Obsah (4)

§ 402§ 115§ 415§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-09-40451

§ 402tähenduses.

Poolte vahel on sõlmitud leping, millele kostja on alla kirjutanud, st ta on lepingus toodud tingimusi aktsepteerinud ja sellega võtnud endale kohustuse igakuiste maksete sooritamiseks. Kostja on menetluse jooksul esitanud vastuväite, et temal ei lubatud tagasimakseid sooritada ja selle tõendamiseks on esitanud kontoväljavõtte. Kohus ei nõustunud, et nimetatud dokumendiga oleks võimalik kostja sellekohast väidet tõendada. Rohkem tõendeid kostja esitanud ei ole. Kohus märkis, et poolte vahel sõlmitud limiidilepingu nr 473JM20600190 põhitingimuste kohaselt kohustub klient maksma pangale viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Samuti sätestavad põhitingimused, et kui klient jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta esimeses järjekorras maksma pangale võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulud vastavalt pangas kehtivale hinnakirjale. Kohus asus seisukohale, et selline kokkulepe on kooskõlas ka

§ 115

lg-ga 2, mis sätestab, et kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks ning neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 3.2. on sätestatud leppetrahv 1000 krooni, kui klient jätab täitmata lepingust tulenevad kohustused. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-120-08 leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb

§ 415lg-st 1.

Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Eeltoodut arvestades pidas kohus õiguslikult põhjendamatuks kostjalt leppetrahvi väljamõistmist, mistõttu selles osas jättis kohus hagi rahuldamata.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on teinud kulutusi seoses võla sissenõudmisega 4583.72 krooni ulatuses. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 21 968.42 krooni (22 968.42 krooni – leppetrahv 1000 krooni). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. M. Mäe esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2010 otsuse osaliselt ja palub maakohtu poolt väljamõistetud summat 10 000 krooni võrra vähendada või täielikult tühistada kostja maksejõuetuse tõttu. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) nähtub hageja esitatud konto väljavõttest, et tegelik kostja võlg on 10 000 krooni; 2) on kohus rikkunud menetlusnorme. Ajal, millal kostjalt on võetud erinevad summasid, kehtis seadus, mis ei lubanud seda teha. Lepingus ei ole ette nähtud intressid sellises suurus, nagu nad olid kinni peetud. Kohus ei ole arvestanud hageja rikkumisi ja hageja ei lasknud kostjal põhimaksu tasuda. Tol ajal kehtinud

§ 415

kohaselt väiksemalt kui 200 eurot nõutavalt summalt ei võinud sissenõudmistasu võtta. Pank aga võttis kirja eest 3 korda tasu, kuid mitte 3 ühtegi kirja ei ole hageja saatnud.

§ 415

nägi ette kohustuse esimesena põhimakse maha võtta, mitte intressid ja kulud kirjadele; 3) on hageja ise põhjustanud olukorra, et kostja ei julgenud enam võlga maksta, kuna pank oleks raha võtnud sissenõudmistasude ja intresside katteks ning kasvatanud kostjavõla 150 000 krooni suuruseks.

1. OÜ Omega Invest vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jääb arusaamatuks, miks kostja arvates ta võlgneb hagejale vaid 10 000 krooni. Vastavalt hageja poolt esitatud kontoväljavõttele perioodil 13.01.2006 – 24.07.2009 on kostja kasutanud limiiti summas 15 279.07 krooni. Vastavalt limiidilepingu üldtingimuste punktile 4.
2. suurendab panga poolt debiteeritud intress kliendi kasutuses olevat limiidi summat ning lepingu alusel kliendi kasutuses ja käsutuses olev summa võib ületada lepingu põhitingimustes nimetatud limiidi summat. Kostja on allkirjastades lepingut nimetatud üldtingimustega nõustunud. Lepingus kokku lepitud kuumakse arvelt kaetakse igakuiselt tekkinud intressid, mis debiteeritakse kliendi limiidikontolt üks päev enne kuumakse laekumist. Kui klient ei tasu kuumakset, loetakse intress tasutuks limiidisumma arvelt ning seega kliendi kasutuses olev limiidisumma suureneb; 2) on kostja väide, et hageja ei lasknud kostjal tasuda põhinõuet, ebaselge ja põhjendamata. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.
3. on kliendil õigus igal ajal leping üles öelda ja tagastada limiit ja intressid ennetähtaegselt. Klient kohustub tagama panga teavitamise lepingu ülesütlemisest vähemalt üks pangapäev enne lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Kostja ei ole käesolevaks hetkeks avaldanud asjaolu, millal on kostja teinud avalduse lepingu üles ütlemiseks ega ka esitanud avaldust oma väite tõendamiseks, samuti on tõendamata asjaolu, millal ja millisel viisil on hageja takistanud kostjal maksete tegemist. Kui kostja ei teinud lepingu ülesütlemise avaldust, siis kohustus ta tegema makseid vastavalt lepingus ettenähtud tingimustele; 3) on kostja valesti tõlgendanud

