Tsiviilasi nr: 2-10-38504 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2011.a, Tallinn Tsivii

tja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Andre Roosvald (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXX XXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 18.03.2011.a otsus jätta muutmata.
2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Hansa REM Osaühingu kanda.
4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt 1

tjalt välja mõista võlgnevuse 32 651,45 krooni ja viivise. Hagiavalduse kohaselt on

tja XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX XXX-XX asuva korteriomandi omanik alates 12.06.2007. Hageja (endise nimega Viimsi Valduste OÜ) osutas perioodil 18.02.2008 kuni 18.07.2010 XXXXXX XXX XXX korterelamule haldusteenust.

tjale on ajavahemikul 18.02.2008 kuni 18.07.2010 väljastatud 22 arvet, kuid need on osaliselt või täielikult tasumata. Kokku on

tjal tasumata 32 651,45 krooni. Asjaolu, et korteri ehitaja oli

tja ja korteri ehitaja vahelises sisesuhtes kohustatud tasuma korteriomandiga seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, ei muuda olematuks

tja kohustust tasuda kommunaalkulude eest hgejale.

tja on korteriomandi otsese valduse saanud ja haldusteenust tarbinud. Asjaolu, et

tja, ehitaja ja müüja vahel oli sõlmitud kommunaalmaksete osas erikokkulepe, ei mõjuta hageja nõude sissenõutavust

tja vastu. Kokkuleppes ehitajaga on märgitud, et ehitaja on kohustatud

tjale korteriga seotud kulutused tasuma tagantjärgi vastavalt

tja poolt esitatud kuluarvetele. Korteriühistu asutamine ei mõjuta hageja nõude olemasolu ning sissenõutavust. Hageja nõuab võlgnevust aja eest, mil korteriühistu ei olnud veel asutatud. 26.02.2007 toimus XXXXXX XXX XXX korteriomanike üldkoosolek ning hageja valiti korterelamu valitsejaks. Kuigi

tja ei olnud 26.02.2007 üldkoosoleku otsuse tegemise ajal korteriomanik, kehtivad otsused valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise osas ka

tja suhtes. Otsuse vastuvõtmise ajal oli

tjale kuuluva korteriomandi omanik IBE Estonia OÜ, kes on 01.03.2008 sõlminud hagejaga kinnisvara korrashoiu lepingu. 19.05.2009 toimunud XXXXXX XXX XXX korteriomanike üldkoosolekul kinnitati elamu valitsejaks hageja. Sellele otsusele on

tja alla kirjutanud.

tja on kohustatud tasuma temale esitatud arved kinnitatud majanduskava alusel.

tja vastuväited 2.

tja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. XXXXXX XXX XXX korterelamu majandamiseks on asutatud korteriühistu, millest tulenevalt on hageja volitused korteriomandite valitsejana lõppenud. Hagejal ei ole nõuet ega volitusi hagi esitamiseks

tja vastu. Kinnisasja valitsemise ja majandamise ülesanded ning volitused kuuluvad 15.09.2010 registreeritud XXXXXX XXX XX korteriühistule. Hagejal puudub

tjaga otsene lepinguline suhe.

tjale ei ole 26.02.2007 kodukorda tutvustatud. Korteriomanike valitseja on õigustatud esitama nõudeid kohtusse kõigi korteriomanike, mitte enda nimel. Hageja nõue on tõendamata. Arvete esitamisega

tja tasumiskohustust tõendada ei saa. Hageja ei ole tõendanud tegelikke kulusid ega nende suurust. Hagejal tuleb tõendada hagiavalduses toodud kuludest ajavahemikus 18.02.2008 kuni 18.07.2010 remondi- ja hooldusfondi kulud, tehnohoolduskulud, prügiveokulud korteri ja maja kohta, vee soojendamise kulud ning üldvee kulud ja viimati mainitud kulude arvutusmetoodika. Hageja poolt esitatud arvetel märgitud andmed ja summad on kontrollimatud ning ebaõiged. Kohtuväliselt ei ole hageja ilmutanud mistahes valmidust majandamiskulude selgitamisel. Ka kohtumenetluses ei ole hageja aruannet esitanud. Seega on hageja nõue pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. 2

tja enda rahaliseks kompensatsiooniks, mida

tjale lubati. Müüja tasus korteriga seotud kulusid kuni 2008.a augustini. 2010.a juulis sõlmis

tja korteri ehitajaga kokkuleppe korteriga seotud kulude tasumise kohta ning vormistati korteri üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohta saadeti hagejale teade 09.08.

