II. Menetlus tsiviilasjas nr 22-1111-12335 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. Kohtu poolt elatise nõudes kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub viivitamatult täitmisele. III. Jätta kohtu poolt kinnitamata kompromissilepingus sisalduv kohtuväliselt sõlmitud kokkulepe - R K`i K`i lastega suhtlemise suhtlemise kord, millist nõuet käesoleva tsiviilasja menetluses ei ole esitatud. Edasikaebe kord Kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusel kohtumäärusele e on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse määruskaebuse esitaja poolt määruse kättesaamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 18.03.2011 esitas J K ja R K oma seadusliku esindaja T K` kaudu Viru Maakohtule hagi R K` vastu elatise nõudes. 28.03.2011 võttis kohus hagiavalduse korraldava määrusega menetlusse ja väljastas hagimaterjalid
11.04.2011 esitatud kirjalikus vastuses esitas kostja hageja nõudele vastuväited, välistamata samas poolte vahel kompromissi saavutamist. 09.05.2011 koostatud kirjalikus seisukohas nõustus hageja lastele makstava elatusraha suuruses kompromissi saavutamiseks kostjaga läbi rääkima. 01.07.2011 edastati kohtule poolte vahel 08.06.2011 sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt kohustub kostja maksma laste ülalpidamiseks 140 eurot lapse kohta kuus alates 01.02.2011 hagejate seadusliku esindaja T K`arveldusarvele iga kuu 10.kuupäevaks. Kuna nimetatud kompromisslepingu p 3 sisaldas kostja R K ja laste suhtlemiskorda, millist nõuet käesoleva tsiviilasja menetluses ei ole esitatud, siis palus kohus poolte esindajatel kompromisslepingu tingimusi selle kohtu poolt kinnitamiseks täpsustada. 26.07.2011 kohtule laekunud kirjalikus kompromisslepingus on selle p 3 osas täpsustatud, et tegemist on kohtuväliselt poolte vahel sõlmitud kokkuleppega. Pooled on kokku leppinud, et lapsest lahus elaval vanema on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Seepärast lepivad pooled kokku, et laste isa R Ke omab õigust laste külastamiseks: 1) tal on õigus lapsi võtta enda juurde kahel nädalavahetusel kuus, mille pooled on eelnevalt kokku leppinud e-posti teel; 2) tal on õigus külastada lapsi igapäevaselt, kusjuures laste emale jääb õigus vajadusel olla nende külastuste juures; 3) tööpäevadel võib laste ema nõusolekul laste isa võtta lapsed enda hoole alla, kuid poolte kokkuleppe alusel peab laste isa lapsed tagastama laste emale eenevalt kokkulepitud tähtajaks. Pooled paluvad tsiviilasjas nr 2-11-12335 kompromissleping kohtul vastu võtta, see esitatud kujul kinnitada ilma kohtuistungit pidamata ning lõpetada ühtlasi asja menetlus. Pooled on kokku leppinud edasikaebe õigusest loobumises.. Kohtu otsustus ja selle õiguslik alus. Kohus leiab, et taotlus elatusraha osas kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3 Perekonnaseaduse § 120 lg 4 tulenevalt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi esitamine lapse ülalpidamise väljamõistmiseks..
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid lastele makstava elatusraha nõudes antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud laste ülalpidamiseks ja laste huvides ning on vastavalt kokkulepitule täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on märkinud, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kohus selgitab ka, et kehtiva Perekonnaseaduse § 102 ja 103 tulenevalt on huvitatud isiku nõudel kohtul õigus elatise suurust muuta.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Elatusraha nõudes saavutatud ja kohtu poolt kinnitatud kompromiss kuulub koheselt täitmisele. Poolte esitatud kompromisslepingus sisalduvat kohtuväliselt sõlmitud lastest lahus elava vanema ja laste suhtlemise korda ei ole võimalik kohtu poolt määrusega kinnitada, sest laste hooldusõigusega seonduvat suhtlemisõiguse määratlemise avaldust ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud ning lastega suhtluse korraldamine ei saa olla ka elatusraha maksmise kompromissi täitmise tingimuseks. Antud suhtluskorra vastavust laste huvidele ei ole võimalik ka vastavaid menetluslikke norme järgimata kohtul hinnata. Eelnevast tulenevalt peab kohus vajalikuks pooltele selgitada, et saavutatud kohtuväline kokkulepe saab olla aluseks vanemate omavahelisel kokkuleppel lastega suhtlemise korraldamiseks ning selle mittejärgimisel on võimalik pöörduda uue kokkuleppe saavutamiseks abi saamiseks kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötajate poole või siis vajadusel ka vastavalt vormistatud nõudega (avaldus hagita menetluses) kohtusse. Pooled on kompromissis märkinud, et loobuvad määrusele edasikaebeõigusest. Vastavalt
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et tulenevalt kohtuvälise suhtluskorra osas kokkuleppe kinnitamise võimatusest ei ole mõistlik määruskaebuse esitamise õiguse välistamine, mistõttu
lg 4 tulenevalt on pooltel võimalik määrusega mittenõustumisel esitada määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.