lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja põhjendused
lg 3 kohaselt osaliselt hagi õigeks võtnud, kinnitades kohtule, et lapsed viibivad 2/3 ajast hagejate seadusliku esindaja juures ning juhindudes kohtupraktikast, mis käsitleb elatise vajadust miinimummääras, on hagi tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Apellatsioonkaebus 8. T. A. palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on rikkunud
lg-t 8, jättes asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata ning poolte väited ja tõendid hindamata ja kaalumata. Lisaks on kohus asunud meelevaldselt seisukohale, et kostja on hagi
Kostja ei ole hagi õigeks võtnud, vastupidi, terve menetluse jooksul on ta olnud seisukohal, et hagejate nõue on põhjendamatu, kuna kostja on vastavalt kokkuleppele enda ülalpidamiskohustusi täitnud.
lg-s 7 sätestatud kirjeldav osa ning ei nähtu
11. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväite, millise kohaselt hagi täies ulatuses rahuldamise korral jääb kostja üks lastest majanduslikult vähem kindlustatuks. Vastustaja seisukoht 2
alusel tühistada.
kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.
lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
lg-te 2 ja 3 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ja kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hagile esitatud kirjalikus vastuses märgib kostja ühemõtteliselt, et ta nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kohtu eelistungi protokollist nähtuvalt on kostja ka istungil vaielnud hagile vastu ning mingit omaksvõttu protokollitud ei ole. 16. Tuginedes hagi osalisele õigeksvõtule, on kohus jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded ja asja sisuliselt lahendamata.. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tulenevalt
§-st 392 välja selgitama poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 17.
lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 2 sätestab nõuded otsuse põhjendavale osale, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.