Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mida on kostja teinud, selleks, et leida uus töökoht ja oma sissetulekut suurendada, mis võimaldaks täita lapse ülalpidamise kohustust. Kostja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid
lg 2 mõistes, et kohtul oleks võimalus elatist vähendada alla
Mõjuvate põhjustena ei ole käsitletavad hagejate emale makstav peretoetus ega ka emapalk. Kostja kohustus pidada ülal oma lapsi on primaarne ja selle kohustuse täitmiseks tuleb vanemal oma teisi kulutusi vajadusel piirata. Ka Riigikohtu otsuses nr 32-1-57-04 on leitud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt ja seega on laste huvides, et elatise maksmine oleks igakuine ja piisav. Lapsi kasvataval vanemal on õigus nõuda elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Hageja on esitanud kahe lapse vajaduste loetelus ühe kuu kulutused summas 8734, 40 krooni (556, 26 eurot). Kostja on seisukohal, et hagis lapse ülapidamiseks märgitud kulutused on ülepaisutatud, sest nooremale lapsele ei tule üldse kulutusi teha, kuna ta toitub emapiimast ega vaja riideid. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 254 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350 krooni (278, 02 eurot) kuus, millest pool on 2175 krooni (139, 01 eurot). Hinnates esitatud tõendeid ja tuginedes
p-le 1, § 99 lg-tele 1 ja 2, § 100 lg-le 2, § 101 lg-tele 1 ja 2, §-le 108 ning Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusele nr 254, pidas maakohus põhjendatuks kostjalt välja mõista E. S. ja V-L. S. ülalpidamiseks elatis kummalegi 2175 krooni, ehk 139, 01 eurot (s.h tulumaks) kuus. Juhindudes Riigikohtu lahenditest ja
MS § 362 lg-st 1 ja § 486 lg-st 4 ning TsÜS § 135 lg-st 2, asus maakohus seisukohale, et
MS § 362 lg-ga 1 ega TsMS § 486 lg-ga 4, sest neil sätetel on üksnes menetlusõiguslik tähendus ja elatis tuleb välja mõista alates elatisehagi kohtule esitamisest. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus ei arvestanud kohtuotsuse tegemisel
lg-s 2 sätestatuga, nimelt, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela 3 lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et ta vanem laps elab nii tema kui ka ema juures ja et ta osaleb lapse kasvatamises. Kummaline on kohtu järeldus, et väidetavalt ei ole vaidlust selles, et lapsed elavad ema juures, on tema ülalpidamisel ja kostja ei ole laste ülalpidamises osalenud ega ole täitnud ülalpidamise kohustust. On tunne, et kostjat puudutavas kohtuotsuses kirjutab kohtunik teisest tema menetluses olevast asjast. Apellant ei ole kohtuga nõus selles, et viimane pidas mitteusutavaks, et kostjal puudub muu sissetulek peale töötasu ning et kostja pidi esitama tõendid selle kohta, mida ta on teinud selleks, et leida endale uus töökoht sissetuleku suurendamiseks. Kostja on alates 01.04.1998 tööl P. XXXXXXXXXX ametikohal, tõstab oma kutsetaset V, omab medalit inimeste päästmise eest ja tema elukutse meeldib talle. Riik peab piisavaks tasuda XXXXXXXXXXXX sellist palka, millist kostja saab, mida aga kohus ei pea elatise jaoks küllaldaseks. Kohus leidis vääralt, et kostjat ei saa vabastada elatise tasumisest, kuna selline eelistus ei tulene seadusest.
lg 2 kohaselt täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja osaleb lapse kasvatamises, laps elab temaga perioodiliselt koos ja kostja ostab talle vajalikke asju, toidab, riietab, ravib jne. Kostja esitas hagi vanema tütre E. suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikult üleandmiseks kostjale ning vanema õiguste määramiseks tütre V-L. suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamiseks. Vanem laps elab kostja juures rohkem kui hagejaga. Lapse haigestumisel hoolitseb lapse eest samuti kostja. Sellises olukorras elatise väljamõistmine ei ole õiguspärane. Kohus jättis tähelepanuta praktiliselt kõik kostja vastuväited ega ole antud asja sisuliselt arutanud. Kohus ei arvestanud, et
Nagu nähtub hagiavalduse p-st 15, kasutab hageja lapse vajadusteks 2400 krooni kuus ühe lapse peale. See tähendab, et hageja soovib välja nõuda kostjalt 100% laste vajaduseks mineva summa. See aga ei ole õiglane ega seadusega kooskõlas, kuna
Kui lapse vajadused on sellised, nagu on märgitud hagiavalduses, siis ülejäänud kostjalt välja mõistetud summat ei kasutata laste huvides, millega rikutakse
Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsust tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 muuta vanemale lapsele väljamõistetud elatise suuruse osas ning teha selle kohta uue otsuse, vähendades elatise suurust 100 euroni. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuigi kehtiv perekonnaseadus ei seo elatise väljamõistmist ülalpidamiskohustuse rikkumisega, võib TsMS § 369 kohaselt nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Elatise määramisel lähtutakse
lg-st 1.
