lg 2 p 2 alusel, 2) välja mõista oktoobri 2010 eest tasu 4 500 krooni ja novembri 4 päeva eest 818 krooni, 3) välja mõista lisatasu ületunnitöö ja puhkepäevadel töötamise eest alates 12.06.2010 kuni 30.10.2010 ületunnitöö 376 tunni eest 14 850 krooni ja puhkepäevadel töötamise 240 tunni eest 12 775 krooni, 4) välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest eest 12 päeva ulatuses 4 123 krooni, 5) välja mõista hüvitis keskmise kuupalga ulatuses 3 kuu töö eest 28 860 krooni, 6) lugeda kehtetuks tööandja 05.11.2010 käskkiri töölepingu lõpetamise kohta, 7) välja mõista kahju hüvitis 20 000 krooni oktoobri 2010 töötasu väljamaksmata jätmise eest ja valeandmete kasutamise eest. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Põhjendamata on hageja väited töötamisest ületundidega või nädalavahetusel. Kostjal on pretensioone hageja töö kohta. Haapsalu objektil teostas hageja töid ebakorrektselt – korralikult ei olnud ühendatud ühendused ja paigaldused olid ebakorrektsed. Seda tööd tuli üle kontrollida ja parandada. Seda tegid tööandja teised töötajad. Hageja pidi need tööd ümber tegema ja seda üle ettenähtud tööaja. Hageja ületunnid olid seotud üksnes hageja enda lohaka tööga. Paldiski M objektil alustas hageja montaažitöid, kuid ei lõpetanud neid ja lahkus. Samuti jättis hageja täitmata tööülesanded seafarmis. Hageja ei ilmunud tööle alates 01.11.2010. Kui hageja viimaks kostja kontorisse ilmus, esitas ta 04.11.2010 üleütlemisavalduse. Seoses hageja tööülesannete täitmata jätmisega lõpetas kostja töölepingu 05.11.2010. Hageja möönab, et käskkirjas on ekslikult märgitud 01.11.2010 asemel 01.10.2011. Lõpparve maksti hagejale välja. Kostja palub jätta hageja nõue rahuldamata ja tunnustada kostja ülesütlemisavaldust 05.11.2010 ning lugeda tööleping lõppenuks 05.11.
Hageja oli teadlik, et töö on lähetustega. Töövaidluskomisjoni otsus Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse 16.12.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.402/3487/10 osaliselt. Töövaidluskomisjon luges pooltevahelise töölepingu üles öelduks erakorraliselt 04.11.
lg 2 alusel, mõistis kostjalt välja hüvitise 28 860 krooni, ületunnitöötasu 25 430,77 krooni, sissenõutavatest nõuetest 2 688 krooni ja jättis osaliselt rahuldamata ületunnitöötasu ja rahuldamata moraalse kahju hüvitamise nõude. Töövaidluskomisjoni otsuse peale esitas kostja 14.01.2011 taotluse kohtule vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Kohtu põhjendused 19.04.2011 loobus hageja nõuetest lugeda kehtetuks tööandja 05.11.2010 käskkiri töölepingu lõpetamise kohta ja välja mõista kahju hüvitis 20 000 krooni oktoobri 2010 töötasu väljamaksmata jätmise eest ja valeandmete kasutamise eest. Kohus võtab hagist loobumise Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 alusel vastu. Poolte vahel on 12.06.2010 sõlmitud tööleping nr 40, millega hageja asus kostja juurde tööle monteerijana täistööajaga. Töö on lähetustega. Töötaja põhipalk on 4 500 krooni kuus (tv t lk 10-13). Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. 04.11.2010 on hageja kostjale esitanud avalduse, milles palub tööleping lõpetada TLS § 91 p 2 alusel tööaja ja saamata jäänud tasu tõttu (tv t lk 14). Kostja on hagejaga töölepingu lõpetanud 05.11.2010 (tv t lk 29-30). Poolte vahel on vaidlus kumb lepingu ülesütlemine on kehtiv. Hageja ütles lepingu üles seoses ületundidega ja töötasu maksmisega viivitamise tõttu ning kostja TLS § 88 lg 1 p 6 järgi töö kvaliteedi ja töölt puudumise tõttu. Kohus peab andma hinnangu, kumb ülesütlemine on kehtiv. Kuivõrd hageja ülesütlemine oli ajaliselt esimene, annab kohus esmalt hinnangu sellele, kas hageja ülesütlemisavaldus on kehtiv. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Hageja heidab kostjale ette pidevat ületunnitööd ja tasu maksmisega viivitamist. Hageja on esitanud ületunnitöö arvestuse (t lk 41-49). Kostja on esitanud tööaja graafiku (t lk 14-18). Hageja arvestusest nähtub, et hageja on teinud mitmetel objektidel pidevalt ületunnitööd, kostja graafikust aga see, et hageja tööpäevad on olnud kõik 8-tunni pikkused. Kohus leiab, et poolte koostatud arvestused ei ole piisavad tuvastamaks kas hageja tegi ületunnitööd või mitte. Seetõttu tuleb hinnata teisi tõendeid. Kohus kuulas ära tunnistajana E S (hageja vend), kes töötas kostja juures monteerija-keevitajana ning kes andis ütlusi, mille kohaselt tööpäev algas kell 7 hommikul ja lõppes erinevalt kas kell 5,6 või 7 õhtul. Lõuna oli pool tundi. Tunnistajana üle kuulatud G I (kostja osanik ja töötaja) ütluste järgi algas töö kell 08.30 (kaugematel objektidel hiljem, lähematel ka 08.15) ja tööpäeva pikkus oli kella 18ni. Lõuna kestis 1,5-2 tundi. Tunnistaja A D oli hagejaga koos töötanud ja andis ütlusi, mille kohaselt algas töö mitte varem kui kell 08.00 ning lõppes 5 või
Seega jääb rahuldamata hageja nõue lugeda tööleping lõppenuks alates 04.11.
Hageja nõuab oktoobri 2010 eest tasu ja novembri 4 päeva eest, lisatasu ületunnitöö eest, kasutamata puhkuse eest ja hüvitis 3 kuupalga ulatuses. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda tasu oktoobri 2010 eest ja kasutamata 12 puhkusepäeva eest. Hageja arvelduskontolt nähtub, et kostja on selle kohustuse täitnud, tasudes hagejale 26.11.2010 – 5 078 krooni (tv t lk 24). Kuivõrd see kohustus on täidetud, ei ole põhjust selles osas hagi rahuldada. Põhjendatud ei ole ületunnitöö eest tasu väljamaksmine, kuna ületunnitööd ja puhkepäevadel töötamist kohus ei tuvastanud. Kuna kohus ei pidanud hageja poolt lepingu 04.11.2010 erakorralist ülesütlemist kehtivaks, ei ole alust maksta hagejale ka hüvitist. Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Meelis Eerik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.