KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Määruse tegemise aeg ja koht 17.08.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-30982 Tsiviilasi M L hagi J A vastu ühisvara jagamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks korteriomandile Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M L, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx x-xx, hageja esindaja vandeadvokaat Eve Jundas, kostja J A, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxx x, kostja esindaja advokaat Katrin Veldi Resolutsioon Lõpetada menetlus M L hagis J A vastu ühisvara jagamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks korteriomandile. Kinnitada M L ja J A vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: M L ja J A on kokku leppinud, et kinnistu xxxxxx xxxx x, katastriüksuse tunnus: xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxx, jääb J A ainuomandisse. Teha kinnistusraamatusse registriossa nr xxxxxx muudatus: M L ja J A käsitlevad käesolevat kokkulepet asjaõiguslepinguna Asjaõigusseaduse § 120 tähenduses, s.o M L palvel ja J A nõusolekul kanda kinnistu, kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx, aadressiga xxxxx, xxxx x, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, ainuomanikuks J A. J A kohustub tasuma M L ühisvara hüvitiseks kokku 5000.- eurot, mille hulgas on arvestatud J A tasutud M L tütre õppelaenumaksed summas 33 000.- krooni. J A tasub hüvitise 5000.- eurot M L arveldusarvele nr xxxxxxxxxx igakuiste maksetena summas 333,33 eurot 15 kalendrikuu vältel iga kuu 6.kuupäevaks. J A kohustub tasuma M L ühisvara hüvitiseks kokku 5000.- eurot, mille hulgas on arvestatud J A tasutud M L tütre õppelaenumaksed summas 33 000.- krooni. J A tasub hüvitise 5000.- eurot M L arveldusarvele nr xxxxxxxxxx igakuiste maksetena summas 333,33 eurot 15 kalendrikuu vältel iga kuu 6.kuupäevaks. M L ja J A on kokku leppinud, et korteriomand xxxxxx xxxxx x-xx, katastriüksuse tunnus: xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxxx, jääb M L ainuomandisse. Teha kinnistusraamatusse registriossa nr xxxxxxx muudatus: M L ja J A käsitlevad käesolevat kokkulepet asjaõiguslepinguna Asjaõigusseaduse § 120 tähenduses, s.o M L palvel ja J A nõusolekul kanda kinnistu, kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx, aadressiga xxxxx, xxxxx x-xx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, ainuomanikuks M L. Õigusabikulud ja ekspertiisitasu jätta M L ja J A endi kanda. Riigilõiv jätta M L ja J A kanda võrdsetes osades. Välja mõista M L riigilõiv 119,83 eurot riigi tuludesse. Kohustada M L tasuma riigilõiv 119,83 eurot riigi tuludesse 07.09.2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga
- Välja mõista J A riigilõiv 119,83 eurot riigi tuludesse. Kohustada J A tasuma riigilõiv 119,83 eurot riigi tuludesse 07.09.2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga
- Tühistada 25.08.2010 Pärnu Maakohtu määrus, millega kohustati M L tasuma riigilõivu 30 000.- krooni. Tagastada Eesti Vabariigil M L, arveldusarve nr xxxxxxxxxx, 239,20 eurot ekspertiisitasu. M L tasus 07.02.2011 ekspertiisitasu 500.eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber
- Välja mõista Eesti Vabariigilt 1975,13 eurot tasu õigusabi eest vandeadvokaat Eve Jundase kasuks. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Hageja abiellus kostjaga xx.xx.xxxx.a xxxxxx. Abielu lahutati xx.xx.xxxx.a. Pooled tegelikult lahus ei elanud, jätkasid kooselu ja 2,5 aasta pärast abiellusid uuesti xx.xx.xxxx.a. Abielu lahutati xx.xx.xxxx. Ajavahemikul xx.xx.xxxx kuni xxxx.a xxxxxxxxxxxxx elasid pooled xxxx xxxxx x-xx. Alates xxxx.a xxxxxxxxxxxxx poolte abielu faktiliselt lõppes, pooled läksid lahku. Alates sellest ajast ei ole nende vahel olnud abielulisi, rahalisi ega muid majanduslikke suhteid. Poolte lahkuminekul ja ka abielu lahutamisel jäi abielu ühisvara jagamata. Hageja soovib tunnistada tema omandiõigust korteriomandile asukohaga xxxxx, xxxxx x-xx, kui pärast abielusuhete lõppemist soetatud varale. Pärast abielu faktilist purunemist 1992.a novembrikuul elas hageja ajutiselt talle Rapla Vallavalitsuse eraldatud kriisipinnal xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx. xx.xx.xxxx eraldati hagejale vastavalt Rapla Alevivalitsuse