) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.
lõigete 2 ning 3 nõuetele, sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Kohus leiab, et OÜ V (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Kohus ei nõustu pankrotihalduri põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. asjaolu, et võlgniku maksejõuetuse tõid kaasa nõudeõigused, mida võlgnik ei suutnud sisse nõuda, viitab võlgniku juhtorgani liikmete juhtimisvigadele. Olemasolevate andmete kohaselt on võlgniku juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust, kuna ei ole nõutava hoolsusega oma kohutusi täitnud. V OÜ majandustegevuse toimumise ajal kehtinud äriseadustiku redaktsiooni § 187 lg 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule või osanikele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Nimetatust tuleneb, et osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täites ilmutama vajalikku hoolsust. Lõpparuande kohaselt oli võlgnikul nõudeõiguseid 586 277.10 krooni (37 469.94 euro) väärtuses. Võlgniku nõudeõigused olid tekkinud 1-4 aastat enne võlgniku pankrotti ja nende alusdokumentatsiooni oli puudulik. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige, kelle ülesandeks tulenevalt ÄS § 183 oli raamatupidamise korraldamise kohustus, nõuetekohaselt võlgniku raamatupidamist korraldanud, kuna võlgniku bilanss sisaldab nõudeid, mille kohta puuduvad alusdokumendid. Juhul, kui võlgnik siiski omas nõudeid, mille sissenõudmine osutus võimalikuks, siis ei ole võlgniku juhatuse liige võlgniku äripartnereid valinud piisava hoolsusega, s.t ei ole kontrollinud nende maksevõimet ega ole tegelenud nõuete sissenõudmisega. Samuti leiab kohus, et V OÜ nõukogu on rikkunud oma kohustusi, kuna ei ole teostanud järelevalvet võlgniku juhastuse liikme tegevuse üle. ÄS § 189 lg 2 kohaselt kohaldatakse osaühingu nõukogu pädevusele ja tegevusele vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu 6
lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna pooleli on täitemenetlused debitoorse võlgnevuse sissenõudmiseks, siis on halduri hinnangul otstarbekas haldur ametisse jätta kuni nende menetluste lõpuni. Kohus leiab, et eelnimetatust tulenevalt on põhjendatud jätta pankrotihaldur Katrin Prükk vabastamata tema kohustustest OÜ V (pankrotis) pankrotimenetluses. 3. Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
S § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. 7
lg 1 sätestab pankrotivaralt suurusega 39 419.49 krooni (2 519.36 eurot) halduri tasu alammääraks 7 883 krooni (503.82 eurot) ja ülemmääraks 13 796 krooni (881.73 eurot). Katrin Prükk on taotlenud halduri tasu määramist alammäärast suuremas summas 13 796 krooni (881.73 eurot). Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses täidetud nõuetekohaselt ülesandeid, s.h pankrotihaldur on ilma kõrvalist õigusabi kasutamata esindanud kohtus võlgnikku, korraldanud võlgniku raamatupidamise, koostanud taotluse töötajatel saamata jäänud palga, puhkusehüvitise ja töölepingu lõpetamise hüvitise kui eesõigusnõude hüvitamiseks ning korraldanud Riigikassast eraldatud raha väljamaksmise, siis on halduri taotlus põhjendatud. Katrin Prükki poolt taotletav halduri tasu 13 796 krooni (881.73 eurot) ei ületa
Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata Katrin Prükkile tasuks 13 796 krooni (881.73 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 4 553 krooni (290.99 eurot) ja millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 13 796 kroonilt (881.73 eurot) maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 4 553 krooni (290.99 eurot). Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. 4. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine 8
lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotimenetluses on pankrotihalduri poolt kulutusi kokku 32 352.38 krooni (2 067.69 eurot), s.h: - ajutise pankrotimenetluse kulude hüvitamine 9 960 krooni (636.56 eurot); - majanduskulud 1 126.68 krooni (72.01 eurot); - riiklikud maksud 2 520 krooni (161.06 eurot); - riigilõivud pankrotiteadete jmt avaldamiselt 76.70 krooni (4.90 eurot); - panga teenustasud 69 krooni (4.41 eurot); - Rahandusministeeriumi eraldiste väljamaksmine (s.h riiklikud imaksud) 18 600 krooni (1 188.76 eurot). Haldur taotleb kohtu poolt kulutuste kinnitamist summas 32 352.38 krooni (2 067.69 eurot). Ajutise pankrotimenetluse kulud on vastavalt 19.02.2002 otsusele välja makstud kohtu deposiidist ning kohtu poolt täiendavat kinnitamist ei vaja. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et OÜ V (pankrotis) pankrotimenetluse kulud tuleb kinnitada summas 32 352.38 krooni (2 067.69 eurot) ning kohustuste täitmiseks tehtud vajalike bürookulude hüvitamise summas 7 000 krooni (447.38 eurot), samuti täiendavateks võimalikeks kuludeks broneeritud 317 krooni (20.26 eurot). Pankrotihaldur on esitanud kohtule kuludokumendid, mis kinnitavad eelnimetatud kulutuste põhjendatust ja vajalikkust pankrotimenetluses. 5. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Haldurile üleantud võlgniku pankrotimenetluse eelsete dokumentide säilivustähtaeg on enamasti möödunu ja haldur korraldab selle hävitamise pärast lõpparuande kinnitamist. Haldurile üleantud dokumentatsioon, mis seondub töötajatega ja nõuab pikemaajalist säilitamist, annab haldur säilitamiseks üle OÜ-le Eesti Äriarhiiv. Kohus leiab, et OÜ V (pankrotis) dokumentide hoidjaks tuleb määrata OÜ Eesti Äriarhiiv, kes vastab ÄS § 219 lg 1 sätestatud nõuetele. Merike Varusk Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.