← Eesti

3-11-482/11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-482 Määruse kuupäev

  1. juuni 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi J. R kaebus haldusakti mitteesitamises seisnenud Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon 1.Jätta J. R kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.
  2. Määruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
  3. J. R on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2), milles palub tunnistada õigusvastaseks tema tööle määramise käskkirjale alla kirjutanud vanglaametniku volituste kohta koostatud haldusakti mitteesitamises seisnenud Viru Vangla tegevus ning hüvitada riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel tekitatud 6391.16 euro suurune kahju. Oma nõuet põhjendas ta väitega, et kui vangla oleks nõutud dokumendi tähtaegselt esitanud, oleks ta saanud kaitsta oma õigusi seoses tööle määramisega ning lisas, et tuvastamisnõude rahuldamine aitab teda edaspidi nõuda analoogsetes juhtumites ametnike ülesannete tõendusi.
  4. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 12-13 ) ei nõustutud kaebusega ning leiti, et kaebajal puudub tuvastamisnõude osas põhjendatud huvi ja tema kahjunõudes kirjeldatud asjaolud ei viita ühelegi riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 loetletud mittevaralise kahju koosseisulise juhu esinemisele. KOHTU PÕHJENDUSED 3.Halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 kehtestatu kohaselt võib halduskohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt tuleb nimetatud alust kohaldada ka juhtudel, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
  5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada ainult isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. J. R kaebuses väljendatud huvi lähtub preventiivsest eesmärgist, kuid sellele pole võimalik toetuda, sest 03.06.2011 vabanes ta kinnipidamiselt ja Viru Vangla ametnike edasised tegemised ei saa enam mõjutada tema kui kinnipeetava õigusi. Lisaks tuvastamisnõudele on J. R esitanud ka kahju hüvitamise nõude, mis rajaneb täpselt samal Viru Vangla tegevusel. Kuna kahjunõude rahuldamise obligatoorseks eelduseks on kahju põhjustanud haldusakti või tegevuse õigusvastasus, ei ole käesoleval juhul üldse põhjust käsitada vaidlustatud tegevuse õigusvastaseks tunnistamise soovi eraldi nõudena.
  6. Kahjunõude esitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist vaid juhul, kui avaliku võima kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise või haldusakti või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamine on reguleeritud sama seaduse §
  7. Selle esimese lõike kohaselt on mittevaralise kahju rahaline hüvitamine võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. J. R kaebusest ühtegi eelnimetatule viitavat asjaolu ei tulene. Ta on haldusasjadena nr 3-10-1733 ja 3-10-2297 registreeritud kaebustega vaidlustanud nii oma tööle määramise kui tööst keeldumise eest karistuse määramise käskkirjad, asunud seeläbi kõrvaldama kahju kohaste vahenditega ning ei saa väita, et talle on tekkinud käesolevas kaebuses väidetud kahju.
  8. Eeltoodud järeldustel on J. R kaebus täies ulatuses perspektiivitu, Tartu Halduskohtul ei pea jätkama selle menetlemist ja ta võib jätta kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 nimetatud alusel läbi vaatamata. Raili Randlane Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.