2-11-7051 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-7051 Otsuse kuupäev Narva,
- juuli 2011.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi N T hagi V T vastu abielu lahutamise nõudes. Hagihind 1 595 eurot Asja läbivaatamise kuupäev
- juuni 2011 Istungil osalenud isikud Hageja: N T Kostja: V T RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada N T (abielueelne perekonnanimi P) ja V T vahel
- septembril 1984 Ivaškovski alevikus, Gorodnjanski rajoonis, Tšernigovskaja oblastis sõlmitud abielu (abielutunnistuse nr 460825).
- Hagejal N T säilitatakse pärast abielu lahutamist abielu ajal kantud perekonnanimi ”T”.
- Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Vabastada hageja N T riigilõivu summas 319.55 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
- Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks ning Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale abielulahutusakti koostamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja 1
(2)2-11-7051 järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
- Viru Maakohtu menetluses on N T hagi V T vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud
- septembril
- Hageja leiab, et abielulised suhted on poolte vahel lõppenud ning neid taastada pole võimalik. Hageja palus lahutada poolte abielu. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi andmiseks. Hageja taotleb vabastada teda riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.
- Viru Maakohtu
- märtsi 2011 määrusega rahuldati hageja taotlus riigipoolse menetlusabi andmiseks menetluskulude kandmisel ja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.
- Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, kuigi hagimaterjalid olid kostjale kätte toimetatud. KOHTUISTUNGID
- Kohtuistungil, toimunud
- juunil 2011, palus hageja hagi rahuldada ja lahutada poolte vahel abielu. Hageja selgitas, et abielulisi suhteid ei ole poolte vahel juba 10 aastat, kuigi pooled elasid ühes korteris. Poolaastat elavad pooled eraldi, abielu taastada ei ole võimalik. Hageja palus lahutada abielu ning jätta tema perekonnanimeks „T“.
- Kostja on ilmunud kohtuistungile. Kostja võttis hagi õigeks ning arvas, et abielusuhteid ei saa taastada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
- Abielutunnistuse kohaselt poolte abielu registreeriti
- septembril 1984 (t. lk 2).
- 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele
- juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni
- juunini 2010 kehtinud seadus.
- Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse regulatsiooni kohaselt on abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud PKS peatükis
- Vastavalt PKS § 63 abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.
- PKS § 66 lg 1 kohaselt, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub; PKS § 67 lg 1 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel 2
(2)2-11-7051 abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
- Poolte ütluste kohaselt on poolte kooselu lõppenud, pooled elavad erinevates kohtades. Abielu jätkamine on poolte arvamuse kohaselt võimatu. Kohus leiab tõendatuks, et poolte abielusuhted on lõppenud ja on alust arvata, et pooled kooselu enam ei taasta.
- Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja on taotlenud jätta talle abielu ajal kantud perekonnanimi, siis hagejale säilitatakse abielus kantud perekonnanimi „T“. MENETLUSKULUD
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.
- Hageja vabastati Viru Maakohtu määrusega riigilõivu 319,55 eurot tasumisest hagi esitamisel. Seega kui hagejat ei oleks vabastatud riigilõivu tasumisest, oli hagejal kohustus hagi esitamisel tasuda 319,55 eurot, mis menetluskulude jaotuse alusel jääks hageja kanda. Kohus leiab, et on õiglane ja arvestades asjaolu, et kostja on kohe hagi õigeks võtnud ja arvestades hageja majanduslikku seisundit, mis tuvastati
- märtsi 2011 määruses, kohus TsMS § 190 lg 7 kohaselt vabastab hageja menetluskulude summas 319,55 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 3
(2)