1. Esimese astme kohtu otsus
2. Maakohus tegi 18.03.
3. a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. 26.02.2007 toimus XXXXXX XXX XXX korteriomanike üldkoosolek ning hageja valiti korterelamu valitsejaks (toimik lk 86-87). Sama otsusega on kinnitatud XXXXXX XXX XXX majanduskava 2007.a (toimik lk 92). Otsuse punkti 7 alusel tuli hagejal kui korteriomandite valitsejal sõlmida kõikide korteriomanike/valdajatega halduslepingud. Otsuse vastuvõtmise ajal oli XXXXXX XXX XXX-XX asuva korteriomandi omanik IBE Estonia OÜ, kellega hageja sõlmis kinnisvara korrashoiu lepingu 01/03/2007 (toimik lk 93-96). 19.05.2009 toimunud XXXXXX XXX XXX korteriomanike üldkoosoleku otsusega kinnitati elamu 2009.a majanduskava (toimik lk 97-99, 107). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kooskõlas korteriomanike üldkoosoleku otsusega sõlminud

tjaga halduslepingu. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et kuna ta on valitud XXXXXX XXX XXX korteriomanike poolt elamu valitsejaks ning üldkoosolek on kinnitanud majanduskava, on hagejal nõudeõigus

tja vastu tulenevalt

§ 21

lg 2 p-st 5, mis sätestab, et valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Eeltoodust nähtub, et korteriomandite valitsejal on korteriomanike otsusega volitatud ulatuses õigus esitada kohtusse nõudeid kõigi korteriomanike nimel ehk kõigi korteriomanike esindajana ning mitte enda nimel. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-146-10 on märgitud, et

§ 21

lg 2 p-ide 1 ja 5 alusel on valitseja õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja. Käesolevas asjas esitas hageja nõude enda nimel ning sellise nõude esitamise õiguse olemasolu ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud. Hagejal vastava nõudeõiguse olemasolu ei tõenda hageja esitatud korteriomanike üldkoosolekute otsused ning sellise nõude esitamise õigus ei tulene

§ 21lg 2 p-st 5.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

tjaga sõlminud lepingu korteri haldusteenuse osutamiseks. Seega tuleb hageja nõue

tja vastu jätta täielikult rahuldamata. Kuna hageja ei ole tõendanud nõudeõiguse olemasolu

tja vastu, ei pea kohus vajalikuks vastata

tja alternatiivsetele vastuväidetele. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub 18.03.2011 otsuse tühistada ja teha uus otsus, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega hagi rahuldatakse. Kohus on tõendamise osas kaldunud kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest, sest ei ole kohtuotsuses hinnanud ja analüüsinud

tja väiteid ning on avaldanud seisukohad ainult hageja esitatud asjaolude kohta. Kohtuotsus on vastuoluline ning kohtu poolt tuginemine 09.02.2011 Riigikohtu lahendile ei olnud põhjendatud ja oli hageja jaoks üllatav. Hageja on menetluses väitnud, et tal nõudeõigus

tja vastu tulenevalt

§ 21lg 2 p-st 5 ning on tuginenud ka Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-132-05.

Kohus on 11.01.2011 kirjas tunnistanud seisukohta, et valitsejal saab

§ 21

lg 2 p 5 ja viidatud Riigikohtu lahendi järgi olla õigus pöörduda nõudega kohtusse

tja vastu. Kohtuotsuses on kohus asunud ootamatult 3

§ 21lg 2 p 5 alusel, siis oleks kohus pidanud hageja nõude teisiti kvalifitseerima.

Kuna on selge ja tõendanud, et

tja ei ole tasunud kommunaalarveid ja on jäänud nende eest võlgu, siis kuigi hageja ei nõustu, et tal puudub nõudeõigus

§ 21

lg 2 p-i 5 alusel, on tal võimalik oma nõue

tja vastu esitada ka muudel seaduses sätestatud alustel. Hageja nõudeõigus võib tuleneda ka asjaolust, et

tja on hageja poolt osutatud teenuseid tarbides alusetult rikastunud. Seega peab

tja, kes on alusetult saanud kommunaalteenuseid sh maja haldusteenust, hüvitama teenuse osutajale ehk hagejale teenuse väärtuse teenuse osutamise aja seisuga. Teenuse väärtus nähtub arvetest, milles kajastuvad summad on põhjendatud kinnitatud majanduskavadega. Kui kohus leiab, et ka alusetu rikastumise nõuet hagejal ei ole, siis oleks tegemist olnud

tja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele vastava käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1023 reguleerib käsundita asjaajamise korral kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist.