§-i 415. Vastavalt

§ 415

lg 2 p-le 1 kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks. Vastavalt lepingu põhitingimustele kohustub klient, kui ta on jätnud tähtaegselt või mittetäielikult tasumata maksed, esimeses järjekorras maksma pangale võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulud vastavalt pangas kehtivale hinnakirjale. Hagejal oli õigus esimeses järjekorras apellandi poolt tehtud maksetest arvestada maha sissenõudmiseks tehtud kulud summas 150 krooni. Kostja väide, et ta ei ole tema poolt teatatud aadressil kirju kätte saanud, on tõendamata. Hageja on nõus kostja poolt viidatud

§ 415

lg 2 p-ga 2, et teises järjekorras arvestatakse makse võlgnetava põhisumma katteks. Vastavalt eelpool toodud põhjendustele on kostja kasutanud limiiti summas 15 279.07 krooni, seega on tegemist põhinõudega ning kuulub tasumisele teises järjekorras pärast sissenõudmiseks tehtud kulude tasumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2010 otsuse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saadab OÜ Omega Invest hagi M. Mäe vastu 22 666.39 krooni väljamõistmiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Nähtuvalt asja materjalidest, on Sampo Pank limiidilepingu kostjaga üles öeldud alates 25.04.2009 (tl 23). 4 Vastavalt

§ 113

lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna leping oli üles öeldud alates 25.04.2009, siis alates sellest ajast muutus kohustus sissenõutavaks ning kuni täitmiseni on hagejal õigus nõuda viivist. Hagiavalduse kohaselt on hageja muuhulgas nõudnud perioodi eest alates 25.04.2009 nii viivist kui intressi. Maakohus on jätnud tähelepanuta selle, et kui kohustus on muutunud sissenõutavaks, siis ei saa nõuda enam intressi ja viivist, võimalik on vaid viivise nõue. Samuti ei ole maakohus vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja vastuväitega, et hageja on ebaõigesti arvestanud intressi. Maakohus on välja mõistnud hageja kasuks kahju 4583.72 krooni, kusjuures vaidlustatud otsuses puuduvad põhjendused kahju väljamõistmise nõude rahuldamise kohta. Kahju suuruse tõendamiseks on hageja esitanud maakohtule vaid nõudekirja (tl 25), muud tõendid kahju olemasolu ja suuruse kohta puuduvad. Kostja on kahju suurusele vastu vaielnud ja nõustunud vaid 300 krooni suuruse summaga. Maakohus on jätnud ka sellele kostja vastuväitele vastamata. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et

§ 415

lg 1 teisest lausest tulenevalt viivise nõudmine ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

§ 113

lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Riigikohus on 19.12.2007 otsuse nr 3-2-1-122-07 p-s 14 leidnud, et kui hageja kahju (kulu seoses võla sissenõudmisega) ületab viivist, siis hageja võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist.

1. TsMS § 436 lg 1 alusel peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud vaidlustatud otsuse tegemisel TsMS § 436 lg-t 1 ja 442 lg-t
2. Samuti on maakohus rikkunud TsMS §-s 392 sätestatut sellega, et jättis välja selgitamata menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (TsMS § 392 lg 1 p 4). Asjaolu, et maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses, ei vabastanud kohut eelmenetluse ülesannete täitmisest. Vastavalt TsMS § 392 lg-le 3 on kohtul õigus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Nimetatud rikkumised maakohtu poolt on menetlusõiguse normide olulised rikkumised TsMS § 656 lg 2 tähenduses ning kuna neid ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Egon Konsand Andra Pärsimägi 5 Viivi Tomson