Siiski eeldab deliktiõiguslik vastutus lisaks teo õigusvastasusele ka selle süülisust (
ja 1050).
104 kohaselt väljendub süü objektiivses mõttes kahju tekitaja hooletuses, raskes hooletuses või tahtluses. Kohus leiab, et asjas puuduvad tõendid, et kostja (turvatöötaja) oleks tekitanud hageja veokile kahju tahtlikult, st et ta oleks soovinud sellise tagajärje saabumist. Seega tuleks kostja võimaliku vastutuse kindlakstegemiseks välja selgitada, kas kostja (töötaja) käitumises on tuvastatav hooletus, so käibe vajaliku hoole järgimata jätmine. 15. Asjas ei ole vaidlust, et hageja veokijuht eiras liiklusmärgi STOPP nõudeid ega peatunud terminali sissesõiduvärava ees. Tunnistaja R.L ütlustest nähtuvalt on peatumiskohustuse eesmärgiks võimaldada turvatöötajal fikseerida terminali territooriumile siseneva veoki number. Seejärel turvatöötaja avab nupuga värava tõkkepuu ja kui veok on sisenenud, siis vajutab kohe ka värava sulgemise nuppu, et fikseerida arvutisse haagise numbrit. Niikaua kui veok asub tõkkepuu taha maa alla paigaldatud ohutusanduril e. ohutusaasal, siis on tõkkepuu avatud, kui veok lahkub ohutusaasalt, siis värava tõkkepuu sulgub. Eeltoodust tulevalt tähendab STOPP märgi ees peatunud veoki numbri fikseerimine, värava (tõkkepuu) avamine sellele veokile ja väravast sisenemise järgselt tõkkepuu allalaskmine, eesmärgiga fikseerida sisenenud veoki haagise number, turvatöötaja poolt tema õiguspäraste ja rutiinsete tööülesannete täitmist. Kohtu hinnangul ei saa sellises olukorras, mil turvatöötaja on keskendunud oma otseste tööülesannete täitmisele, talt samal ajal nõuda, et ta peaks ette nägema ja valmis olema selleks, et juhul kui keegi veokijuhtidest üritab vaatamata liiklusmärgiga reguleeritud sisenemiskorrale siiski ilma värava ees peatumata terminali territooriumile sisse sõita, et ta peaks igal juhul suutma vältida tõkkepuu allalaskmist sellise veoki peale ja võimaliku kahju tekkimist. Kohus hindab hageja veokijuhi käitumist selgelt ettenähtud rutiini rikkuvaks ja ekstremaalseks käitumiseks, mida kostja turvatöötaja ei pidanud ega olnud kohustatud ette nägema ja sellest johtuvaid tagajärgi ära hoidma. Hageja väidet, et turvatöötaja oleks saanud oma rutiinseid tööülesandeid täita ka olukorras, mil tõkkepuu on pidevalt avatud, loeb kohus paljasõnaliseks. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et kostjale (kostja turvatöötajale) ei ole võimalik käibes vajaliku hoole järgimata jätmist (hooletust) ette heita, seega kostja käitumises puudub seoses hagejale kahju tekkimisega süü, mistõttu kostja vastutus on välistatud (
MS § 162 lg 1-2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. 17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viktor Brügel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.