lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist 1 Asjaolud ja hageja nõue 20.04.2010 esitas AS Fector Harju Maakohtule hagi OÜ Ecober vastu leppetrahvi 1 917,35 eurot, tehtud parenduste hüvitise 754,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 34,56 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Fector üürnikuna ja OÜ Ühendatud Närvivõrgud üürileandjana 01.01.2009 Pärnus Jalaka 6 asuvate ruumide üürilepingu tähtajaga kaks aastat, kuni 31.12.
Kohus ei ole
22.04.2010 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja ei määranud selle arutamist lihtmenetluses. Pärast hagist osalist loobumist leidis kohus, et võib menetleda hagi ülejäänud osa, leppetrahvi 1 917,35 euro nõudes, lihtmenetluses. Kohus tegi selle kohta 16.02.2011 määruse, millega ühtlasi lahendas ka hagist osalise loobumise avalduse. Kohus ei andnud kostjale õigust olla ära kuulatud pärast menetlusviisi muutmist. Kohus lihtsalt määras, et lihtmenetluse otsus tehakse teatavaks 02.03.2011 kell 15:00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Apellant esitas hagile vastuväite, et tõendina kohtu poolt hinnatud üürilepingu lisa on koostatud tagantjärgi ja seda ei olnud kinnistu omandamisel, mis vormistati 18.02.2010 notariaalselt tõestatud müügilepinguga, mille lisas oli vaidlusalune üürileping. Müügilepingu ärakirja pealdises on märgitud, et dokumendis on koos ärakirja pealdist sisaldava lehega 26 nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte, müügileping 17 lehel, üürileping 8 lehel ja ärakirja pealdis 1 lehel. Üürileping 8 lehel ei sisalda ühtegi lepingu lisa, ka mitte 15.06.2009 väidetavalt sõlmitud lisa. Müügilepingu p 3.3.2 kohaselt lepingu lisaks olevast üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad ostjale üle 01.03.2010. Kuna üürileping ei sisaldanud 15.06.2009 lisa, ei saanud kinnistu omandamisel kostjale üle minna kohustus tasuda leppetrahv üürilepingu 3 ülesütlemisel üürileandja algatusel. Vastavalt üürilepingu p-le 8.3 on mõlemal poolel õigus leping lõpetada, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 4 kuud. Kostja märkis 22.09.2010 vastuses hagejale, et kavatseb esitada notariaalse müügilepingu koos lisaga. Kui kohus oleks kostjale andnud õiguse olla ära kuulatud, oleks kostja asjakohase tõendi kohtule ka esitanud.
lg 1 p 7 kohaselt ei pea lihtmenetluses korraldama kirjalikku eelmenetlust või kohtuistungit.
lg 3 sätestab, et kui pool ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja puhul tuli eeldada, et ta soovib asja menetlemist kohtuistungil ja seda oli võimalik vältida vaid juhul, kui kostjale oleks antud õigus olla ära kuulatud. Kostjalt olid ära võetud mõlemad võimalused, seega ei saa olla tegemist seadusliku kohtulahendiga.
lg 1 p 5 kohaselt võib lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnistada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Jääb arusaamatuks, miks kohus ei ole selliselt käitunud kostja kirjaliku seletuse osas, millest tulenes, et üürilepingu lisa kinnistu omandamisel puudus ja oli sõlmitud tagantjärgi. Kostja seletus tugines müügilepingule koos üürilepingu lisaga, mis ei sisaldanud 15.06.2009 lisa. OÜ Ühendatud Närvivõrgud esitas kohtule pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-09-32767) 09.07.2009, ca kolm nädalat pärast lepingu lisa väidetavast sõlmimisest, kuna kolm nädalat hiljem ei oleks juhatuse liikmel enam õigust kokkuleppeid sõlmida.
Põhjendatuse nõue tuleneb ka
lg-st 8, mille kohaselt kohus peab põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Lihtmenetluses on kohtul õigus teha otsus ka ilma kirjeldava või põhjendava osata (
Antud juhul on kohus otsust põhjendanud ebapiisavalt ja ebaõigesti, jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja väitega, et sellist lepingu lisa ei ole kostjale üle antud, seega ei teki kostjal sellest tulenevaid kohustusi. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. Toimiku materjalide kohaselt esitas hageja lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisel tekkinud võla nõude summas 41 810 krooni ning viivise nõude. Harju Maakohtu 22.04.2010 määrusega võeti tsiviilasi menetlusse. Hageja loobus osaliselt nõudest. Harju Maakohtu 16.02.2011 määrusega võttis maakohus hagist loobumise viivise ja parenduste hüvitise summas 454,80 eurot vastu. Samas määruses määrati tsiviilasja lahendamine lihtmenetluses ning maakohtu otsuse teatavaks tegemise ajaks määras kohus 02.03.2011. Maakohtu määruse kohaselt pärast hagist osalist loobumist on hagihinnaks jäänud vähem kui 2000 eurot, millest tulenevalt toimub asja edasine menetlemine lihtmenetluses. Õige on, et
lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt 4 lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Tsiviilasja menetlus jätkus leppetrahvi nõudes summas 1917,35 eurot. Seega oli lihtmenetlus
lg 1 järgi põhimõtteliselt lubatud, kuid maakohus oli tsiviilasja menetlusse võtmisel määranud asja arutamise üldises hagimenetluse korras. Seega üle minnes lihtmenetluse korras tsiviilasja läbivaatamisele, oli oluline järgida ka
lg-s 2 sätestatut, so kohtul tuli tagada menetlusosaliste põhiõiguste ja-vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning menetlusosalise taotlusel tema ärakuulamise. Seejuures
lg 3 kohaselt peab kohus menetlusosalistele teatama nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Määrates asja arutamise jätkamise lihtmenetluses, teatas maakohus koheselt ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Toimikus olevast kostja 23.08.2010 vastusest hagile aga ilmneb, et ta vaidles leppetrahvi nõudele vastu ning teatas, et talle ei ole antud üürilepingu lisa, mis sisaldab leppetrahvi kokkulepet ning ta soovib esitada vastuväidete tõendamiseks kinnistu võõrandamise notariaalakti. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohus võttis kostjalt võimaluse esitada asjakohane tõend, mida oleks ta saanud esitada, kui teda oleks ära kuulatud. Apellandi väidetel kohus pidi asja läbi vaatama kohtuistungil, kuivõrd kostja ei teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus ei järginud lihtmenetluses kehtestatud korda, millega rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohtu toimikust ei ilmne, et maakohus oleks lihtmenetluses välja selgitanud menetlusosaliste taotlusi ning teatanud
lg-s 3 sätestatud õigust olla ära kuulatud.
lg 1 p 1 järgi lihtmenetluses on tõendiks ka menetlusosalise seletus, mis ei ole antud vande all. Seega mittetäites
lg-s 3 sätestatut, ei taganud kohus ka lihtmenetluses menetlusosaliste õiguste järgimise nõuet. Apellandi väidetel ei ole maakohus otsust põhjendanud
Kolleegium nõustub apellandiga.
lg 1 p 9 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid maakohtu otsus sisaldab nii kirjeldavat kui ka põhjendavat osa. Seega on apellandi väide põhjendatud, et sellisel juhul tulnuks kohtul järgida
Kohtuotsuses ei ole kostja vastuväidele vastatud ka hagi rahuldamise aluseks oleva üürilepingu lisa osas. Kostja vastuväidete kohaselt on tegemist võltsitud tõendiga, mille osas on kohus jätnud seisukoha võtmata. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Mare Merimaa Ulvi Loonurm Ele Liiv 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.