tja on teenuseid pidevalt tarbinud ja ei ole kunagi avaldanud soovi selliste teenuste osutamise lõpetamiseks, seega vastab hageja poolt teenuste osutamine

tja kui soodustatud isiku huvidele. Kohus ei analüüsinud, et

tja on pahatahtlikult jätnud tasumata talle esitatud arved. See asetab

tja eelistatud positsiooni võrreldes teiste korteriomanikega ja võlgnevus tuleb

tjalt igal juhul välja mõista. Vastustaja seisukoht 5.

tja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks alust. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Maakohus leidis õigesti, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole hagejal

tja vastu nõuet, mida saaks rahuldada. Hageja tugines maakohtus sellele, et ta oli korteriomandite valitseja ja

tja oli korteriomanik ning

tja peab korteriomandiseaduses reguleeritud ühisusesuhtest tulenevalt hüvitama hagejale kõik need sooritused, mida hageja korteriomandite valitsejana korteriomandite otsuseid ja majanduskava täites korraldas ja organiseeris. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ja

tja vahel sellist lepingulist suhet ei ole, mille üheks pooleks oleks hageja ja teiseks pooleks oleks ainult

tja. Selleks, et hagi saaks kuuluda rahuldamisele, peab esinema mingi materiaalõiguslik nõude alusnorm, mis võimaldab hagi rahuldamist ja milles esinevad eeldused on hageja vähemalt osaliselt (eeldusel, et kõik hagi rahuldamise eeldused vähemalt hilisemas menetluses näiteks kohtu selgitamiskohustuse täitmise tagajärjel esitatakse ja vajadusel tõendatakse) kohtu ette toonud. Maakohus märkis õigesti, et

§ 21lg 2 p-i 5 alusel ei saa hagi rahuldamisele kuluda.

Vastava normi puhul ei ole üleüldse tegemist nõudenormiga, mis võimaldaks raha maksmisele suunatud hagi rahuldada. Selliseks nõudenormiks ei ole ka

§ 13lg 1.

Vastav norm reguleerib üksnes seda, millises ulatuses korteriomanik korteriomanike omavahelises ühisusesuhtes sisemiselt vastutab. Nõudenorm, mille alusel on võimalik majandamiskuludest tulenev raha maksmisele suunatud nõue rahuldada, on

§ 13lg 2.

Kuid vastava normi kohaselt peab korteriomanik hüvitama majandamiskulud teistele korteriomanikele. Seega võiksid hagejaks olla teised korteriomanikud ja mitte valitseja.

§ 21lg 2 p 5 ei anna 4

§ 21

lg 2 p 5 reguleerib seda, millal tekib valitsejal korteriomanike kohtus esindamise õigus, kuid see tähendab valitseja õigust esitada korteriomanike nimel nõudeid kohtus ja kohtuväliselt.

§ 21lg 2 p 5 ei anna valitsejale õigust enda nimel nõuet esitada.

Korteriomandiseaduses ei ole ühtegi nõude alusnormi, mis võimaldaks valitsejal valitseja poolt organiseeritud majandamiskulude hüvitamist endale nõuda. Kuivõrd hageja tugines maakohtus sellele, et ta on valitseja ja nõuab raha maksmist endale seetõttu, et

tjast korteriomanikul on korteriomanikuks olemisest tulenevad kohustused, mis näevad raha maksmise ette, siis nendel alustel jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata. 8. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei pidanud kontrollima alusetust rikastumisest tuleneva nõude olemasolu või puudumist, samuti mitte seda, kas nõue oleks tulnud rahuldada käsundita asjaajamisest tulenevalt. Vastavaid asjaolusid hageja maakohtus kohtu ette ei toonud. Hageja ei toonud mitte üheski menetlusdokumendis esile asjaolusid, mis oleksid viidanud sellele, et hagi oleks võinud viidatud alustel rahuldamisele kuuluda. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude rahuldamine eeldab seda, et hageja oleks teinud

tjale mingi soorituse või

tja eset kuidagi parendanud või täitnud

tja kohustuse. Sellistele asjaoludele hageja maakohtus ei viidanud. 9. Hagimenetluses lahendab kohus tsiviilasja üksnes nendest asjaoludest lähtuvalt, mida on hageja ja

tja kohtu ette toonud. Kusjuures eristada tuleb menetlusosaliste poolt asjaolude kohtu ette toomist ja menetlusosaliste endi poolt kohtu ette toodud asjaolude tõendamist. Asjaolude kohtu ette toomiseks ei saa pidada seda, kui hageja esitab mingi menetlusdokumendi lisana näiteks arved ja märgib, et tehtud kulutused ja tööd on arvetest näha ja tuvastatavad.

1. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd hageja ei viidanud mitte ühelegi asjaolule, mis oleks olnud seotud alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest tuleneva nõude eeldustega, ei pidanud maakohus hagejale ka vastavaid asjaolusid selgitama ning seetõttu ei esine ka menetlusnormi rikkumist, mis võimaldaks ringkonnakohtul apellatsioonimenetluses arvestada asjaolusid, mida maakohtus ei esitatud.
2. Ringkonnakohus märgib, et isegi siis, kui hageja oleks viidanud alusetu rikastumise või käsundita asjaajamise nõude aluseks olevatele asjaoludele, ei saaks hagi nendel alustel rahuldada, sest alusetust rikastumisest tuleneva nõude rahuldamine eeldab, et hageja tegi midagi ilma, et ta oleks olnud selleks õigustatud ega kohustatud (vt VÕS § 1028 lg 1, § 1041 aga ka § 1042 lg 1). Antud vaidluse raames tugines aga hageja sellele, et kõik need sooritused, mida ta tegi, olid korteriomanike poolt otsuse ja majanduskavaga heaks kiidetud. Seega oli kõikide võimalike hagejapoolsete soorituste tegemiseks õiguslik alus – valitseja ja korteriomanike vaheline võlasuhe. Ka käsundita asjaajamisest tulenev nõue eeldab seda, et hageja teeb midagi

tja kasuks ilma, et viimane oleks andnud talle õigust tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Kuivõrd hageja väitis, et kõik sooritused tehti vastavalt majanduskavale, tulenes soorituste tegemise õigustus ja kohustus valitseja ja korteriomanikevahelisest õigussuhtest ning seetõttu ei saa esitada ka käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet. 12. Isegi siis, kui hageja oleks teinud mingid sooritused väljaspool eelmises lõigus viidatud õigussuhet, ei saaks hagi alusetu rikastumise ega käsundita asjaajamise sätete alusel rahuldamisele kuuluda, sest hageja ei ole tõendanud, millised konkreetsed sooritused ta just

tjale tegi. Eelduslikult tegi hageja sooritused kõikidele korteriomanikele, mitte ainult 5

tjale, seega ei olnud soorituse saajaks mitte üksnes

tja. Kuid see, millised sooritused hageja

tjale tegi, on asjaoludena esile toomata ja hageja poolt tõendamata. Samuti ei ole hageja esile toonud, milliseid töid ja teenuseid tema ise

tjale, millal ja millises mahus osutas või millised sooritused

tjale ise tellis. Samuti ei ole hageja tõendanud, mis oli vastavate soorituste väärtus, st milline oli

tja rikastumise ulatus (rikastumisõigusliku nõude rahuldamise eeldusena) või millised olid need asjaajamisel tehtud kulutused, mida saab pidada mõistlikult vajalikuks VÕS § 1023 lg 1 tähenduses. Samuti ei nähtu, et hageja oleks asjaajamisele asudes

tjat sellest teavitanud (et ta asus muul alusel kui õigussuhtest tuleneva kohustuse täitmisena

tja jaoks asja ajama) ning küsinud

tja arvamust. Arvete esitamine ei tõenda soorituste tegemist ega kulutuste kandmist, samuti mitte soorituse väärtust. Siin on ka oluline rõhutada, et vaadates hageja poolt esitatud korteriomanike otsuste protokolle ja majanduskava, siis need viitavad sellele, et korteriomanikud kohustasid valitsejat korraldama maja majandamist nii nagu korteriomandiseadus seda ette näeb, st tellima tööd ja sooritused korteriomanikele selliselt, et kohustused tekiksid korteriomanikele.

1. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsus oli tema jaoks üllatuslik seetõttu, et ta ei osanud eeldada, et maakohus ei käsitle nõuet alusetu rikastumise ja käsundita asjaajamise aspektist. Hageja leidis, et hagi oleks tulnud vähemalt nendel alustel rahuldada. Hageja leidis, et kõik eeldused, mille alusel oleks saanud hagi alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest tulenevalt rahuldada, on kohtule esitatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaksid hagi nendel alustel rahuldada. Samas leiab ringkonnkohus, et tsiviilasja ei tule väidetava kohtupoolse selgitamiskohustuse rikkumise tõttu maakohtule uueks arutamiseks saata, samuti ei tule anda hagejale ringkonnakohtus täiendavate asjaolude esitamise võimalust. Apellant leidis kaebuses, et maakohus oleks pidanud hindama alusetu rikastumise ja käsundita asjaajamise asjaolusid ja vähemalt nendel alustel hagi rahuldama. Maakohus täitis kohaselt selgitamiskohustust. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et kõik vastavad asjaolud on kohtu ette toodud. Olukorras, kus hagejale sai selgeks, et maakohus ei kogunud, selgitanud ega hinnanud teatud õigussuhte asjaolusid, kuid hageja ise oskas viidata, et millise õigusnormi alusel oleks hagi pidanud siiski rahuldamisele kuuluma, oleks hageja pidanud need asjaolud apellatsioonkaebuses esitama. Samuti oleks hageja pidanud vastavad tõendid lisama apellatsioonkaebusele. Hageja seda ei teinud.
2. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole viidanud õiguslikule alusele, mis võimaldaks nõuda