väljastatud orderile nr xx elamispind asukohaga xxxxx, xxxxx x-xx, kus hageja on elanud kuni käesoleva ajani. Nimetatud elamispinnale kolis hageja sisse xx.xx.xxxx, millisest ajast on ta ka eelnimetatud elamispinnale sissekirjutatud. Korteriorder xxxxxx väljastati hagejale xx.xx.xxxx ja sellest nähtuvalt asus ta xxxxx x-xx elamispinnale koos alaealise tütre R L. xx.xx.xxxx ostis hageja xxxxx x-xx korteri xxxxx xx xxxxxx sõlmitud ostu-müügilepingu alusel, makstes korteri eest xxxx.EVPd. Ostu-müügilepingu hinna tasus hageja vastavalt rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile xxxxxxxxxxx oma isiklike tööosakute arvelt. Hageja on faktilise lahuselu ajal kostjast korteri kapitaalselt oma isiklikest vahenditest remontinud, paigaldanud uue välisukse ja aknad. Vannituppa pani hageja uued plaadid nii seina kui põrandale, mille tulemusena on korteri väärtus tunduvalt tõusnud. xx.xx.xxxx , vastavalt hageja xx.xx.xxxx esitatud kinnistamisavaldusele, kanti Rapla Kinnistusosakonnas korteriomand hageja nimele, uue registriosa number xxxxxxx. Kuna korteriomand kinnistati hageja nimele pärast faktiliste abielusuhte lõppemist kostjaga, kuulub korteriomand isikliku omandiõiguse alusel hagejale. Hageja palub korteriomandi omandiõiguse tunnustamist. Korteriomandi väärtuseks käesoleval hetkel on 60 000.- kr. Hageja soovib kostjalt kinnistu asukohaga xxxxxx xxxx x arvelt kostjalt rahalise kompensatsiooni väljamõistmist summas 300 000.- kr. Koheselt pärast abiellumist xxxx.a juulikuul hakkasid pooled maja ehitama asukohaga xxxxxx xxxx x. Krunt eraldati xxxx.a juulikuul kostja nimele. Maja ehitasid pooled koos 10 aastat. Põhiliselt toimus ehitamine oma jõududega. Hageja raha eest põhiliselt elati ja kostja raha eest osteti ehitusmaterjal. Võõrast tööjõudu kasutati minimaalselt, põhiliselt küttekollete ehitamiseks. xxxx x majja asusid pooled elama xxxx.a kevadel ja elasid seal koos kuni hageja lahkumiseni xxxx.a xxxxxxxxxxxxx. Kooselu muutus võimatuks ja hageja sai uues majas elada vähem kui aasta, olles sunnitud lahkuma. xxxx x majja on kostja sissekirjutatud xx.xx.xxxx. Hageja ei ole xxxx x majja olnud kunagi sissekirjutatud. Lahkumineku ajaks olid majas kõik toad valmis, sealhulgas seinad ja põrandad, ka saun. Majas oli võimalik sees elada, seal elas ka kostja isa. Pärast hageja lahkumist ei ole kostja majas juurdeehitisi ega täiendusi teinud. xxxx x maja kinnistati kostja nimele Rapla kinnistusosakonnas xx.xx.xxxx tema avalduse alusel xx.xx.xxxx. xxxx xx x kinnistul lasub ühishüpoteek xxx xxx.- kr AS Sampo Pank kasuks, kusjuures igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Pangalaen ei võetud perekonna huvides. Pangalaenu eest ostis kostja tütre elukaaslane M T korteriomandi asukohaga xxxxx, xxxxx x. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et kostja saab kinnistu xxxx x ainuomanikuks ning kostja kohustub hagejale maksma rahalist hüvitist enamsaadud ühisvara eest 300 000.- kr. Hageja palub tunnustada tema omandiõigust korteriomandile xxxxxx xxxxx x-xx väärtusega 60 000.- kr. Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Õigusabikulud, ekspertiisitasu jätta poolte endi kanda. Riigilõiv jätta võrdsetes osades poolte kanda. Hagejale kuuluks tagastamisele 50% riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, kuna pooled sõlmisid kokkuleppe. Hageja on teinud kohtule vastava taotluse. Hagihind on käesolevas asjas 36 000.- kr. Pärnu Maakohtu 25.08.2010 määrusega kohustati hagejat hagi rahuldamise korral tasuma riigilõivu 30 000.- kr igakuiste osamaksetena. Nimetatud määruses on riigilõivu arvestamisel aluseks võetud ebaõige hagihind ning seetõttu on määruses toodud hageja kohustus tasuda riigilõivu 30 000.- kr ebaseaduslik. 25.08.2010 Pärnu Maakohtu määrus kuulub tühistamisele. Hageja kohustuseks oleks olnud tasuda riigilõiv 7500.- kr. Kuna sõlmiti kokkulepe, kuulub pooltelt väljamõistmisele riigilõiv 50% ulatuses, s.o 3750.- kr. Seega peavad pooled kumbki tasuma riigilõivu 1875.- kr ehk 119,83 eurot. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat Eve Jundasele õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kokku kulutatud 51,5 tundi ehk 103 ajaühikut, s.o 1645,94 eurot, millele lisandub käibemaks 329,19 eurot. Kokku 1975,13 eurot. Kohtunik