VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-11-3334 14. juulil 2011, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalise

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-3334 jätta kostja M S kanda. Kohtu selgitused: hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasi nr 2-11-3334 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 27.01.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielust on neil ühine laps - tütar M, sünd XXX.. Tütar elab emaga aadressil XXX Narvas. Abielu kostjaga on lahutatud 16.11.
2. Pärast abielu lahutust elavad pooled lahus. Kostja tasub tütre ülalpidamiseks 600 krooni (38,35 eurot) kuus. Hageja esindaja on töötu, töötutoetust ei saa. Kostja on töövõimeline, mingeid mõjutavaid põhjusi, et vähendada lapsele makstava elatise suurust, ei ole. Kuna kostja poolt makstavad summad lapse ülalpidamiseks on ilmselt ebapiisavad, on hageja esindaja sunnitud pöörduma kohtusse hagiga. Lapse vajadused: toitlustamiseks - 150 eurot; riided, jalanõud - 50 eurot; eluruumi hooldamiseks kulud (1/4, kuna elavad neljakesi) - 30 eurot kuus; spordiklubi külastamine - 4 eurot; kino külastamiseks, meelelahutused - 15 eurot; raamatud, mänguasjad-20 eurot; isikliku hügieeniesemed - 10 eurot; lasteaed - 40-50 eurot; Kokku: 320-330 eurot. Elatis tuleb üle kanda hageja ema J Š pangakontole nr XXX Swedbankis. Eeltoodud aluseks võttes palutakse välja mõista kostjalt elatisraha tütre M Š ülalpidamiseks igakuise summana 139,01 eurot kuus, alates 01.01.2011.a kuni lapse täisealisuseni; välja mõista kostjalt hageja menetluskulud antud asjas. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate 2

§ 102

lg 1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seoses sellega palub kostja vabastada teda elatise maksmisest summas 139,01 eurot. Elatise summat soovib kostja vähendada. KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja jäi oma nõuete ja nende põhjenduste juurde, paludes mõista elatis välja miinimummääras alates hagi esitamisest. Hageja esindaja seletas, et alates hagi esitamisest tasus kostja elatisena 145 eurot ja palus seda arvestada otsuse tegemisel. Kostja seletas, et tema sissetulek kuus on umbes 100-200 eurot kuus. Ta elab koos oma vanematega, kes ei tööta, saavad pensioni, kostja toetab neid. Kostja koos vanematega üürib korterit. Kostja on nõus tasuma elatis 90-100 eurot kuus. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud elatise summaga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi elatise nõude osas on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (

) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus.

§ 96

kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt

§ 97p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Tulenevalt

§ 99

lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilasja materjalides oleva lapse sünnitunnistuse kohaselt (tl 4) 21.04.2005.a sündinud M Š emaks on J Š ja isaks on M S. Hageja nõuab lapsele elatist summas 139,01 eurot alates hagi esitamise päevast ehk alates 27.01.

1. Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kostja esitas kohtule Eesti Töötukassa 01.02.2011 otsus nr TA11-0018563 (tl 21), mille kohaselt kostja on võetud töötuna arvele alates 01.02.
2. Kostja ei esitanud kohtule andmeid oma varalise seisundi kohta, paljasõnaliselt ainult väitis, et koos vanematega üürib korterit, aitab vanemad, kes saavad pensioni, et kostja sissetulek 100-200 eurot kuus. Kostja poolt pakutud elatise suurusega 90-100 eurot kuus hageja esindaja ei nõustunud.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on töövõimeline noor mees, teisi lapsi tal ei ole, seega peab kostja teha kõik temast oleneva, et tema laps saaks ülalpidamise vähemalt seadusega ettenähtud miinimummääras, milleks on praegu 139,01 eurot. 4