Obsah (7)

§ 468§ 187§ 444§ 162§ 1741§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-11017 Tsi

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord viivitamata täidetav

1. Välja mõista VM menetluskulu 6000 (kuus tuhat) krooni KÜ kasuks. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
2. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista korteriomandi majandamise kulude eest tasumata jätmisel tekkinud võlgnevus 24 164,03 (kakskümmend neli tuhat ükssada kuuskümmend neli krooni ja 03 senti) krooni ja viivis 701,97 (seitsesada üks krooni ja 97 senti) krooni, kokku summas 24 866 (kakskümmend neli tuhat kaheksasada kuuskümmend kuus) krooni ning välja mõista kostjalt menetluskulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks kuna hagimaterjalid on kostjale isikliku allkirja vastu edastatud. Seda asjaolu tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Tulenevalt

§ 444lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 1 kohaselt võtab korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek. KÜS § 4 lg 2 kohaselt sätestatakse korteriühistu põhikirjas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Majandamiskulud sätestab KÜS § 15¹. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enam isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KÜ põhikirja tuleb käsitleda kui lepingut hageja ja kostja vahel. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2 MENETLUSKULUD

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 8200 (kaheksa tuhat kakssada) krooni seoses riigilõivu tasumisega summas 5200 (viis tuhat kakssada) krooni ning õigusabi kuludega summas 3000 (kolm tuhat) krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§ 144

p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 5200 (viis tuhat kakssada) krooni. Hageja nõuab õigusabi kulude tasumist kostja poolt summas 3000 (kolm tuhat) krooni. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabi kulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabi kulude kandmist summas 3000 (kolm tuhat) krooni. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et õigusabikulud on põhjendatud summas 800 (kaheksasada) krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskulud välja mõista summas 6000 (kuus tuhat) krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3