lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
Kuivõrd kohus tuvastas kostja õiguse viivisele, peab kohus tasaarvestuse tegemist põhjendatuks. Hageja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Tasaarvestuse tegemisega lõpeb võlasuhe
Seetõttu puudub hagejal nõue, mida käesolevas menetluses maksma panna. Olematust nõudest ei saa tulla ka viiviseid. Tallinna ringkonnakohus tühistas Harju maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtusse tagasi. Ringkonnakohus leidis, et asjas on tuvastatud järgmiste asjaolud: - 18-20.12.2007 viidi läbi soojustrassi torustiku survekatsed, milles komisjon otsustas, et tööd on teostatud vastavalt eeskirjadele ja normidele ja soojustorustik on ette valmistatud ekspluatatsiooni võtmiseks. - 18.02.2008 on pooled allkirjastanud teostatud tööde akti, mille kohaselt anti üle soojasõlmed ning märgiti, et küttetrassi ehitustööd on lõpetatud ning toimub dokumentatsiooni vormistamine ning küttetrass akteeritakse peale teostusdokumentatsiooni üleandmist kostjale. - Hageja on esitanud kostjale ettemaksu arved 01.11.2007 - 162 250 krooni ja 95 462 krooni ning arved teostatud tööde eest 28.12.2007 - 40 887 krooni ja 19.02.2008 – 50 563 krooni. - Kostja on hagejale tasunud 06.11.2007 – 95 462 krooni; 14.12.2007 – 66 788 krooni; 03.01.2008 – 47 731 krooni; 03.03.2008 - 33 000 krooni 23.05.2008 esitas kostja hagejale viivise arve summas 108 240,22 krooni tööde üleandmisega viivitamise eest ajavahemikul 10.12.2007 kuni 17.02.2008 ning tasaarvestuse avalduse, tasaarvestades oma viivisenõude hageja põhinõudega. Kohus on tuvastanud, et tööd anti üle 18.02.2008 ja on otsust selles osas põhjendanud, millega ringkonnakohus nõustub. Maakohus jättis aga täielikult hinnangu andmata hageja viivisenõudele. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga nagu tasaarvestuse tegemisega põhisumma osas kaotanuks hageja viivise nõude kostja vastu. Kostja tasaarvestuse tulemusena sai hageja põhinõue lõppeda alles 23.05.2008. Kuni selle ajani oli kostja tasumisega viivituses ja hageja viivisenõuet ei ole kostja tasaarvestanud. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on kinnisasjale tehtava töövõtuga, millele tarbija sätted ei laiene. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks
Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka
lg-s 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile. Lepingus ei ole kokku lepitud tööde üleandmise tähtpäeva, vaid tööde alustamise kuupäev, paigaldustööde orienteeruv kestus ja dokumentide vormistamise maksimaalne kestus. Paigaldustähtaegade ületamisel hageja süül pidi hageja tasuma kostjale viivist kokkulepitud määras tähtaegselt üleandmata tööde summast. Seega viivise arvestamiseks pidi kohus tuvastama paigaldustähtaja täpse kestuse ja üleandmisel arvestama ka dokumentide vormistamiseks antud aega. Samuti tuli tuvastada hageja süü tähtaja ületamisel ja paigaldustööde maksumus (ilma materjali maksumuseta), mille tähtaega ületati. Alles peale kõigi eelpoolnimetatud asjaolude tuvastamist ja neile hinnangu andmist on võimalik tuvastada, millises osas on kostja poolt tehtud tasaarvestus kehtiv ja kui suur nõue on hagejal jätkuvalt kostja vastu. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohtu otsuses antud juhised on alamaastme kohtule samas kohtuasjas kohustuslikud. Kohus lähtub oma otsuses ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukohtadest. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on töövõtu ja müügilepinguga, ettemaksu seaduslikkuse üle samuti tööde lõpetamise aja ja tasunõude sissenõutavaks muutumise üle. Viivise suuruse üle. Esmalt võtab kohus seisukoha õigussuhte kvalifikatsiooni osas. Kostja väitel on pooltee vahel sõlmitud müügileping seadmete ostmiseks ja töövõtuleping seadmete paigaldamiseks. Hageja leiab, et tegemist on töövõtulepinguga. Töövõtulepingu ja müügilepingu piiritlemisel tuleb lähtuda lepingu olemusest.
