) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on hagi õigeks võtnud, seetõttu ei pea kohus
lg 4 alusel analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust. Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus 6 230.54 eurot (so 97 486.84 krooni), millest põhivõlg on 5 514.34 eurot (so 86 280.68 krooni), intress 298.34 eurot (so 4 668 krooni) ja viivis 417.86 eurot (so 6 538.16 krooni) ning püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 615.63 eurot (so 9 632.44 krooni), millest põhivõlg on 572.37 eurot (so 8 955.65 krooni), intress 0.57 eurot (so 8.96 krooni) ja viivis 42.68 eurot (so 667.83 krooni), samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks alates hagi esitamisest, so 28.12.2010. a, tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised protsendina tasumata põhinõuetelt kuni põhinõuete täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 1 alusel määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
Menetluskuluks hageja hagiavalduses märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 10 000 krooni (so 639.12 eurot), mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 639.12 eurot. Kaija Kaijanen Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.