Obsah (5)

§ 403§ 230§ 5§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-58618 Menetlu

§ 403poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.

AK töötas LLAS-s tootmisosakonna juhatajana pideva tööstaažiga alates

1. märtsist
2. Tööleping öeldi üles
3. augustil 2009 TLS § 88 lg.1 p.5 alusel, ilma ette teatamata ja hoiatamata. TVK 08.10.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4511/09) jättis töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata ja luges AK töölepingu LLAS’iga lõppenuks 07.08.2009 ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 5 ettenähtud alusel (tl 11-13). 3 ITLS § 24 lg 3 kohaselt esitas hageja 09.11.2009 kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja taotles tuvastada kostja 07.08.2009 ülesütlemisavalduse tühisust ja mõista kostjalt välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 77 506,50 krooni ning menetluskulud. Kostja hagi ei tunnista ja vaidles hagile vastu kirjalikult esitatud motiividel.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TLS § 88 lg. 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja sisejuurdluse aktiga 09. august 2009 on tõendatud, et hageja, kes töötas kostja juures tootmisosakonna juhatajana ja asendas ka perioodil 15.06.2009 kuni 12.07.2009 tootmisdirektorit, esitas 29.04.2009 kostjale tellimuse enda isiklikuks kasutamiseks metallaia konstruktsioonide valmistamiseks. Tellimuse arvestamise ja normeerimise kaart jäi eeskirjade vastaselt koostamata, tellimuse projektijuhti projekti juhtimisele ei lubatud. Hageja tellimuse täitmisel kirjutati hulgaliselt tellimuse täitmiseks kulunud töötunde teiste tellimuste arvele, seejuures hageja korraldusel. Hageja koostas ise teostatud tööde akti ja tasus tellimuse eest 6561,99 krooni, kuigi, nagu 21.07.2009 sisejuurdluse käigus teostatud eritüübilise toodangu valmistamise tehnoloogilise aruande järgi tuvastati, oli tellimuse õige maksumus 55345,21 krooni. Hageja ei esitanud tõendeid, mis sisejuurdluse aktis toodut kummutaks. Nimetatud tegevus andis kostjale piisavalt alust usalduse kaotamiseks hageja vastu ja lepingi erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg. 1 p. 5 alusel. Kohus leiab, et sellise tegevuse kestvus ja ulatus vastutava töötaja poolt olid sellised, et kostjal oli õigus tööleping üles öelda ilma eelneva hoiatuseta TLS § 88 lg. 3 sätteid silmas pidades. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna töölepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused olid täidetud, jätab kohus hagi töölepingu üleütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvituse saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tulenevalt

§ 162

lg 1 ja 2 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 4