lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid kindlustuslepingu, samuti pole poolte vahel vaidlust selle üle, et lepingule kohaldub Eesti õigus. Poolte vahel on vaidlus kostja kindlustushüvitises väljamaksmisest keeldumise otsustuse õiguspärasuse üle. Kohtule esitatud kostja 11.08.2009 otsusest selgub, et hüvitise maksmisest keeldumise põhjuseks oli hageja poolne kindlustuslepingu tingimuste rikkumine, milleks on käibedeklaratsioonide esitamata jätmine ning samuti tunnistas kostja S OÜ-ga seotud kahju mittekindlustatud juhtumiks vastavalt lepingu mooduli F3.03 p 1 ja üldtingimuste p 9.3 ja 2.3 ning eritingimuste p 5 alusel. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas tegemist oli kindlustusjuhtumiga, kas esineb asjaolusid, mille tõttu võis kostja keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest ja kui suur on hüvitatav kahju. Keeldumise õiguspärasuse kontrollimisel lähtub kohus üksnes kostja keeldumise otsusest. Juhul, kui esineb mõni otsuses märgitud keeldumise alusest, on keeldumine õiguspärane.
452 lg 2 p 1 sätestab, et kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja on rikkunud muud kui kindlustusmakse tasumise kohustust, mis tuleb kindlustusandja suhtes täita enne kindlustusjuhtumi toimumist ja rikkumine toimub muul põhjusel kui kindlustusvõtja süü tõttu või kui rikkumine ei mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust. Kohus leiab, et
lg 2 p 1 sisaldab endas kahte erinevat tingimust, mis välistavad kostja kohustuse täitmisest keeldumise. Seega tuleb välja selgitada, esiteks kas hageja rikkus kohustust, mis tuli täita kostja suhtes enne kindlustusjuhtumi toimumist ja rikkumine toimus muul põhjusel kui hageja süül ja teiseks kas rikkumise mõjutas kahju tekkimist või selle suurust. Kostjal on arvete esitamise mooduli p 1 järgi kohustus esitada käiebedeklaratsioonid ning nende esitamata jätmisel peatub kindlustuskaitse kehtivus deklareerimata võlgnevuste suhtes. Vaidlus on käesolevas kohtuasjas selle üle, kas hageja kohustus esitada käibedeklaratsioonid, on kohustus, mille täitmata jätmisel on kostjal õigus keelduda hüvitise maksmisest. Kostja on oma vastuväidetes märkinud, et hageja käibedeklaratsioonide esitamata jätmine ei mõjuta kahju tekkimist ja suurust, kuid mõjutab kindlustusmakse suurust. Samas ei vaidle pooled selle üle, ja kostja ei ole keeldumise otsust teinud alusel, et kindlustusmakse on tasumata, kostja ei ole sellekohast väidet menetluses esitanud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks käiebedeklaratsioonid esitanud. Kohus leiab, et vaatamata hageja arvete esitamise mooduli p 2 sätetele, mille kohaselt on käibedeklaratsioonide esitamise eesmärgiks arvestada välja tegelik kindlustusmakse suurus, ei saa seda tingimust pidada kindlustusmakse tasumise kohustuseks
Seega tuleb seda pidada muuks kohustuseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi käibedeklaratsioonide esitamata jätmises. Järelikult oli kostjal õigus sellel alusel hüvitise maksmisest keelduda.
lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Poolte vahel sõlmitud lepingu kahju põhjuse mooduli p 1b järgi ning üldtingimuste p 1.1.1 järgi on kindlustusjuhtumiks ostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmine st ostja ei ole täielikult tasunud oma võlga maksimaalse krediidiperioodi jooksul. Kohus leiab, et olukord, kus ostja ei ole kohaselt täitnud oma kohustust, tuleb lugeda kindlustusjuhtumiks, olenemata sellest, kas arve on tasutud osaliselt või üldse tasumata jäetud.
Lepingu eritingimuste p 5 sätestab tähtaegselt tasumata arvetest teatamise tähtajaks 120 päeva alates arve esitamisest. Kohtule esitatud kostja otsusest nähtub, et hageja teavitas kostjat rohkem kui 120 päeva kindlustusjuhtumist. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaks vastupidist. Kohus leiab, et kostja otsus keelduda kindlustushüvitise maksmisest oli õiguspärane ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.