tjalt lepingulist tasu sellises suuruses nagu hageja seda hagis nõuab. Hagi raames esitatud asjaoludest ei ole võimalik tuvastada, miks nõuab hageja

tjalt raha just sellistes summades. Vastavates summades nõude esitamine on tõendamata. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et hageja ja

tja vahel on leping, mis näeks ette

tjale kohustuse maksta hagejale hageja poolt nõutud summasd. 15. Maakohtu otsus ei ole ebaseaduslik ka seetõttu, et maakohus kõiki

tja vastuväiteid ei hinnanud. Kõigepealt tuleb rõhutada, et

tja ei pea esitama hagile vastuväiteid ja kohus ei pea

tja vastuväiteid kontrollima seni, kuni hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud ei ole esile toodud ja tõendatud. Antud juhul on tegemist sellise olukorraga. Sellest tulenevalt ei oleks maakohus üldse pidanud

tja vastuväiteid käsitlema. Juhul, kui hagi jääb mingil alusel rahuldamata, ei tule kohtul edasisi võimalikke hagi rahuldamata jätmise aluseid analüüsida. Lisaks tuleb rõhutada, et

tja esitas oma vastuväited alternatiivselt, konkreetses kraduatsioonis, mistõttu oli igati põhjendatud viimases järjekorras esitatud vastuväidete käsitlemata jätmine. Kõiki

tja vastuväiteid tuleb käsitleda olukorras, kus hagi rahuldatakse. Veel rõhutab ringkonnakohus, et juhul, kui kohus jätab mõned

tja vastuväited 6

tjapoolse apellatsioonkaebuse esitamise aluseks, mitte aga vastupidi. Tsiviilkohtumenetluses saab isik esitada hagi või kaebuse enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse rikkumise korral, mitte aga siis, kui kohus rikub vastaspoole õigusi.

1. Arvete tasumata jätmine ei ole iseenesest pahatahtlik. Rahalise kohustuse rikkumine on taunitav, kuid seda üksnes juhul, kui raha maksmist nõuab selleks õigustatud isik, eeldusel, et tal on raha saamiseks konkreetne õiguslik alus ja nõude osas vastuväited puuduvad.
2. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagejal endal oleks mingist konkreetsest korteriomanike otsusest tulenevalt nõue kõikide korteriomanike vastu või

tja vastu. Vastuolu Riigikohtu lahendite vahel ei ole. Maakohus oli õigustatud tuginema kõikidele Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadele, sedavõrd kuivõrd kõrgeima kohtu seisukohti sekundaarse õiguse allikana kasutada saab. Maakohus võib tugineda ka nendele Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadele, mis väljendatakse peale hagi esitamist või peale arve esitamist, sest Riigikohus ei loo õigust vaid avaldab seisukohti selle kohta, kuidas tuleb kehtivat õigust mõista. Apellant ei viidanud asjaoludele, mille alusel saaks järeldada, et maakohtu otsus läks vastuollu varasemalt antud maakohtupoolsete selgitustega. Selliseid vastuolusid ei nähtu ka toimikust. Ühestki toimiku materjalist ei nähtu ka seda, et hagejal oleks kunagi olnud õigust korteriomanike nimel kohtusse pöörduda. See, kui isik on nimetatud valitsejaks sellist õigust iseenesest veel ei anna. Ka see, kui korteriomanikud on kinnitanud majanduskava, ei anna veel valitsejale õigust korteriomanike nimel korteriomanike nõudeid maksma panna. Selleks, et valitsejal selline õigus on, peab see mingist konkreetsest korteriomanike otsusest piisavalt selgesti tulenema. Antud juhul aga mitte miski sellele ei viita. Menetluskulude jaotus 18. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Mare Merimaa Kaupo Paal Gaida Kivinurm 7