Alaealise lapse vanem peab
lg 2 järgi täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta 4 ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega saab lapsega teatud aja koos elav vanem täita ülalpidamiskohustust ka lapse vajadusi vahetult rahuldades. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel kostja väiteid selle kohta, et tütar E. viibib sageli isa juures, kes panustab sel ajal nii lapse kasvatamisse kui ülalpidamisse märkimisväärseid vahendeid. Vastustaja ei vaielnud vastu apellandi väitele, et V. S. on teises tsiviilasjas esitanud Harju Maakohtule ettepaneku lastega suhtlemise korra kohta, mille kohaselt oleks laste elukohaks ema elukoht, kuid nädalavahetused veedaks vanem laps isa juures (s.o ema juures 5 päeva, isa juures 2 päeva nädalas, lisaks kummagi vanema juures pool suvekuudest ja tähtpäevadest), nooremat last külastaks isa P. S. kuni lapse kaheaastaseks saamiseni V. S. elukohas. Samuti ei olnud vaidlust selle üle, et P. S. on V. S. ettepanekuga kirjalikult nõustunud, seda nõustumist kinnitas apellandi esindaja ka ringkonnakohtu istungil. Seega ei vaidlusta apellant asjaolu, et tütar E. elab valdava osa ajast oma ema juures, tütar V-L. aga kogu aja tervikuna. Sellest tulenevalt on lapsel, keda esindab tema ema, õigus nõuda oma isalt elatist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul on tuvastatud, et kostja poolt lastele antav elatis ei ole nende ülalpidamiseks piisav. Küll ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt ei ole usutav, et kostjal ei ole muid sissetulekuid peale väidetava palga ning et sissetuleku suurendamiseks ja lastele vajaliku ülapidamise andmiseks peaks kostja leidma endale uue töökoha. Need põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Pealegi vaidles kostja elatise nõudele vastu eelkõige seetõttu, et ta osaleb laste ülalpidamises ning et hageja nimetatud kulutused lastele on ülepaisutanud. Kostja poolt 17.02.2011 kohtuistungil esitatud vastuväidete (protokoll tl 111-113) põhjal ei olnud võimalik tuvastada, et kostja on laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud (samast protokollist nähtuvalt on kostja esitanud kirjaliku vastuse hagile, mida aga toimikusse lisatud ei ole). Samas ei ole ka vaidlust, et kostja on kuude lõikes tasunud laste ülalpidamiseks erinevaid summasid, ostnud riideid ja kandnud muid kulusid, mis aga ei võimalda teha järeldust, et kostja panus on piisav.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega, kusjuures
lg 1 kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja makstud summad on sellest oluliselt väiksemad. Samas nõustub kolleegium apellandiga, et maakohus oleks pidanud arvestama tütre E. osas ka seda, et laps on osa ajast viibinud isa juures ja olnud sel ajal isa ülalpidamisel. Arvestades nii eelmärgitut kui asjaolu, et vanema tütre põhiliseks elukohaks on siiski ema elukoht, samuti seda, et kostja igakuine sissetulek on laste ema omast (s.h riiklikud lapsetoetused) ca 45% võrra suurem, tuleb kostjalt tütre E. kasuks väljamõistetavat elatist küll vähendada, kuid mitte üle 30%. Ringkonnakohus peab õiglaseks mõista kostjalt välja tütre E. ülalpidamiseks elatis 100 eurot kuus. Tütre V-L. kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kohtul ei olnud alust arvestada kostja väiteid lapse kulutuste ülepaisutatuse kohta ega järeldada, et rinnapiimaga toitmise korral on kulutused lapsele pea olematud. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse käsitlusega, nagu täidaks kostja ülalpidamiskohustust oma noorema tütre suhtes. Kui lapse vanemad elavad lahus ja laps elab koos emaga, on elatise andmise viisiks eelkõige raha perioodiline maksmine (
Kui lahus elav vanem tahab anda lapsele elatist muul viisil (näiteks asjade üleandmise teel), siis tuleb see kokku leppida teise vanemaga. Ka ei vasta toimiku materjalile apellandi väide, nagu taotletaks hagiavalduses nõuda kostjalt välja 100% lastele kuluvast summast. Laste kulutuste suuruseks on märgitud kokku kahele lapsele 8734 krooni (556, 26 eurot), s.o 4367 krooni ühele lapsele (tl 40-43), mitte aga 2400 krooni, nagu väidab apellant. Kuna kohus on mõistnud kostjalt välja elatise ka nooremale lapsele miinimumsummas, ei 5 ole ringkonnakohtul alust seda summat muuta ega rahuldada apellandi taotlust jätta elatise nõue üldse rahuldamata. Ebaõige on ka apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus arutanud hagi, mida ei olnud kohtule esitatud. Asjaolu, et esialgses hagiavalduses oli hagejaks märgitud alaealiste laste ema V. S., mitte lapsed ise, ei võimalda teha eeltoodud järeldust. Hagi esitamiseks õigustatud isiku formaalne muutmine, tulenevalt alates 01.07.2010 kehtivast perekonnaseadusest, ei ole hinnatav apellandi väidetud viisil. Tegemist ei ole hagi piiride ületamisega. Ka Riigikohus on oma otsustes mitmel korral märkinud, et kõnealune formaalne muutus ei mõjuta menetluse korda ega tulemust. Maakohtul oli õigus menetlusosaliste ringi täpsustada, viies selle vastavusse uue perekonnaseadusega.
lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuna pooled on vaielnud nii laste kasvatamise kui ülalpidamise üle kui ka muutnud lahuselava vanema lapsega suhtlemise korda, siis leiab kolleegium, et elatis tuleb kostjalt välja mõista mõlema lapse osas kindla summana, mitte muutva suurusena. Kohtul ei ole võimalik prognoosida, millisel viisil jätkavad vanemad tulevikus oma laste kasvatamist ja hooldusõiguse teostamist. Vastavalt olukorra muutumisele on huvitatud isiku nõudel võimalik elatise suurust edaspidi muuta. Kuna ringkonnakohus rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse ja muudab esimese astme kohtu otsust, siis tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jätab ta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda. Ü. Jänes M. Merimaa I. Sidok 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.