Obsah (9)

§ 175§ 178§ 468§ 444§ 415§ 187§ 407§ 162§ 1741

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 27. aprill 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-32893; BIGBANK AS versus Urmo Järv; hagi

) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Urmo Järvelt BIGBANK AS-i kasuks kokku 65 715,11 krooni so 4 199,96 eurot, mis koosneb järgmistest summadest: põhiosa võlgnevus 27 715,06 krooni so 1771,32 eurot, intressivõlgnevus 9584,99 krooni so 612,59 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 700 krooni so 44,74 eurot ja viivised põhiosalt 27 715,06 krooni so 1771,32 eurot; välja mõista Urmo Järvelt BIGBANK AS-i kasuks viivis 32,15 protsenti aastas põhinõudelt (27 715,06 krooni so 1 771,32 eurot) alates 03.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Täiendavad otsustused
2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlustega ning lahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 välja mõista Urmo Järvelt BIGBANK AS-i kasuks menetluskuluna riigilõivud 7 600 krooni so 485,73 eurot ja 100 krooni so 6,39 eurot ja esindaja kulu 1500 krooni so 95,87 eurot. 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte; 2.5 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded; Selgitused
3. Selgitada: 3.1 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1);

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot; 3.2 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega; 3.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul; 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 12.01.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600164/25tt mille kohaselt andis hageja kostjale 30 000 krooni so 1917,35 eurot krediiti. Kostja Laenulepingust tulenev võlgnevus Hageja ees seisuga 02.07.2010 on kokku 65 015,11 krooni so 4155,22 eurot, mis koosneb järgmistest summadest: põhiosa võlgnevus 27 715,06 krooni so 1771,32 eurot, intressivõlgnevus 9584,99 krooni so 612,59 eurot, viivised põhiosalt 27 715,06 krooni so 1771,32 eurot. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega väljaanded Ametlikud Teadaanded kaudu 11.03.2011 kätte toimetanud, kohustusega vastata kohtule hiljemalt
2. aprilliks
3. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.
4. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad

§ 407

lg-st 5 ja 51, puuduvad.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise 2 kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Vastavalt

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Hageja nõuet tõendavad hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, millest nähtub hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu, mida saab kostja poolt hagile mittevastamisega lugeda omaksvõetuks. Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus ja menetluskulude nimekiri sisaldub hagiavalduses. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõivud 7 600 krooni so 485,73 eurot ja 100 krooni so 6,39 eurot ja esindaja kulu 1 500 krooni so 95,87 eurot. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Kalev Kuningas Kohtunik 3