lg 2 sätestab, et käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Kohtule esitatud 31.10.2007 lepingust nähtub, et eelkõige on pooled kokku leppinud soojasõlmede ja välise soojustrassi väljaehitamises koos seadmete tarnega. Enamus lepingu punkte reguleerib ehitus- ja paigaldustööde teostamist ja tingimusi. Lepingu lisa 1, hinnapakkumine, on suunatud eelkõige tööde teostamisele kui materjalide tarnimisele. Pooled ei ole leppinud lepingus kokku seadmete omandiõiguse ja valduse üleminekus, mis iseloomustab eelkõige müügilepingut Kohus asub seisukohale, et tegemist on töövõtulepinguga ning kuna tegemist on kostja kinnisasja suhtes teostatava töövõtulepinguga, ei kohaldus
Seetõttu ei analüüsi kohus ka kostja väiteid selle kohta, et hageja ettemaksu nõue on tühine. Järgnevalt võtab kohus seisukoha tasu sissenõutavaks muutumise kohta. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled ei ole kokku leppinud tööde teostamise lõpptähtaega kuupäevaliselt vaid ajavahemikuna. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tööd ei lõpetatud lepingus kokku lepitud ajal. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et tööd anti üle 18.02.
Kohtule esitatud arvetest nähtub, et hageja on 01.11.2007.a. esitanud kostjale ettemaksu arve ja kokku summas 257 712.-krooni, võlg muutus sissenõutavaks 05.11.2007.a, mis tähendab, et arvel märgitud summa pidi olema
Kostja on 06.11.2007.a. tasunud 95 462.-krooni, ja 14.12.2007 hagejale arve eest 66 788 krooni ja 03.01.2008.a. tasutud 47 731.-krooni. 28.12.2007.a. esitatud arve summas 40 887 krooni võlg muutus sissenõutavaks 03.01.2008, kuid kostja ei ole arvet tasunud. 19.02.2008.a. esitas hageja arve summas 50 563 krooni, mis on samuti tasumata. Kostja väide, et ta ei ole arveid saanud, ei ole tõendatud. Arved on adresseeritud kostja aadressile, liiatigi oli tal teadlik kohustuse olemasolust ning tal oli ka lepingust tuleneva kohustus tasuda. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tegi hagejale tasaarvestuse avalduse 23.05.2008. Ringkonnakohus on selgelt välja toonud asjaolud, et kostjal oli kohustus tasuda, põhikohustus lõppes tasaarvestuse tegemisega, mis oli seaduslik. Hageja põhinõu tuleb jätta rahuldamata, kuid kohustuse täitmisega oli kostja viivituses järgmiselt: Ettemaksu arved 01.11.2007.a. kokku summas 257 712.-krooni perioodil 06.11.2007.a. 13.12.2007.a. 38 päeva viivis (162 250*0,1%*10 = 1622,50 krooni ) + (162 250*0,5%* 27= 21903,75 krooni ) = 23 526,25 krooni. 14.12.2007.a kuni 02.01.2008.a. 20 päeva viivis (95 462*0,1%*10= 954,62 krooni )+ (95462*0,5%*10= 4773,10 krooni) = 5 727,72 krooni. Perioodil 03.01.2008.a.- 02.03.2008.a. 58 päeva viivis (47 731*0,1%*10= 477,31 krooni) + (47 731*0,5%*48= 11455,44 krooni) = 11 932,75 krooni, viivised kokku 41 186,72 krooni. 28.12.2007.a. esitatud arve summas 40 887 krooni viivituses 03.01.2008.a. - 23.05.2008.a. kokku päevi 139 päeva viivis (40 887*0,1%*10= 408,87 krooni )+ (40887*0,5%* 129= 26 372,12 krooni ) = 26 780,99 krooni 19.02.2008.a. arve summas 50 563 krooni viivituses 25.02.2008.a.-23.05.2008.a. kokku 87 päeva viivis (50 563*0,1%*10= 505,63 krooni) + (50563*0,5%* 77= 19 466,76 krooni) = 19972,39 krooni. Kohus leiab, et
lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist kuni kohase täitmiseni so tasaarvestuseni ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 5620,40 eurot. Hageja ei ole põhinõudest loobunud, seega tuleb põhinõude osas jätta hagi rahuldamata. TsMS § 163 lg ja § 173 lg 1 järgi tuleb jätta hageja menetluskulud 50 % ulatuses jätta kostja kanda ning muus osas hageja enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude summalise kindlaksmääramise taotlus esitada otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.