mitte. Kohus on õigesti järeldanud, et kuigi hageja on väitnud, et on tasunud kõik maksegraafikust tulenevad osamaksed, ei ole ta selle väite tõendamiseks dokumente esitanud. Kostja on menetluses avaldanud, et juhul kui viimase kahe osamakse tasumine on reaalselt toimunud, siis saab ta vastavad maksmise tõendid asja juurde esitada, kuid arvestades asjaolu, et hageja ei olnud kahte viimast makset teostanud, siis ei olnud kostjal kuidagi võimalik seda negatiivset asjaolu (mittemaksmist) dokumentaalselt tõendada. Varasemad osamaksed oli hageja teostanud ja selles osas ei olnud pooltel vaidlust. Apellatsioon sisaldab mitmeid viiteid kohtuvaidlustele OÜ-ga Malveston, kuid see ei ole käesoleva kaasuse teema. Kostjal puudub teave, et OÜ Malveston oleks võtnud endale ülesande või kohustuse tasuda hageja eest järelmaksulepingut, samuti ei ole OÜ Malveston ka reaalselt kolmanda isikuna lepingut täitnud. Hageja on oma seisukohtades laveeriv ja mõneti lahmiv. Hagiavalduse kohaselt on kostja võtnud tema kodust auto võtmed ja dokumendid ning viinud sõiduki parklast ära. Kohtumenetluse ajal tunnistas hageja aga, et sõiduki osas vormistas lepingu lõpetamise akti tema esindajana elukaaslane ja seda vabatahtlikkuse alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Kuna maakohus ei ole vaidlusalust õigussuhet ega hageja nõude alust kvalifitseerinud ning pooled ei ole saanud vajalikke asjaolusid esitada ega tõendada, siis tuleb asi saata maakohtusse uueks läbivaatamiseks.
3. Apellandi väide, et maakohus rikkus menetlusnorme, on õige. 4 Hageja väitis, et kõik lepingu nr 685 lisas 2 märgitud graafikujärgsed maksed on tasutud. Hageja oma väidet ei tõendanud. Kostja esitas vastuväite, et tasumata on kaks osamakset ja tähtaegsest tasumata jätmisest tuleneva viivituse eest esitatud viivisarve. Kostja esitas oma vastuväite tõendamiseks arved ja kostjale edastatud kirjad. Kostja esitas 4.06.2009 kohtuistungil maakohtule taotluse nõuda kostjalt välja hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu täitmiseks tehtud maksete kohta tõendid ja lepingu lõpetamisega kaasnenud vara hindamise akt ning tõendid, et kostja on hagejat võlgnevusest teavitanud tähitudkirja teel (lk 44). Maakohus tegi määruse ja kohustas kostjat esitama hageja nõutud dokumendid 01.08.
4. 10.06.2009 taandas Tartu Maakohtu esimees asja arutava kohtuniku. 23.09.2009 vaatas asja läbi kohus teises kohtu koosseisus ja määras kostjale uue tähtaja hageja poolt taotletud tõendite esitamiseks. Kostja esitas poolte lepingulise suhtega seotud tõendid ja selgitas kohtuistungil, et kostja jääb kinnituse juurde, et kaks osamakset on tasumata, teised on tasutud, kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et kaks osamakset on tasumata. Seejärel määras maakohus jätkata asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus

§ 348

lg 1, mille kohaselt kohus juhib kohtuistungit ning selgitab välja menetlusosaliste arvamuse tähtsust omavate asjaolude suhtes ja kõrvaldab asja arutamisest kõik, mis ei oma asja lahendamiseks tähendust. Samuti rikkus maakohus

§-st 351 tulenevat asjaolude väljaselgitamise kohustust kohtuistungil. Käesolevas asjas määras maakohus kahel korral kostjale tõendite esitamiseks tähtaja ning kui kostja hageja poolt taotletud tõendeid ei esitanud, siis läks kohus ilma menetluslikku olukorda selgitamata üle kirjalikule menetlusele. Ringkonnakohus märgib, et sellises olukorras oleks maakohus pidanud hagejale selgitama, et kostja vastuväide on õige ning tõendamiskoormis, et hageja on maksed tasunud, lasub hagejal. 7. Apellandi väited kohtuistungi protokolli puuduste kohta jätab ringkonnakohus tähelepanuta.

§ 53lg 2 sätestab protokolliga tutvumise õiguse ja paranduste tegemise tähtaja.

Protokolli paranduste tegemine on menetlusosalise õigus, kui ta seda õigust ei kasuta, siis on vastuväidete esitamine protokolli kantu osas lubatav üksnes

§ 55teise lause kohaselt, st võimalik on esitada protokolli võltsimise vastuväite.

1. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte ja millist materiaalõigusnormi rakendas maakohus hageja nõude menetlemisel. Hageja väitel sõlmis ta kostjaga 10.11.2004 liisinglepingu, kostja vastuväite kohaselt sõlmiti järelmaksuga müügileping. Hageja esitas hagi kahju hüvitamise nõudes. Leping nr 685 sõlmiti 10.11.2004 ning samal päeval anti lepingu lisa nr 1 alusel hagejale üle Volkswagen Golf (lk 13). Lepingu nr 685 lisa nr 2 kohaselt kohustus hageja tasuma makseid alates 10.11.2004 – 20.11.05 kokku summas 43 914 kr (lk 14). Hageja väitel on kõik lepingujärgsed maksed tasutud. Kostja väitel on tasumata kaks osamakset kokku summas 5826 kr ja viivisarve. Poolte vahel sõlmitud lepingu viimase osamakse tähtaeg oli 20.11.
2. Kostja esitatud tõendite kohaselt oli tasumata arve nr 53955 summas 2913, tasumise tähtaeg 20.11.2005 ja arve nr 54333 summas 2913, tasumise tähtaeg 20.12.
3. Kostja ei vaidlusta seda, et kostjale on lepingu alusel tasutud 38 088 kr (43 914-5826). Lepingu p
4. 1 kohaselt leping lõppeb, kui laenuvõtja on nõuetekohaselt ja tingimusteta tasunud kõik vara eest ja varaga seonduvad tasumisele kuuluvad maksed. Lepingu p.13.1 5 kohaselt toimub vara üleminek laenuvõtjale lepingu lõppemisel või lepinguga ettenähtud väljaostumaksete tähtaegsel tasumisel (lk 11). Ringkonnakohtu arvates vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud leping omandireservatsiooniga sõlmitud lepingu tingimustele. VÕS § 233 lg 1 kohaselt kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). VÕS § 233 lg 2 kohaselt võib müüja omandireservatsioonile tuginedes asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud. Kui müüja nõue, mille tagamiseks omandireservatsioon kokku lepiti, on aegunud, võib müüja asja ostjalt välja nõuda vastavalt omandi kaitse sätetele. Asja materjalide juures on laenulepingu nr 685 lõpetamise akt 22.06.2006, milles laenu andja (kostja) kinnitab, et seoses laenuobjekti (Volkswagen Golf) teisaldamisega on leping lõpetatud. Objekti juures on märgitud „tagasi hind 12 500). Lepingule on hageja nime juures lisatud „H. S. “ (lk 31). Kostja vastuväidete kohaselt, kuna leping lõpetati, siis tuli lepingu alusel auto kostjale tagastada ja hagejal puuduvad kostja vastu nõuded.
5. Ringkonnakohus märgib, et asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada hageja nõude alus. Kui kostja on lepingust kehtivalt taganenud, siis tuleb pooltega arutleda VÕS §-st 189 tulenevate poolte kohustuste ja nõudeõiguste üle. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab, et pooled esitaksid kohtule oma nõuete suuruse ja põhjendatuse kohta tõendid. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja on hagi aluses asjaolud esitanud. Kohtu kohustus on selgitada pooltele, millised on tõendamisele kuuluvad asjaolud ning kuidas jaguneb tõendamiskoormis menetlusosaliste vahel. Kohus saab kooskõlas

§ 237lg-ga 1 määrata tõendite esitamiseks tähtaja.

Materiaalõigusnormi kohaldamise otsustab kohus, kuid sealjuures tuleb valitud normi kohaldamist

§ 351lg-ga 1 kooskõlas arutada.

Kohtulahend ei tohi

§ 436lg 4 järgi olla pooltele üllatav.

10. Ringkonnakohus jätab menetluskulude jaotuse

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt lõpplahendist. Üllar Roostoja Viivi Tomson 6 Andra Pärsimägi